Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-16804

Võlgniku kohustused

2-10-16804 Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul 03.05.2010 seisuga rahalisi kohustusi hankijate ja Eesti Vabariigi ees (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kokku summas ligikaudu 415 619.83 krooni, s.h: ALOÜ-le summas 6 967.70 krooni, JTDOÜ-le summas 7 200 krooni, Rahandusministeeriumile summas 5 000 krooni, Swedbank Liising AS-ile summas 2 911.06 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul maksude ja maksete võlg seisuga 20.04.2010 põhimaksu osas 345 078.00 krooni ning arvestuslik intress 50 581.29 krooni. Põhja Maksu-ja Tollikeskus on teatanud, et ei ole nõus kandma pankroti väljakuulutamisel pankrotimenetluse kulusid. Kokku on võlgnikul aruande valmimise seisuga ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi summas ligikaudu 415 619.83 krooni. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Ajutise pankrotihalduri hinnangul, arvestades, et võlgnikul on likviidset vara 18 828.80 krooni ulatuses ja kohustusi vähemalt 415 619.83 krooni eest, ületavad võlgniku kohustused varasid ligi 400 000 krooni võrra. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Majandustegevus on lõppenud ning osaühingul puuduvad lisavahendite saamise võimalused. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puuduvad nõuete tasumise võimalused. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt tekkis maksejõuetus võlgniku hinnangul 2008.a lõpul, kui esinesid esimesed probleemid kohustuste täitmisega. Süveneva majanduslanguse tõttu vähenes ka tulu vabaaja üritustelt, mistõttu võlgnevused suurenesid. 2009.a lõpuks suutis võlgnik tasuda enamikule oma tarnijatele, kuid Maksu-ja Tolliametile mitte. Vaatamata tehtud jõupingutustele reklaami ja erinevate pakkumiste näol, vähenesid tulud niivõrd, et majandustegevuse jätkamine ei olnud enam mõistlik. Lähtudes eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt ei esine antud juhul KarS §-is 3851 nimetatud teo tunnuseid, s.o seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmist juhatuse liikme poolt. Tuginedes ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile, leiab haldur, et olemasolevatel andmetel ei ole vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi, kuid täpsemalt peaks see selguma pankrotimenetluse käigus juhul kui pankrot välja kuulutatakse. Ajutine pankrotihaldur on lisanud aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutine haldur pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud võlgnikuga, analüüsinud võlgniku poolt esitatud raamatupidamis- ja muid dokumente, võlgniku tervendamise ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi, teostanud võlgniku bilansi analüüsi ning teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Ajutine pankrotihaldur palub kohtul OÜ’lt F välja mõista ajutise halduri tasu 17 250 krooni ja ajutise halduri kulude hüvitis 4 598 krooni (sisaldab käibemaksu).

2-10-16804 Juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, palub ajutine haldur lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. 13.05.2010 kohtumäärusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni ning teha ettepanek OÜ Fvõimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda

2-10-16804 kümne kalendripäeva jooksul. 13.05.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.05.2010. Seisuga 16.08.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on OÜ’l Fvara 18 828.80 krooni ulatuses ja kohustusi vähemalt 415 619.83 krooni ulatuses, s.o võlgniku kohustused ületavad varasid ligi 400 000 krooni võrra. Halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Kohus leiab, et OÜ Fpankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud Fosaühing pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ Ftuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Terje E on 04.05.2010 esitanud kohtule OÜ Fajutise halduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 11,5 tundi (tunnitasuga 1 500 krooni, s.h päringute koostamine ja raamatupidamise kontrollimine, suhtlemine võlgniku esindajatega, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine) ja palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 17 250 krooni. Võlgniku esindaja juhatuse liige IT ei ole tasu suurusele ega selle väljamõistmisele võlgnikult kohtuistungil vastu vaielnud. Kohtuistungil on Terje E väitnud, et võlgniku kassaraha summas 18 828.80 on juhatuse liikme käes, kes on lubanud selle üle kanda. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 17 250 krooni tuleb tunnustada. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks, mille tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Kohtu poolt tunnustatud tasu summast tuleb maksta välja Terje E arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is riigi arvelt 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja ülejäänud osa tasust 11 050 krooni (lisandub sotsiaalmaks 3 646.50 krooni) tuleb välja mõista Terje E kasuks võlgnikult. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 4 598 krooni, s.h sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud, jne. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused on põhjendatud ja kulutused summas 4 598 krooni tuleb välja mõista võlgnikult. Terje E ei ole taotlenud OÜ Fdokumentide hoidja määramist. Kohus määrab OÜ Fdokumentide hoidjaks juhatuse liikme IT (isikukood xxx).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.