CKE Inkasso OÜ hagi Ilmar Lomp vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
38 062.10 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: CKE Inkasso OÜ, registrikood 11512890, asukoht Kotka 26 Tallinn, seaduslik esindaja Priit Pööbo, lepinguline esindaja Armand Reinmaa, vandeadvokaat Kostja: Ilmar Lomp, isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Kaili Siilak
Asja läbivaatamise aeg
18.mail 2010.a avalikul kohtuistungil Paides
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Ilmar Lomp’ilt CKE Inkasso OÜ kasuks 38 062.10 (kolmkümmend kaheksa tuhat kuuskümmend kaks krooni ja 10 senti) krooni põhivõlga ja 2367.13 (kaks tuhat kolmsada kuuskümmend seitse krooni ja 13 senti) krooni viivist.
3.Välja mõista Ilmar Lomp’ilt CKE Inkasso OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (38 062.10 EEK) alates 04.06.2009.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 g 1 sätestatud määras.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-26632 kannavad pooled võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
Pooled võivad otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
Välja mõista kostjalt hageja kasuks 38 062.10 krooni põhivõlga, 2635.10 krooni sissenõutavaks muutunud viivist ja alates 03.06.2009.a 0,03% viivist kuni kohustuse kohase täitmiseni.
ASJAOLUD
Hagi asjaolude kohaselt on Imre Auto OÜ ja kostja vahel toimunud müügitehingud, milles Imre Auto OÜ müüs kostjale 49,2 tonni killustikku ja 209,4 tonni ehitusliiva ning kostja oli kohustatud selle eest tasuma. Imre Auto OÜ esitas kostjale üleantud kauba eest arved nr xxxxxx summas xxxxxxxxxx krooni ja nr xxxxxxxxxxxx summas xxxxxxxxxxxx krooni. Kostja arveid ei tasunud. Kostjal on arvete alusel tasumata 38 062.10 krooni. 01.04.2009.a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga nr xxxxxxxxxxxx loovutas OÜ Imre Auto tema ja kostja vahelistest lepingutest tulenevad nõuded ja kõrvalnõuded CKE Inkasso OÜ-le. Hageja on püüdnud jõuda võla tasumises kostjaga kokkuleppele, kuid tulemusteta. Kuna kostja on viivitanud arvete tasumisega, siis on hageja arvestanud tasumata summalt viivist 0,03% päevas perioodi 13.10.2008.a kuni 03.06.2009.a eest, st 2635.10 krooni, lisaks nõuab ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta on ostnud OÜ-st Imre Auto liiva ja killustiku xxxxxxxxxx angaari ehituseks, kuid mitte hagiavalduses nimetatud kaupa. Hagiavalduses nimetatud killustik ja liiv temasse ei puutu. Hageja väited, nagu oleks Imre Auto OÜ kostjale xxxxxxxxxxxx arves nr xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx arves nr xxxxxxxxxxxx märgitud kauba üle andnud, on paljasõnaline ja väär. Kostja ei ole hagiavalduses märgitud kaupa ei tellinud ega ka VÕS § 208 lg 1 mõttes vastu võtnud. Kostjal pole tekkinud rahalist kohustust, mille rikkumist talle hagiavalduses ette heidetakse. Sellest
tulenevalt on alusetu ka viivise nõue. Tsiviilasi nr 2-09-26632
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
1.Vaidlust ei ole selles, et OÜ Imre Auto on loovutanud tema ja kostja vahelistest lepingutest tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega hagejale. Vaidlust ei ole ka selles, et OÜ Imre Auto on kostjale nõuete loovutamisest teatanud. Eelmärgitud asjaolud on ka tõendatud nii nõude loovutamise lepingu kui teatisega nõude loovutamise kohta (tl 4-6,7).
2.Kostja seletas kohtuistungil, et xxxxxxxxxxx angaari ehitati tema jaoks; et ehitas Pumeko; et juulis 2008 alustati nulltsükli ehitust ning selle käigus tellis kostja isiklikult OÜ-st Imre Auto vundamendi alla liiva ja killustiku. Nulltsükkel valmis augustis 2008.a ja pärast seda jätkas ehitamist Pumeko. Kostja seletused annavad tunnistust, et xxxxxxxxxxxx objektil teostati ehitustöid, tõid teostas Pumeko ning neid ehitustöid tehti kostja jaoks, kostja teadmisel ja tellimisel.
