Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-17804 Menetluskulude jaotus Välja mõista TAVJ’lt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4 000 (neli tuhat) krooni Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb TAVJ’l tasuda Swedbank Liising Aktsiaseltsile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 22.04.2009 Harju Maakohtule hagi TAVJ(kostja) vastu võlgnevuse 20 733.22 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS EI(registrikood XXX) ja kostja 06.12.2006 Ego järelmaksu müügilepingu nr XXX (leping), mille esemeks oli sülearvuti ML N560 Pluss, sülearvuti kott Dicota, kõlarid Logitech X-530, printer Canon Pixma MP160, ID-kaardi lugeja Stardikomplekt, ruuter Linksys WRT54G, kaabel USB A-B. Kauba üleandmis-vastuvõtu aktist nähtub, et kostja on eseme kätte saanud 06.12.2006. Eseme ostuhinnaks oli lepingu tingimuste punkti 4 kohaselt 19 590 krooni (koos käibemaksuga). Lepingu üldtingimuste punkti 4.5 kohaselt tuli eseme ostuhind tasuda osamaksetena igakuiselt vastavalt maksegraafikule. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 4 ja maksegraafikule oli eseme väljaostu osamakse tasumise kuupäevaks iga kuu 15. kuupäev. Igakuiselt tasumisele kuuluvate väljaostu osamaksete summade suurused nähtuvad maksegraafikust. Kauba ostuhinnalt tuli kostjal vastavalt lepingu tingimuste punktile 4 ning maksegraafikule tasuda intressi määraga 13.9 % aastas. Intressi arvestati tagastamata ostusummalt ning intress tuli kostjal tasuda koos igakuiste väljaostu osamaksetena. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist

2-09-17804 5 kohustus kostja tasuma maksegraafikus sätestatud tasumisele kuuluvad summad (väljaostu osamaksed ning intressi) hageja kontole. Kostja ei täitnud oma lepingujärgset kohustust korrektselt, kuivõrd jättis tasumata maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja ütles lepingu üles 15.06.2007. Kostjal on hagejale tasumata kauba ostuhind 19 590 krooni, intress 1 093.22 krooni (perioodi 15.02.2007-15.05.2007 maksepäevadel tasumisele kuuluvad intressisummad) ning võlgnevuse menetlustasu 50 krooni (vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.2). Kostja lepingust tulenev võlgnevus on kokku 20 733.22 krooni, mille palub hageja mõista kostjalt välja. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise protsendina põhinõudest (s.o 19 590 krooni) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on 06.12.2006 sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust nr XXX. Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p 6.4 lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad summad koheselt sissenõutavateks. Lepingu p 8.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda kosjalt rikkumise korral teate koostamise ja postitamise eest kulusid kuni 50 krooni. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 4 000 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 4 000 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur

2-09-17804 kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.