2-10-17546/4 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-10-17546 Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 16.04.2010 esitas ATosaühing (registrikood XXX, XXX) Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 10.06.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni ning teha ettepanek võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele tasuda see summa kümne kalendripäeva jooksul. 16.06.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.06.2010. Seisuga 16.08.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed ATOÜ on kantud äriregistrisse 26.01.2009, osakapital on 40 000 krooni, juhatuse liikmed ja osanikud on MMja PIU. ATOÜ tegeles rõivaste jaemüügiga. Ajutise halduri aruande koostamise ajaks on võlgniku majandustegevus seiskunud. Pankrotimenetluse algatamise avalduse ning võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse kohaselt on seiskumise põhjustanud väidetavate omastamiste toimepanemine võlgniku endise juhatuse liikme NSe poolt. Võlgniku andmetel on kõrvaldatud kogu kaubajääk, algatatud on kriminaalmenetlus. Võlgniku vara Ajutise pankrotihalduri 10.06.2010 täiendava aruande kohaselt, vastavalt temale esitatud võlgniku 2010. aasta jaanuari-märtsi käibeandmikele oli võlgniku kauba laojäägi saldo 1 894 507 krooni. Võlgniku väitel ei ole saldo õige, sest ei kajasta 2009 septembri müüki summas 955 005 krooni. Võlgniku sõnul oli tegelik kaubajääk soetusmaksumuses 2010. a märtsi seisuga 939 502 krooni, nimetatud kaubajäägi omastas väidetavalt NS, mistõttu see kaubajääk kanti võlgniku raamatupidamises maha. Ajutise halduri selgituste kohaselt ei ole tal võimalik eelpoolnimetatud asjaolusid ammendavalt kontrollida, samas nähtub Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud käibemaksu toimingute väljavõttelt, et võlgnik on perioodil 20.10.2009-20.04.2010 deklareerinud ja tasunud enam kui 130 000 krooni käibemaksu, mis viitab vastavas suurusjärgus müügikäibele. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kajastab võlgnik pankrotiavaldusele lisatud vara nimekirjas aktivana kahjunõuet endise juhatuse liikme NSe vastu summas 1 009 000, kuigi nõude põhjendatus ja sissenõutavus peaksid selguma alles kriminaalmenetluse käigus. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puuduvad NSel nii kinnisvara kui osalused äriühingutes, mille väärtus oleks piisav, et eelpooltoodud kohustust katta. Haldurile teadaoleva võlgniku vara väärtus kokku 1 028 530 krooni, millest 98 % moodustab väidetavast kauba ja väikevahendite omastamisest tulenev kahjunõue NSe vastu. Kas

