Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-09-19243
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja 02.07.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja koht Liili Lauri Kohtunik
Hagi hind
COÜ (pankrotis) hüvitamise nõudes 849 800 krooni
Asja läbivaatamise kuupäev
10.06.2010
Menetlusosalised
Hageja COÜ (pankrotis) (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja esindaja pankrotihaldur Raivo P (ÕB Edikte OÜ ); Kostja SD (ik xxx elukoht xxx); Kostja esindaja Ivo K (OÜ Õigusruum,xxx) Kolmas isik kostja poolel R T (ik xxx, viibimiskoht xxx)
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada täies ulatuses. 2.Kostjalt SD mõista hageja COÜ (pankrotis) kasuks välja 849 800 krooni.
Kohtuasi
hagi
SD
vastu
kahju
Menetluskulude jaotus. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue Hageja OÜ C(pankrotis) esitas oma endise juhatuse liikme SD vastu hagiavalduse kahju tekitamise nõudes summas 849 800 krooni. 10.03.2009 kuulutas Harju Maakohus välja hageja pankroti (tsiviilasi nr 2-08-80137). Pankrotimenetluse käigus tuvastati, et AS Hansapanga kontolt nr xxxxxxxxxxxxxx on COÜ deebetkaardiga ajavahemikus 16.06.2006-05.12.2006 välja võetud sularaha 690 750 krooni ning AS SEB kontolt nr xxxxxxxxxxxxxx välja võetud deebetkaartidega nr xxx ja nr xxx sularaha 849 800 krooni ajavahemikus 18.07.2006-05.12.2006. Allkirjaõiguslik isik ja eelpool nimetatud deebetkaartide käsutaja oli kostja. Kostjal lasus juhatuse liikmena kohustus kõiki majandustehinguid dokumenteerida ning kirjeldada raamatupidamisregistrites. Sularaha 849 800 krooni kasutamise kohta pankrotihalduril andmed puuduvad. Harju Maakohtu 01.04.2009 määrusega kohustati kostjat esitama pangakontodelt väljavõetud raha kohta kuludokumendid ja selgitused, mis otstarbeks raha kasutati, mida kostja teinud pole. Hagejale on tekitatud kahju 849 800 krooni ulatuses, kuna kostja on nimetatud vara (raha) käsutanud enda huvides. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 2 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest. Lisaks tuleneb TsÜS § 37 lg-st 1, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Vastutuse esimeseks eelduseks on juhatuse liikme kohustuse mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine. Kostja kui juhatuse liikme kohustuse rikkumine seisneb kostja tegudes, ühingu vara enda huvides omastamises, mis on pankrotiseaduse mõttes raske juhtimisviga ning õigusvastane tegu. Pangadokumentidega on tuvastatud sularaha tehingud ja isik, kes on tehingute tegija. Kostjal kui juhatuse liikmel oli ÄS § 183 tulenev kohustus korraldada osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise kuludokumendid raha kasutamise kohta puuduvad ning tuvastatud on asjaolu, et hageja kassas puudub raha summas 849 800 krooni. Kahju hüvitamise teiseks eelduseks on osaühingule kahju tekkimine. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagejal puudu olev vara on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 mõttes ning on pankrotimenetluse käigus tõendatud. Kahju tekkis kostja tegevusest osaühingu juhtimisel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks on vajalik ka põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel, mis VÕS § 127 lg 4 järgi tähendab, et juhatuse liige peab kahju hüvitama üksnes
juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise ja tekkinud kahju vahel seisneb kostja teos raha omastamisel, see on hageja vara enda huvides kasutamises, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Kuna kostja oli sularahaga seotud tehingute perioodil juhatuse liige, vastutab ta osaühingu juhtimise eest (ÄS § 180 lg 1). Juhatuse liige on allkirjaõiguslik isik hageja rahaliste vahendite käsutamisel pangakontodel ja hageja kassas. Kostja pole esitanud juhatuse liikme vastutust välistavaid dokumentaalseid tõendeid. Tuvastatud on juhatuse liikme kohustuste rikkumine hageja ees, mille eest tuleb vastutus ÄS § 187 lg 1 ja 2. Kahju hüvitamist osaühingule võib pankroti väljakuulutamise korral osaühingu nimel nõuda pankrotihaldur tulenevalt ÄS § 187 lg 4 ja 5. Juhatuse liikme vastutus osaühingule tekkinud kahju hüvitamisest tuleneb ÄS § 187 lg 1. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isikud (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kostja kohustuste rikkumise tõttu on hagejale tekkinud kahju kogusummas 849 800 krooni. Teadaolevalt on pangakontodelt välja võetud 1 540 550 krooni, hageja nõuab 849 800 krooni. Harju Maakohus kohustas 10.03.2009 hageja pankroti välja kuulutamise määrusega võlgniku (hageja) juhatuse liiget R T vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust. R T kinnitas 07.04.2009 vandega, et hageja majandustegevuse käigus on kostja välja võtnud AS Hansapanga kontolt nr xxxxxxxxxxxxxx ajavahemikus 16.06.2006-05.12.2006 sularaha summas 690 750 krooni ja AS SEB kontolt nr xxxxxxxxxxxxxx on välja võetud sularaha 849 800 krooni. Hageja seisukoht on, et kostja poolt esitatud ainuosaniku 02.06.2006 otsus ei omanud õiguslikke tagajärgi, sest äriregistrile nimetatud otsuse alusel avaldust esitatud pole. Teadaolevalt ainuosaniku 02.06.2006 otsus ÄS § 33 lg 2 tuleneva nõude kohaselt notariaalselt tõestatud pole. Kostja on tegutsenud hageja juhatuse liikmena edasi ka pärast 02.06.2006 kuna kostja on esitanud tema poolt allkirjastatud käibedeklaratsioone Maksu- ja Tolliametile, samuti sõlminud pangaga lepinguid kui ühingu seaduslik esindaja. Äriregistris on 13.12.2006 otsuse alusel tehtud 21.12.2006 muutmiskanne, et uus juhatuse liige on R T. Järelikult oli kostja hageja juhatuse liige kuni 13.12.2006. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud Harju Maakohtu registriosakonda esitatud avalduse, kandmaks Harju Maakohtu Registriosakonna äriregistrisse osaühingu juhatuse liikme SD volituste lõppemine ning uue juhatuse liikmena R T; samuti registriosakonda esitatud COÜ ainuosaniku 13.12.2006 otsus, millega ainuosanik R T kutsus tagasi juhatuse liikme SD ning valis uueks juhatuse liikmeks R Ti. Kostja vastuväited Hageja on hagiavalduses tuginenud TsÜS § 35 ning ÄS § 187 lg 2. Eelviidatud sätete kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kahju tekitanud isik oleks osaühingu juhatuse liige ja et kahju oleks tekitatud juhatuse liikme poolt. Kostja esitas 22.09.2009 korraldaval kohtuistungil vastuväite, et kostja polnud alates 02.06.2006 hageja juhatuse liige ja andis samast ajast äriühingu deebetkaardi üle. Selle väite tõendamiseks on esitatud järgmised kirjalikud tõendid: COÜ ainuosaniku otsus 02.06.2006, mille kohaselt ainuosanikuks olev SD otsustab kutsuda tagasi juhatuse liikme SD ning valida uueks juhatuse liikmeks R Ti ja 02.06.2006 akt, millega SD annab
üle ja R Teler võtab vastu kõik COÜ majandustegevust ja raamatupidamist puudutava dokumentatsiooni. Kostja vastuväite kohaselt pole kostja seda raha saanud. Nende tõenditega on kostja hinnangul tõendatud asjaolu, et kostja ei olnud perioodil 16.06.2006 kuni 05.12.2006 hageja juhatuse liige. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-89-07 (p 13) jäänud varasemates lahendites (3-2-1-54-05 ja 3-2-1-39-05) avaldatud seisukohtade juurde, leides, et ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib registrikanne kolmanda isiku suhtes õigena, väljaarvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte äriregistrisse kantud andmetega. Seega tuleb hageja juhatuse liikmeks alates 02.06.2006 lugeda mitte kostja, vaid R T. R T andis kolmanda isikuna vande all ka ütlusi, mille kohaselt oli tema käes 3-4 pangakaarti, millega ta võttis hageja pangakontolt sularaha. Juhul, kui oletada, et kostja oli hageja juhatuse liige ka pärast 02.06.2006, siis on antud juhul tõendatud, et alates 02.06.2006 oli hageja juhatuse liikmeks ka R T ning ta vastutaks ÄS § 187 lg 2 kohaselt kahjude tekitamise eest hagejale solidaarselt kostjaga. Siiski saab lähtuda vaid osaniku otsusest, mitte äriregistri kandest. Asjaolu, et kostja usaldust kasutati ära ja ta allkirjastas ka peale 02.06.2006 hageja dokumente, ei muuda kostjat pärast 02.06.2006 hageja juhatuse liikmeks, kuna juhatuse liikmeid valivad ja kutsuvad tagasi osanikud tulenevalt ÄS § 184 lg 1. Kostja pole andnud oma nõusolekut olla juhatuse liige ÄS § 184 lg 1 viimase lause kohaselt. Kostja andis 28.01.2010 kohtuistungil vande all ütlusi. Tema sõnul on COÜ firma, mis lihtsalt vormistati tema nimele, juhtimisega tema seotud polnud. Kui kõik firma dokumendid olid vormistatud, vormistas kostja ja kolmas isik pangas arved ja pangakaardid ja andis kohe seal pangadokumendid ja kaardid kolmandale isikule üle. Mõni aeg hiljem allkirjastas eestikeelsed dokumendid, kus oli kirjas, et kolmas isik on määratud juhatajaks ja tema seal firmas enam ei tööta. Rohkem pole tema enda sõnul ühtegi paberit selle aja jooksul allkirjastanud. Seoses COÜ äritegevusega pole ta mingeid dokumente vormistanud ega allkirju andnud ning pärast 02.06.2006 akti pole kuhugi allkirja andnud. Pärast seda kui avas konto SEB-is, andis koheselt pangast väljudes pangakaardid ja dokumendid kolmandale isikule üle. Olukorra eest, mis on tekkinud eelduslikult asjaolust, et hageja pankrotihaldur ei ole hageja dokumentide hulgast vastavaid dokumente üles leidnud või ei ole hageja juhatuse liige haldurile dokumente üle andes neid esitanud, ei saa vastutada kostja, kuna kostja andis kõik hageja dokumentatsiooni üle uuele juhatuse liikmele. Kostja vaidlustab ka tekkinud kahju suuruse. Kolmanda isiku vande all antud ütlustest saab teha järelduse, et kolmas isik, olles hageja juhatuse liige, andis pangakontolt saadud summad edasi allhankijatele ja alltöövõtjatele, kes teostasid hagejale tööd, mis aga ei ole automaatselt käsitletav kahju tekkimisena hagejale. Hageja pole tõendanud, et ettevõtte pangakontodelt välja võetud summadega ei täidetud hageja kohustusi alltöövõtjate, töötajate ja teiste isikute ees. Tekitatav kahju polnud kostjale ettenähtav, kuna pangakaarte uuele juhatuse liikmele üle andes eeldas kostja, et uus juhatuse liige täidab kõiki tea poolt juhatuse liikmena võetud kohustusi. Kostja ei takistanud mingilgi viisil hageja majandustegevust ja tegi juhatusest tagasi kutsumisel kõik mõistliku, et hagejal puuduksid kostja poolt takistused majandustegevuse jätkamiseks. Asjaolu, et hageja ettevõte jätkas majandustegevust ning kostjale ei esitatud nõudeid ja pretensioone, kinnitab eeltoodut. Pangakonto väljavõtted ei tõenda seda, et kostja oli isikuks, kes võttis peale 02.06.2006 hageja pangakontolt raha. Lisaks pole mingilgi viisil mõistlikult seletatav olukord,
kus kostja võtaks poole aasta jooksul hageja kui tegutseva ettevõtte kontodelt välja pea kogu sinna majandustegevusest laekuva raha ning hageja ei märkaks seda ega isegi ei pöörduks panga poole avaldusega piirata endise juhatuse liikme poolt ettevõtte pangakaartide kasutamine. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja OÜ C(pankrotis) esitas oma endise juhatuse liikme SD vastu hagiavalduse kahju tekitamise nõude summas 849 800 krooni, mis oli ajavahemikus 18.07.2006-05.12.2006 AS SEB kontolt nr xxxxxxxxxxxxxx välja võetud. AS SEB panga kontoväljavõttega on tõendatud nimetatud summa sularahas kontolt välja võtmine. AS SEB panga konto kasutamiseks avati 14.06.2006 deebetkaart nr xxx , mida kasutades võeti sularahas välja nimetatud summa, ning 30.08.2006 deebetkaart nr xxx . Allkirjaõiguslik isik ja eelpool nimetatud deebetkaartide käsutaja oli kostja. Antud summas sularaha kasutamise kohta puuduvad kuludokumendid. Vaidlust pole asjaolude üle, et 10.03.2009 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-08-80137 välja hageja pankroti ning pankrotimenetluse käigus on tuvastatud, et hageja kassas puudub 849 800 krooni. Hageja on õigesti viidanud ÄS §-le 183, mis sätestab juhatuse kohustuse korraldada osaühingu raamatupidamist. Kostjal lasus juhatuse liikmena kohustus kõiki majandustehinguid dokumenteerida ning kirjeldada raamatupidamisregistrites, kuid sularaha 849 800 krooni kasutamise kohta pankrotihalduril andmed puuduvad. Seega on hageja sõnul osaühingule tekitatud kahju 849 800 krooni ulatuses ja kostja on nimetatud vara (raha) käsutanud enda huvides. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-33-10 selgitanud, et osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest ÄS § 187 lg 2 järgi. Kostja on vaidlustanud enda vastu esitatud kahju hüvitamise nõude, väites, et tema pole antud summas raha saanud ning et ta polnud kahju tekkimise ajal enam hageja juhatuse liige. TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 2 kohaldamise eelduseks on tõepoolest asjaolu, et osaühingule kahju tekitanud isikuks oleks juhatuse liige. Seega peab kohus enne kahju hüvitamise nõude sisuliste eelduste täitmise analüüsimist vaatamata, kas nõude
