2-10-2557/19 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-2557 haldurile teadaolevalt esinevad ka teistel töötajatel nõuded võlgniku vastu väljamaksmata töötasude osas. AS Swedbank poolt haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul panga ees laenulepingust nr XXXX tulenev laenukohustus, mille saldo 26.02.2010 seisuga oli 7 337.08 EUR ehk 114 800.35 krooni. Võlgniku rahalisi kohustusi on aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt kokku summas 1 303 341.65 krooni. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Pankrotiavalduse on esitanud J G , kes töötas OÜ-s KT projektijuhi ametikohal. Seoses töötasu maksmise hilinemisega esitas töötaja 22.07.2009 avalduse töölepingu lõpetamiseks. Kuna võlgnik töötajale lõpparvet välja ei maksnud, pöördus töötaja töövaidluskomisjoni saamatajäänud töötasu, puhkusetasu ning töölepingu lõpetamise hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjoni 08.10.2009 otsusega on võlgnikult töötaja kasuks välja mõistetud 121 657 krooni. Töötaja esitas võlgnikule 15.12.2009 pankrotihoiatuse, kuna ettevõte võlgade tõttu enam ei tegutsenud ning uue juhatuse liikme J Š ’iga kontakti saada ei õnnestunud. Võlgnik ei ole vaatamata pankrotihoiatusele rahuldanud pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõuet ja ei ole sellele ka vastu vaielnud. Haldur on kontrollinud võlgniku Swedbank AS’is asuva arvelduskonto väljavõtet ning tuvastanud, et viimased tehingud pangakontol on tehtud 2009.a septembris, millest ajutine haldur järeldab, et alates oktoobrist 2009 ei ole võlgnikul majandustegevust toimunud. Seda on kinnitanud ka võlausaldaja J G ning võlgniku endine raamatupidaja KU, kelle selgituste kohaselt J Š , võlgniku juhatuse liige alates 22.10.2009 ei ole reaalselt ettevõtte juhtimisega tegelenud. Arvestades, et võlgnikul vara puudub, kuid kohustusi on vähemalt 1 303 341.65 krooni ning majandustegevust ei toimu, tuleks võlgniku pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole kindel, et esineksid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Terje E märgib, et maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta aruande koostamise ajaks halduri käsutuses olevate andmete põhjal on raske midagi kindlat väita, see selguks edasise pankrotimenetluse käigus juhul, kui kohus otsustab välja kuulutada pankroti. Halduri hinnangul ei esine ajutise halduri aruande koostamise ajal teadaolevate andmete põhjal KarS § 384 lg 1 sätestatud teo tunnuseid. Halduri hinnangul võivad esineda KarS §-is 3851 nimetatud teo tunnused, s.o seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse õigeaegne täitmata jätmine juhatuse liikme poolt. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja palub

2-10-2557 kohtul välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 4 kohaselt õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.

2-10-2557 03.06.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni ning teha ettepanek OÜ KT võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kümne kalendripäeva jooksul. 09.06.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.06.2010. Seisuga 16.08.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise halduri andmetel OÜ’l KT vara puudub, teadaolevaid rahalisi kohustusi on summas ligikaudu 1 303 341.65 krooni, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et OÜ KT pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ KT pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ KT tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kuna ajutine haldur ei ole võlgnikult saanud ühtegi dokumenti võlgniku vara ja kohustuste kohta, siis võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile ning kohtutäituritele ja aruande koostanud päringutele saabunud vastuste ning avalikult kättesaadava informatsiooni alusel. Ajutine pankrotihaldur on käesolevas menetluses korduvalt tulemusteta üritanud kontakteeruda OÜ KT praeguse juhatuse liikmega, esitanud kohtule mitmeid taotlusi ja ettepanekuid OÜ KT pankrotimenetluse tulemuslikuks läbiviimiseks, s.h võlgniku endiste juhatuse liikmete kohustamiseks teavet anda. OÜ KT pankrotimenetlus on alustatud võlausaldaja - võlgniku endise töötaja J G ’i avalduse alusel, kellel on võlgniku vastu saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõue ning kellel puuduvad vahendid PankrS §-is 11 sätestatud ettemaksu tegemiseks ja ajutise halduri tasu maksmiseks. Terje E on OÜ KT pankrotimenetluses oma ülesanded täitnud ja esitanud koos ajutise halduri aruandega kohtule taotluse välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). OÜ KT menetluses puuduvad vahendid vajalike väljamaksete, s.h ajutise halduri tasu maksmiseks. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Kohus lähtub ajutise halduri poolt taotletava tasu väljamõistmisel TsÜS §-is 4 sätestatud analoogia põhimõttest, mille kohaselt õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Pankrotiseadusega on reguleerimata ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kord (riigi vahenditest) maksejõuetu võlausaldaja avalduse alusel alustatud pankrotimenetluses, milline lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, s.h ajutise halduri tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.