Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-25-111085
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.04.2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-111085 PLACET GROUP OÜ hagi G.Y vastu krediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes 2677,31 eurot Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910) Hageja lepinguline esindaja: Darina Koivunen
Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: G.Y (isikukood XXX; aadress XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
2-25-111085 tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
2-25-111085 majapidamiskuludeks 225 eurot vastavalt hageja sisekorraeeskirjale ja igakuise osamakse suuruseks 63,81 eurot ning leidis, et kostja on igakuise reserviga 388 eurot krediidivõimeline.
2-25-111085 lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja seda hinnata, kuivõrd krediidiandjal on kohustus välja selgitada ka tarbija igakuised finantskohustused ja majapidamiskulud. Hageja on hagis märkinud, et tegi kostja sissetuleku kindlaks Eesti pensionikeskuse andmete alusel ning lisaks kontrollis avalikest registritest ülalpeetavate, maksuvõlgnevuste ja maksehäirete olemasolu. Kostja finantskohustuste osas lähtus ainult hageja kostja poolt krediidikonto avamise taotluses esitatud andmetest, mille kohaselt olid kostja igakuised kohustused 0 eurot. Hageja arvestas kostja majapidamiskuludeks 225 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei kontrollinud hageja kostja igakuiste kohustuste ja majapidamiskohustuste suurust, sh ei küsinud hageja kostja arvelduskonto väljavõtet. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja toonud välja hagis asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet ja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis on põhjendatud hageja alternatiivnõue tagasi maksmata laenu põhiosa ja seadusjärgses määras viivise nõude osas.
2-25-111085
2-25-111085 hageja TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus kontrollis käibemaksukohustuslaste registrist, et hageja on käibemaksukohustuslane alates 01.11.2006. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 1,23 töötunni eest hageja menetluskulude nimekirjas märgitud summas 121 eurot (ilma käibemaksuta).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.