esitamise formaalne eeldus on täidetud, st kas kostja näol oli kahju tekkimise ajal tegemist hageja juhatuse liikmega. Kostja vastuväidete kohaselt polnud ta kahju tekkimise ajal 18.07.2006 – 05.12.2006 hageja juhatuse liikmeks ning tema valduses polnud ka osaühingu deebetkaarte. Äriregistrisse tehtud registrikande kohaselt oli kostja COÜ (registrikood 11254525) juhatuse ainuliige alates 12.06.2006 kuni 21.12.2006. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kostja esitas 22.09.2009 toimunud korraldaval kohtuistungil kirjalike tõenditena kohtule kostja poolt allkirjastatud hageja ainuosaniku 02.06.2006 otsuse, mille kohaselt ainuosanikuks olev SD otsustab kutsuda tagasi juhatuse liikme SD ning valida uueks juhatuse liikmeks R Ti ning kostja ja kolmanda isiku poolt 02.06.2006 allkirjastatud akti, millega SD annab üle ja R T võtab vastu kõik hageja majandustegevust ja raamatupidamist puudutava dokumentatsiooni. Iseenesest on õige kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-89-07 (p 13), mille kohaselt seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov ning kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte äriregistrisse kantud andmetega. Kohus leiab siiski toimikusse esitatud kirjalikke tõendeid hinnates, et antud juhul pole tõendatud, et kostja kui juhatuse liikme volituste kestus erines äriregistrisse kantust. TsMS § 238 lg 5 teise lause kohaselt võib kohus tõendi jätta selle hindamise järel arvestamata, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Äriregistri kande kohaselt algasid kostja kui juhatuse liikme volitused alates 12.06.2006, kuid kostja poolt esitatud tõendite kohaselt lõppesid tema kui juhatuse liikme volitused juba 02.06.2006, st enne, kui kostja kui juhatuse liikme kohta äriregistris üldse kanne tehti. ÄS § 168 lg 1 p 4 kohaselt on osaühingu juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine osanike pädevuses juhul, kui osaühingul pole nõukogu. Äriregistrisse kantud andmete kohaselt oli kostja hageja ainuosanikuks 02.06.2006 kuni 13.12.2006. Järelikult sai ainult kostja kui osaühingu ainuosanik teha osanike otsuse, millega ta ise kanti hageja juhatuse liikmena äriregistrisse alates 12.06.2006, kusjuures antud kande aluseks olev avaldus pidi ÄS § 33 lg-st 2 tulenevalt olema notariaalselt kinnitatud. Seega hindab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel kostja poolt esitatud tõendid asjaolu kohta, et kostja polnud alates 02.06.2006 hageja juhatuse liige, ebausaldusväärseks ning jätab need arvestamata. Kostja vastuväide pole järelikult tõendatud ning kohus tugineb äriregistri kandele, mille kohaselt oli kostja osaühingule kahju tekkimise perioodil hageja juhatuse ainuliige. TsÜS § 35 ning ÄS § 187 lg 2 alusel vastutamise esimeseks sisuliseks eelduseks on kahju olemasolu. Pankrotimenetluse käigus on tuvastatud, et hageja kassast on AS SEB Panga kontolt sularahas väljavõetud summa puudu ning seega on tõendatud hagejale tekkinud kahju suuruses 849 800 krooni. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Teise lõike järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata
jäänud tulu ning lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagejal puudu olev vara on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 mõttes ning on pankrotimenetluse käigus tõendatud. Kohus nõustub, et iseenesest pole majandustegevuse käigus pangakontodelt sularaha väljavõtmine automaatselt tõlgendatav kahju tekitamisena osaühingule. Kahju tekkis kostja tegevusest osaühingu juhtimisel, st sularahatehingute dokumenteerimata jätmisega. Kolmas isik on oma vande all antud ütlustes selgitanud, et pankakontolt võetud sularaha kasutati alltöövõtjatele ning allhankijatele hagejale tehtud tööde eest tasumiseks, st osaühingu huvides, kuid oma väidete kinnituseks pole ühtegi tõendit esitatud. Kohus selgitab, et antud juhul ei lasu tõendamiskoormis hagejal, et pangakontolt sularahas välja võetud summadega ei täidetud hageja kohustusi teiste isikute eest, vaid kostjal, kellel oli sularahatehingute dokumenteerimise kohustus. Seega ei saa iseenesest käesoleva hagi lahendamisel tähtsust omada, kas raha võttis välja R T või kostja isiklikult. Kahju hüvitamise teiseks eelduseks on juhatuse liikme kohustuse mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine. Kostja juhatuse liikmena on rikkunud oma ÄS §-st 183 tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. Tehingute dokumenteerimata jätmisega on võimaldatud tekkida olukorral, kus suures summas osaühingu rahaliste vahendite kasutamist ei ole võimalik kontrollida. Kostja kui juhatuse liikme kohustuse rikkumine seisneb ühingu vara enda huvides omastamises, mis on pankrotiseaduse mõttes raske juhtimisviga ning õigusvastane tegu. Pangadokumentidega on tuvastatud hageja AS SEB Panga kontolt välja võetud sularaha summa suurus ning isik, kelle nimel oli deebetkaartide kasutamise õigus. Juhatuse liige oli allkirjaõiguslik isik hageja rahaliste vahendite käsutamisel pangakontodel ja hageja kassas. Kostja pole tõendanud deebetkaardi üleandmist kolmandale isikule ning on eelduslikult tehingute tegija. Kolmas isik on oma vande all antud ütlustes küll kinnitanud omapoolset deebetkaartide kasutamist, kuid kuna hageja juhatuse liige sularahaga seotud tehingute perioodil oli kostja, vastutab tema ÄS § 180 lg-st 1 tulenevalt osaühingu juhtimise eest. Kohus jätab tõendina TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata kolmanda isiku poolt Maksu- ja Tolliametile antud suulised seletused, kuna need on vastuolus kolmanda isiku vande all antud ütlustega. Juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks on vajalik ka põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel, mis VÕS § 127 lg 4 järgi tähendab, et juhatuse liige peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohus leiab, et põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise ja tekkinud kahju vahel seisneb sellest, et kostja on oma kohustuste täitmata jätmise tagajärjel põhjustanud olukorra, kus hageja vara kasutamist hageja huvides pole võimalik kontrollida. Hageja juhatus on ilmutanud üleüldist hooletust hageja töö korraldamise ning järelevalve teostamise käigus, mille tulemusena põhjustati hageja maksejõuetus ning pankrot. Kostja vande all antud ütluste kohaselt polnud tema hagejaks oleva osaühingu juhtimisega seotud, firma lihtsalt vormistati tema nimele. Kohtu hinnangul näitavad hageja esitatud tõendid kostjapoolsest korduvast käibedeklaratsioonide allkirjastamisest, et kostja siiski osaleb hageja majandustegevuses. ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta näitab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Antud juhul pole kostja tõendanud, et ta pole hoolsuskohustust rikkunud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ÄS § 187 lg-st 1 tuleneva juhatuse liikme vastutuse eeldused on täidetud ning kostja vastutab hageja ees kahju tekkimise eest summas 849 800 krooni.
VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isikud (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kahju hüvitamist osaühingule võib pankroti väljakuulutamise korral osaühingu nimel nõuda pankrotihaldur tulenevalt ÄS § 187 lg 4 ja 5. Kolmanda isiku vande all antud ütluste kohaselt võttis ka tema hageja pangakontolt sularaha välja summas umbes pool miljonit krooni. Seega on kostjal võimalik esitada VÕS § 69 lg-te 1 ja 2 alusel regressinõue kolmandaks isikuks oleva R Ti vastu. Tsiviilasja menetluskulud ja hagihind TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad kohtukulud täies ulatuses hageja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.