3.Hagi asjaolude kohaselt toimusid OÜ Imre Auto ja kostja vahel müügitehingud, millega OÜ Imre Auto müüs kostjale kokku 49,2 tonni killustikku ja 209.4 tonni ehitusliiva. Killustik ja liiv võeti kostja ehitusobjektil vastu. OÜ Imre Auto esitas kostjale tasumiseks arved nr xxxxxxxxxxxxxx summas 25 949.38 krooni ja nr xxxxxxxxxxx summas 12 112.70 krooni, kokku summas 38 062.08. Arvete esitamist on kostja kinnitanud (tl 92). Arvetes märgitud rahaliste kohustuste arvestuslikku suurust ja õigsust ei ole kostja vaidlustanud. Vaidlust ei ole selles, et eelnimetatud arveid ei ole kostja OÜ-le Imre Auto ega ka hagejale tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
4.Kostja väitis, et tema ei ole hagis nimetatud kaupa OÜ-st Imre Auto üldse tellinudki. Väljakujunenud praktika kohaselt käis kostja isiklikult OÜ Imre Auto kontoris kaupa tellimas. Lisaks nõudis Imre auto tellimuste puhul ka ettemaksu. Selliselt tellitud kaup on täielikult tasutud. Hagi täpsustatud asjaolude kohaselt toimus tellimine kostja kirjeldatud viisil ajani, mil Imre Auto vabastas kontoris tööl olnud naisterahva. Sellest ajast suunati kontori telefon Imre Auto OÜ juhatuse liikme I. V. mobiiltelefonile. Kostja tellis vaidlusaluse killustiku ja liiva telefoni teel ja kahes osas. 28.-29.09.2008.a tellis kostja 30 tonni killustikku ja 150 tonni täiteliiva ning see tellimus täideti 30.09.2008.a. Teise tellimuse teostas kostja vahemikus 07.08.10.2008.a ja tellis 20 tonni killustikku ja 60 tonni ehitusliiva. Tellimus täideti 09.10.2008.a. Esimese tellimuse tegemise ajal leppisid I.V. ja kostja kokku, et tellimus täidetakse 5 tööpäeva jooksul, arve esitatakse pärast tellimuse täitmist ning see kuulub tasumisele 7 päeva jooksul ülekandega. Tunnistajana üle kuulatud I. V. ütluste kohaselt oli tal esimene kokkupuude Ilmar Lomp’iga paar aastat tagasi suvel. Siis toimus tellimuste vastuvõtmine kontoris, kus oli naisterahvas, kes tellimusi vastu võttis. Kuna kaup oli suhteliselt suurtes kogustes, soovis ta siis ka ettemaksu. Tegelikult maksis kostja kauba kõik ette kinni. Selliselt tellitud kogused täideti ja siis oli tellimustes paus. Uued tellimused edastas kostja juba telefoni teel. Kuna eelmistel kordadel maksis kostja kogu kauba kohe kinni, siis usaldati teda ja lepiti kokku maksmine ülekandega 7 päeva jooksul. Tellimuse täitmine lepiti kokku 5 päeva jooksul (tl 87). Tunnistaja ütlused toetavad hagi asjaolusid vaidlusaluse kauba tellimuste esitamise asjaolude, samuti täitmise ja maksetingimuste kokkulepete osas . Teekonnalehtedel olevad andmed tellimuste täitmise aja osas ning arvetel märgitud maksetähtajad on kooskõlas nii hagi asjaolude kui tunnistaja I.V. ütlustega.
4.1.Kostja esindaja seadis tunnistaja I.V. ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla põhjusel, et tunnistaja on OÜ Imre Auto juhatuse liige. Hageja on omandanud nõude OÜ-lt Imre Auto ning Imre Auto on väga huvitatud hagi rahuldamisest. Kohus leiab, et tunnistaja ütlusi ei saa ebausaldusväärseks hinnata ainuüksi seetõttu, et tunnistaja on selle äriühingu juhatuse liige, kellele kostja hagi asjaolude kohaselt jättis kauba eest tasumata ning kes on oma nõude kostja vastu loovutanud tänasele hagejale. Kohus selgitas tunnistajale enne ülekuulamist kohustust rääkida tõtt ja hoiatas tunnistajat teadvalt valeütluste andmise eest. Tunnistaja kinnitas kohtule, et on kohtu selgitustest ja hoiatuse sisust aru saanud ning saab ja tahab anda õigeid ütlusi. Kostja ja tema esindaja kuulsid, mida tunnistaja rääkis kostja poolt vaidlusaluste tellimuste esitamise, samuti tellimuse täitmise ning maksmise tingimustes kokkulepitu kohta. Ometi ei esitanud kostja tunnistajale ühtegi täpsustavat-selgitavat küsimust oletatavate valeütluste ümberlükkamiseks. Seda ei teinud ka kostja esindaja – tema 2 (4)
esitas küll küsimusi, kuid need puudutasid põhiliselt varasemate tellimuste esitamise ja tasuTsiviilasi nr 2-09-26632 mise asjaolusid, lisaks ka autojuhi poolt kauba üleandmist objektil. Viimaste osas vastas tunnistaja, et tema objektil polnud ning sellest on teadlik autojuht (tl 87). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagi põhistused ja uuritud tõendid kogumis annavad tunnistust, et kostja tellis OÜ-st Imre Auto vaidlusaluse killustiku ja ehitusliiva, st kostja ja OÜ Imre Auto leppisid kokku, et OÜ Imre Auto müüb ja kostja ostab vaidlusaluse killustiku ja liiva kokkulepitud täitmise ja maksmisetingimustel.
