Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.juuli 2010.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-59293
Tsiviilasi
Oiltank OÜ /pankrotis/ hagi Baltic Metals & Minerals OÜ vastu 299 995 krooni nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA Oiltank OÜ /pankrotis/, reg.kood 10590190, asukoht Rakvere, Narva 42; seaduslik esindaja- haldur Tarmo Villmann KOSTJA Baltic Metals & Minerals OÜ, reg.kood 11411947, asukoht Tallinn, Narva mnt. 7; juhatuse liige K I - xxxx Suuline menetlus- istung 28.06.2010 Hagi hind- 299 995 krooni
hagi rahuldada tagaseljaotsusega
Välja mõista Baltic Metals & Minerals OÜ-lt 299 995 /kakssada üheksakümmend üheksa tuhat üheksasada üheksakümmend viis/ krooni Oiltank OÜ /pankrotis/ kasuks. Menetluskulud Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud menetlusabi saamise korras, väljamõistmise kostjalt lahendab kohus eraladi määrusega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( TsMS § 442 lg.6 ja § 633 lg.7). Hageja nõuded
Hageja poolt 12.11.2009 esitatud hagi kohaselt kuulutati Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-09-30319 välja Oiltank OÜ pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Tarmo Villman .
23.02.2009 kandis hageja kostja arvele nr xxxxx SEB pangas üle 299 995 krooni selgitusega „arve nr/proforma: 90218, osaline makse”. Hageja on raha üle kandnud kostjale ilma õigusliku aluseta. Hageja raamatupidamise andmetel ei ole hageja saanud kostjalt ühtegi teenust ega kaupa. Pärast hageja pankroti väljakuulutamist, asus pankrotihaldur tutvuma hageja raamatupidamise alusdokumentidega. Haldur ei ole hageja dokumentidest leidnud arve nr/proforma: 90218 alusdokumenti või muud kokkulepet raha üle kandmiseks. Võlgniku ehk hageja juhatuse liikme selgituste kohaselt vastavat alusdokumenti ei ole ka võlgniku raamatupidamises arvestatud, kuna hageja on kostjale ekslikult kandnud nimetud summa. Hageja poolt kostjale tasutud rahasumma on käsitatav käsutustehinguna, millel on kinke iseloom. Kostja on saanud raha ilma ühegi aluseta. Nimetatud raha käsutustehingu alusel tasutud raha tagastusnõude esitamisel kuulub kohaldamisele VÕS § 1027, § 1028 lg 1 sätestatu või alternatiivselt PankrS § 111 lg 1 p 1 lg 3 sätestatu. Haldur hageja esindajana on seisukohal, et raha saamiseks kostjal puudusid seaduslikud alused. Hageja pankrotihaldurile ei ole teada ühtegi hageja ja kostja vahelist vastavasisulist kirjaliku kokkulepet. VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 kohaselt lasub kostjal, kui isikul, kes on OÜ-lt Oiltank ilma õigusliku aluseta saanud 299 995,00 EEK, on ka kohustus välja anda ilma õigusliku aluseta saadud
Raha tagastusnõude esitamisel on nõude esitamisel alternatiivseks aluseks PankrS § 111 lg 1p 1 ja lg 3 sätestatu. PankrS § 111 lg 1p 1 ja lg 3 alusel kohus võib tunnistada kehtetuks mitte tehingut (lepingut), vaid soorituse, millel kinke iseloom. Tagasivõitmise hagi rahuldamise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja poolt teostatud soorituse tulemusel vähenes oluliselt hageja vara ja kahanesid võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalused. Nimetatud asjaolu on hageja võlausaldajate huve kahjustav ning nimetatud summa kuulub tagasivõitmisele. Hageja võlausaldajate huvide kahjustamine on seisnenud selles, et on välistatud võlausaldajate võimalus saavutada oma nõuete täitmine pankrotivara arvelt. Vastavalt Võlgniku 2008.aastaaruandele oli 31.12.2008 seisuga Võlgniku omakapital negatiivne summas 346561 EEK, samuti 2008. ja 2007. ja ka eelnevate aastate majandustegevuse oli kahjumis. Seega vastavalt PankrS § 1 lg 3 sätestatule oli võlgnik püsivalt maksejõuetu juba 31.12.2008 seisuga. Võlgniku vara ei katnud tema kohustusi, pidev kahjumlik tegevus viitab asjaolule, et tegemist ei olnud ajutise olukorraga. Alusetult saadud tagasinõude rahuldamise korral on kostja, kui saaja pool kohustatud tagastama pankrotivarasse saadu, milleks on saadud raha 299 995 krooni tagastamise kohustus. 08.10.2009 saatis haldur kostja kirjaliku nõude tagastada alusetult saadu summas 299 995,00 krooni hiljemalt 20.10.2009 hageja kontole nr xxxxx Sampo pangas. Kostja ei ole hagi esitamise ajaks nimetatud summat hagejale vabatahtlikult tagastanud. VÕS § 1027 kohaselt peab isik VÕS peatükis 52 sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
