Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Asjaolud ning menetluse käik 14.12.2009.a esitas hageja kostja vastu Liikluskindlustuse vaidluskomisjonile avalduse, milles palus välja mõista 22 910 krooni. Avalduse kohaselt sõitis hageja 07.10.2009.a mööda Peterburi teed temale kuuluva sõidukiga Mercedes-Benz. Sõidukil oli järel ka haagis. Ilm oli udune ja sadas vihma. Hageja kiirus oli alla 70 km/h. Hageja ees sõitis sõiduk Ford. Veel eespool sõitis veok Scania. Äkitselt keeras sõiduk Ford suunatuld näitamata vasakule. Järgmine hetk nägi hageja maanteel veokilt Scania ära tulnud tagaluuki. Hagejal ei olnud võimalik vasakule pöörata, kuna seal oli teised autod. Hageja küll pidurdas oma autot, kuid tagaluugile otsasõitmist ei olnud võimalik vältida. Selle tagajärjel sai hageja sõiduk kahjustusi. Veoki Scania juht tunnistas oma süüd. Kostja ei ole aga nõustunud kahju hüvitama. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista sõiduki taastusremondi maksumuse 22 910 krooni. Kostja vaidles avaldusele vastu. Kuna ilm oli halb ning hageja sõidukil oli ka veel haagis, siis oli hageja valitud sõidukiirus ilmselgelt ebasobiv ja pikivahe ees liikunud sõidukiga ebapiisav. Tagaluugi kukkumisest kuni tagaluugist ülesõiduni hageja poolt võis olla ca 1 minut. Seega oli tagaluuk lebanud teel pikemat aega. Kui hageja oleks olnud piisavalt tähelepanelik ja valinud ohutu sõidukiiruse, siis oleks ta suutnud otsasõitu vältida. Seega on hageja põhjustanud kahju iseendale. Liikluskindlustuse vaidluskomisjoni 21.01.2010.a otsusega kohustati kostjat teostama hageja sõiduki remont summas 22 910 krooni. Samuti kohustati kostjat hüvitama puksiirikulud summas 740 krooni. Kostja otsusega ei nõustunud ning esitas 03.02.2010.a kohtule taotluse hageja poolt Liikluskindlustuse vaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. 11.06.2010.a toimunud kohtuistungil täpsustas hageja nõuet ning palus kostjalt välja mõista remondikulu 22 910 krooni ja puksiiriveo maksumuse 740 krooni. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub selles, et 07.10.2009.a sõitis hageja Peterburi teel, temale kuuluva sõidukiga Mercedes-Benz, otsa maanteel lebanud tagaluugile, mis oli lahti tulnud veokilt Scania. Samuti puudub vaidlus selles, et sõiduki Scania juhi vastutus oli kindlustatud kostja juures. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 26 lg 3 kohaselt on liikluskahju sõidukilt või koormast eraldunud osade, samuti muude esemete liikumise tagajärjel tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses sõiduki liikumisega. Seejuures on oluline, kas kokkupõrge eelnimetatud asjadega toimus kannatanu süül või mitte ja kas kannatanu oleks saanud õnnetust vältida. Kostja leiab, et hageja rikkus liikluseeskirja (LE) § 123 ja § 129 nõudeid. LE § 123 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Kohus leiab, et hageja ei ole seda normi rikkunud. Sõiduki tagaluugi lebamine maanteel ei ole juhi jaoks etteaimatav takistus. See, et tagaluuk kukkus maanteele umbes 1 minut enne kokkupõrget, ei oma kohtu hinnangul tähtsust. Asjaoludest ilmneb, et hageja võimalust tagaluuki maanteel aegsasti märgata takistas tema ees liikunud sõiduk. Samuti ei ole tõendatud kostja väited, et hageja kiirus oli liiga suur, ning et pikivahe oli liiga väike. Ainuüksi asjaolust, et hageja sõiduk põrkas kokku maanteel lebanud tagaluugiga, ei saa teha järeldust, et hageja valitud sõidukiirus (alla 70 km/h) oli liiga suur, või et pikivahe oli liiga väike. LE § 129 kohaselt peab juht vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Kostja poolt nimetatud normile viitamine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, kuna hageja ei sõitnud otsa teisele sõidukile. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et liiklusõnnetus ei toimunud hageja süül. Samuti ei saanud hageja kohtu hinnangul õnnetust vältida, kuna hageja ees sõitis teine sõiduk, mille tõttu ei olnud hagejal võimalik tagaluuki piisavalt aegsasti märgata. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale liikluskahju LKS § 44 lg 2 alusel hüvitada. Liikluskahju suurusele, s.o remondimaksumusele 22 910 krooni ja puksiiriveole 740 krooni, ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista 23 650 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.