5.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole temale teekonnalehtedel märgitud kaupa üle antud ja tema pole seda ka vastu võtnud. Müügilepingu kohaselt on aga müüja kohustus ostjale asi üle anda ning alles sellele järgneb ostja kohustus tasuda ostuhind (tl 33). OÜ Imre Auto teekonnalehtede kohaselt on autojuht A.A. 30.09.2008.a vedanud 27,7 tonni killustikku ja 151,6 tonni ehitusliiva, mille tellijaks on Ilmar Lomp, aadressil xxxxxxxxxxx. Veose on vastu võtnud „Lell“ (tl 10). 09.10.2008.a on sama autojuht viinud samal aadressil (xxxxxxxxxxxx) 15,5 t killustikku ja 57,82 tonni ehitusliiva, mille tellijaks on samuti Ilmar Lomp. Veose vastu võtnud „xxxxxxxxxx“ (tl 11). Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud A. A. kinnitas, et tema sai töökäsu viia liiv ja killustik xxxxxxxxxx. Töökorralduse andis alati härra Imre. Kaupa viis ta xxxxxxxxxxxx objektile kolmel korral erinevatel aegadel. Esimesel korral oli Ilmar Lomp ise kohal ja andis allkirja, teistel kordadel Ilmar Lomp’i ei olnud. Tunnistaja teadis, et peab kauba üleandmise kohta allkirja võtma. Tunnistaja helistas I.Lomp’ile, et kaup kohal ja allkirja vaja. Ilmar Lomp ütles, et tema tulla ei saa ja las kirjutab alla see, kes seal kohal on. Järgmisel korral oli samuti – I.Lomp’i objektil polnud, tunnistaja helistas jälle I.Lomp’ile, et kust ta allkirja saab ja I.Lomp ütles, et samamoodi teeme, kui eelmisel korral. Erinevad inimesed andsid allkirjad. Mõlemal korral oligi objektil vaid üks mees, kopamees (tl 89-90). Tunnistaja I. V. ütlustest nähtub, et autojuht helistas talle ja ütles, et Ilmarit pole kohal ning et Ilmar ütles, et võtku allkiri töömeeste käest, kes sellega tegelevad. Kuna allkiri oli tema poolt etteantud inimese oma, aktsepteerisime seda. Asi on usalduses (tl 87).
5.1.Kostja pole kordagi väitnud, et kaup xxxxxxxxxxx objektile ei oleks saabunud. Pärast tunnistajate ülekuulamist märkis kostja vaid, et tema „...ei tea, et autojuht mulle oleks helistanud nende vastuvõtmise allkirjade suhtes ...“. Kostja selline avaldus ei lükka aga ümber tunnistaja ütlusi nii kostjale helistamise faktide kui kostjalt saadud korralduse osas võtta allkiri kauba vastuvõtmise kohta objektil olevalt kopajuhilt. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses puudub kohtul alus kahelda. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust pole kahtluse alla seadnud ka menetlusosalised. Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad kohtu hinnangul, et Imre Auto OÜ toimetas kostja tellitud killustiku ja ehitusliiva 30.09.2008.a ja 09.10.2008.a kostja ehitusobjektile xxxxxxxxxxxxx ning andis selle seal üle kostja poolt nimetatud isikule, st kostja poolt volitatud isikule. Kohus on seisukohal, et sellega on vaidlusalune kaup müüja poolt üle antud ostja valdusesse VÕS § 209 lg 1 mõttes. Toimiku materjalidest ja kostja seletustest järeldub, et vaidlusalune killustik ja ehitusliiv kasutati xxxxxxxxxxxxx objekti ehituse käigus ära.