VÕS § 1028 lg 1 kohaselt tekib alusetust rikastumisest tulenev nõue olematu (poolte vahel puudub leping/alusdokument, mille alusel hageja kostjale rahasumma üle kandis) kohustuse täitmisest ning seega on toimunud ülekanne ilma õigusliku aluseta. Nimetatud sätete alusel hageja esitab alusetult saadu tagastamise nõude. Vastavalt TsMS § 370 võib hageja esitada hagis ka alternatiivnõude. Alternatiivselt hageja esitab tagasivõitmisnõude. PankrS § 118 lg 1 kohaselt toimub tagasivõitmine hagi esitamisega kohtule, tagasivõitmise nõude esitab võlgniku nimel haldur. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel Pankrotiseaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu/soorituse, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 punkt 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu/soorituse, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 1 punkt 1 järgi Kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, samuti pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. PankrS § 111 lg 3 järgi Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Tuginedes eeltoodule palub hageja: rahuldada hageja nõue 299 995 krooni tagastamise nõudes; alternatiivselt tunnistada kehtetuks hageja poolt 23.02.2009 teostatud rahaülekanne ehk sooritus kostjale; välja mõista OÜ -lt Baltic Metals & Minerals OÜ Oiltank (pankrotis) kasuks alusetult saadud rahasumma 299 995,00 Eesti krooni; kõik menetluskulud jätta kostja kanda;
Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele alusetu rikastumise sätete alusel. Raamatupidamisseaduse §-de 4, 6 ja 7 kohaselt peab iga rahalise tehingu alusdokument olema nõuetekohaselt äriühingu raamatupidamisarvestuses dokumenteeritud ja kui seda tehtud ei ole, siis on põhjendatud järeldada, et sellist dokumenti ei ole olemas ja seega sellise oletatava ja väidetava alusdokumendi alusel tehtud rahaline tehing on tehtud õigusliku aluseta. Antud juhul puudus hagejal seega õiguslik alus kostjale raha ülekandmiseks. Kostja, kes ei ole õigusliku aluseta saadud vara tagastanud, on alusetult rikastunud ja on kohustatud selle välja andma. Kuna kostja esitatud asjaolude kohaselt seda vabatahtlikult teinud ei ole, tuleb hageja nõue rahuldada. VÕS § 1027 kohaselt isik peab andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 kohaselt kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohustust ei ole olemas juhul kui üleandja teeb teise isiku kasuks teatava soorituse, arvates, et ta on selliseks toiminguks lepingu või muu õigusliku aluse tõttu kohustatud, vastav õiguslik alus aga tegelikult puudub. Antud juhul ei ole pankrotimenetluse käigus hageja raamatupidamises tuvastatud dokumente, mis kohustanuks hagejat kostjale rahalise ülekande tegema.
Hagi on tõendatud maksekorraldusega nr. 1 (t lk.14), hageja nõudekirjaga kostjale õigusliku aluseta saadu tagastamiseks ( t lk. 15). Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud. Kostjale on hagimaterjal saadetud nii tema registrijärgsele aadressile, kui TsMS § 318 lg.2 kohaselt kostja seadusliku esindajana juhatuse liikmele. Juhatuse liige on materjalid vastu võtnud isiklikult 16.02.2010 ( t.lk 121) ja kuna tähtaegselt kirjalikku vastust ei esitatud, eeldatakse TsMS § 403 lg.3 kohaselt, et kostja on soovinud asjas suulist menetlust. Samal aadressil saadetud kohtuistungikutse kättetoimetamine kostjale ebaõnnestus, mistõttu kohus avaldas kostjale istungi toimumise ja kohtulahendi teatavaks tegemise aja Ametlikes Teadaannetes 21.05.2010 TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg.3-1 kohaselt kohus võib keelduda tagaseljaotsuse tegemisest, kui kohtukutse toimetati kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 179 lg.1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohtunik
/allkiri/
Marika Leimann
Ärakiri õige Nooremreferent
Merle Kaegas
Kohtuotsus jõustus 04.septembril 2010.a. Nooremreferent
Merle Kaegas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.