Tsiviilasi nr 2-10-17546 nimetatud asjas algatatud kriminaalasi jõuab ka kohtumenetlusse ning kas omastamise toimepanemine ja sellega tekitatud kahju leiab tõendamist, ei ole võimalik prognoosida. Muu vara kohta ajutisel pankrotihalduril informatsioon puudub. Võlgniku kohustused Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku 677 150.48 krooni eest. Sellest 490 633 krooni moodustavad laenukohustused osanike ees: MM’ele 353 928 krooni, PIU’ile 136 705 krooni. Maksuvõlad Põhja Maksu- ja Tollikeskuse andmetel seisuga 10.06.2010 on 1 683 krooni, millele lisandub intress 23.96 krooni. Lõuna Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsustega on võlgniku töötajate ER’a ja H R ’a kasuks välja mõistetud võlgnevus 20 337 krooni. Muud võlgnevused: - Astri AS-ile 150 882.80 krooni; - Transport International (EST) AS-ile 4 200 krooni; - Intral AS-ile 2 424.95 krooni; - Ebrex Eesti OÜ-le 1 770 krooni; - EMT AS-ile 1 471.63 krooni; - Neste Eesti AS-ile 1 278.72 krooni; - Eesti Post AS-ile 740.60 krooni. Ajutise pankrotihalduri 10.06.2010 täiendava aruande kohaselt võlgniku muude kohustuste kohta info puudub. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul vara 1 028 427 krooni, millest 1 009 000 krooni moodustab kahjunõue, mille tõendatus ja sissenõutavus on halduri hinnangul äärmiselt ebaselge. Haldurile teadaolevaid kohustusi on võlgnikul 677 150.48 krooni eest. Juhindudes PankrS § 31 lg 4 sätestatud põhimõttest, et võlgniku pankrotiavalduse korral võlgniku maksejõuetust eeldatakse, samuti arvestades et võlgniku majandustegevus on seiskunud ning põhilise võlgniku vara moodustab väidetav nõue, mille sissenõudmise võimalused on vähesed, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et ATOÜ on püsivalt maksejõuetu ega oma vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine pankrotihaldur nõustub maksejõuetuse põhjuste osas võlgniku esindaja arvamusega, et maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kuriteo tunnustega tegu – kogu käibevara väidetav omastamine endise juhatuse liikme poolt. Haldur märgib oma aruandes, et võlgnik on pankrotimenetluse algatamise eelselt 12.02.2010 tagastanud pangakontolt osanikule ja juhatuse liikmele NS’ele laenu summas 140 000 krooni. Halduri hinnangul on tegemist võlgniku lähikondse eelistamisega teistele võlausaldajatele.

Tsiviilasi nr 2-10-17546 Samuti võivad halduri hinnangul vastata PankrS § 113 tunnustele aruandvatele isikutele PIU’ile ja MM’ele võlgniku eest teostatud kulutuste hüvitamiseks kassast teostatud väljamaksed. Kuna võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude (s.h võimalike hagide esitamisega seotud kulude, riigilõivude) katmiseks ning NS’el puudub teadaolevalt vara, millele sissenõuet pöörata, hindab ajutine pankrotihaldur eelpooltoodud nõuete rahuldamise PankrS § 29 lg 2 tähenduses ebatõenäoliseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et ATOÜ on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ATOÜ majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades, et võlgniku käibevara on kadunud, puuduvad ajutise halduri hinnangul ka ettevõtte tervendamise võimalused. ATOÜ-l puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine pankrotihaldur Aivar V palub kohtul ATOÜ-lt ja/või selle juhatuse liikmetelt välja mõista ajutise halduri tasu 12 000 krooni (10 tundi x 1200 krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu 3 960) ning kanda see Aivar V arveldusarvele 1106215934 ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 3 000 krooni ja kanda see Advokaadibüroo Mägi Kraavi ja Partnerid arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS’is. Juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, palub ajutine haldur lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

Tsiviilasi nr 2-10-17546 PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. 16.06.2010 kohtumäärusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni ning teha ettepanek ATosaühing võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kümne kalendripäeva jooksul. 16.06.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.06.2010. Seisuga 16.08.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise halduri andmetel praktiliselt puudub ATOÜ vara, teadaolevaid rahalisi kohustusi on kokku summas ligikaudu 677 150 krooni, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et ATOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud ATOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. ATOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Aivar V on 10.06.2010 esitanud kohtule ATOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 10 tundi (tunnitasuga 1200 krooni, s.h teabenõuete koostamine, varade tuvastamine registritest, dokumentide ja info analüüs, aruande koostamine, taotluse esitamine Töötukassale, kohtuistungiteks valmistumine ja osalemine kohtuistungitel) ja palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 12 000 krooni ja pankrotimenetluse kulutuste (s.h Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid bürooruumide kasutamine, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, päringud, jne.) katteks 3 000 krooni. Võlgniku lepinguline esindaja on 10.06.2010 kohtuistungil nõustunud, et ajutise halduri tasu ja kulutused jäävad juhatuse liikmete kanda. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 12 000 krooni ja ajutise halduri kulud summas 3 000 krooni tuleb võlgniku juhatuse liikmetelt solidaarselt välja mõista.