6.Seega annavad uuritud tõendid kogumis kinnitust, et OÜ Imre Auto müüs kostjale ja kostjas ostis OÜ-st Imre Auto hagiavalduses nimetatud sortimendis ja koguses kaupa (killustik, ehitusliiv), OÜ Imre Auto esitas kostjale hagiavalduses märgitud arved kauba ostuhinna tasumiseks, kuid kostja kauba ostuhinda kokkulepitud ajaks ei tasunud. Sellega on kostja rikkunud omapoolset lepingulist raha maksmise kohustust ning hageja uue võlausaldajana on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist, st 38 062.10 krooni tasumist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Kuna kostja, vaatamata hageja nõudele (tl 12) vabatahtlikult eelmärgitud põhivõlga tasunud ei ole, tuleb teda selleks kohustada kohtuotsusega. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 38 062.10 krooni.
7.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
7.1.Tõendatud on, et arve nr xxxxxxxxxx alusel oli 25 949.40 krooni maksetähtaeg 13.10.2008.a. Arvestades, et kostja maksetähtajaks arvet ei tasunud, jäi ta 25 949.40 krooni tasumisega viivitusse 14.10.2008.a ja oli viivituses ka hagi koostamise päeval, st 3 (4)
03.06.2009.a, st kokku 233 päeva.
Tsiviilasi nr 2-09-26632 Tõendatud on, et arve xxxxxxxxxxxxx alusel 12 112.70 krooni maksetähtaeg oli 20.10.2008.a. Arvestades, et kostja maksetähtajaks ka seda arvet ei tasunud, jäi ta 12 112.70 krooni tasumisega viivitusse 21.10.2008.a ja oli viivituses ka hagi koostamise päeval, st 03.06.2009.a, st 226 päeva. Kuna kostja on viivitanud oma rahaliste kohustuste täitmisega, on hageja õigustatud nõudma temalt viivist, sealhulgas nii sissenõutavaks muutunud viivist kui veel sissenõutavaks muutumata viivist.
7.2.Hageja on viivise arvestamisel aluseks võtnud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära seisuga 01.07.2008, so 4%, millele lisandub 7% aastas (st 11% aastas). Hageja on jätnud tähelepanuta, et Euroopa Keskpank muutis eelmärgitud intressimäära, misjärel alates 10.12.2008.a kuni 01.07.2009.a oli kohaldatav intressimäär 2,5%, millele lisandub 7%, st seega viivisemäär 9,5% protsenti aastas ja 0,026% (9,5 : 365) päevas. Sellest tulenevalt ei ole viivisemäära 0,03% (11:365) päevas kohaldamine viivise arvestamiseks alates 10.12.2008.a kooskõlas seadusega. Eeltoodut arvesse võttes arvestab kohus viivise ise ümber. Arve nr xxxxxxxxxxxxx alusel on viivis perioodi 14.10.2008 – 09.12.2008.a 443.73 (25 949.40 krooni x 0,03% päevas = 7,7848 x 57 viivitatud päeva sel perioodil) ning perioodi 10.12.2008 – 03.06.2009.a eest 1187.44 (25 949.40 krooni x 0,026% päevas = 6,7468 x 176 viivitatud päeva sel perioodil). Seega on viivis arve nr xxxxxxxxxxxx alusel 1631.17 krooni. Arve nr xxxxxxxxxxx alusel on viivis perioodi 21.10.2008 – 09.12.2008.a eest 181.69 krooni (12 112.70 krooni x 0,03% päevas = 3,6338 x 50 viivitatud päeva sel perioodil) ning perioodi 10.12.2009.a eest 554.27 (12 112.70 krooni x 0,026% päevas = 3,1493 x 176 viivitatud päeva sel perioodil). Seega on viivis arve nr xxxxxxxxxxxxx alusel 735.96 krooni. Kokku on hageja õigustatud saama kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 2367.13 krooni.
7.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisnõude võib koos põhinõudega esitada hagis ka selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt ka sissenõutavaks muutumata viivist seaduses sätestatud määras, kuid seda alates 04.06.2009.a – viivise protsendina väljamõistmine alates hageja märgitud 03.06.2009.a ei ole põhjendatud, kuna nimetatud päeva osas on viivis juba arvestanud kindla summana.
8.Pooled taotlesid menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. Kohus rahuldas hageja hagi osaliselt. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades vaidluse iseloomu ja menetluse asjaolusid, peab kohus õigeks ja õiglaseks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirja koos kulusid tõendavate dokumentidega.
Sirje Lahesoo Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.