Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-02-11 (2/1-4/02)

pankrotimenetluse

lõpetamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

I Asjaolud Harju Maakohtu 26.02.2002 otsusega on välja kuulutatud osaühingu MT(edaspidi OÜ MT) pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Ene A. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 20.03.2002. 11.04.2002 kinnitati kohtu poolt OÜ MT(pankrotis) lõpetamise otsus. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 10.06.2002. Jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 20.12.2002. 23.12.2002 on kohus kinnitanud pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise otsuse ja määranud pankrotihaldurile esialgse tasu. Pankrotihaldur Ene A on 05.04.2010 esitanud kohtule pankrotihalduri lõpparuande ja taotluse OÜ MT(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega. Pankrotihaldur palus määrata pankrotihalduri täiendava tasu summas 128 024 krooni, (ei sisalda sotsiaalmaksu), kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 239 006.67 krooni ja massikohustused summas 445 329.62 krooni ning ennast vabastada pankrotihalduri kohustustest. 06.04.2010 avaldusega palus Ene A OÜ MT(pankrotis) dokumentide hoidjaks määrata Eesti Äriarhiivi osaühingu. 13.04.2010 esitas Ene A OÜ MT(pankrotis) kuludokumendid ja 01.06.2010 täiendavad selgitused lõpparuande juurde. Teade lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teated 25.02.2010. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega (§163).

2(10)

2-02-11 (2/1-4/02) PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.

vara

Doherty Brothers Timber & Co poolt esitati vara välistamise taotlus, mis oli vaieldav. Vaidlus lõppes kompromissiga, mille alusel vara võõrandati, Doherty Brothers Timber & Co tehti rahaline väljamakse summas 225 000 krooni. Lisaks loobus kompromissilepingu alusel Doherty Brothers Timber & Co võlgniku vastu nõude tunnustamisest summas 5 576 166.70 krooni. Kohtulik kokkulepe hõlmas Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasju nr 2/11099/02/V ja 2/1-899/02/V. Ajutise halduri tasu ja kulud 13 650.00 krooni, pankrotitoimkonna liikmete tasu 31 080.00 krooni ja halduri esialgne tasu 19 980 krooni on välja makstud varasemate kohtumääruste alusel. Pankrotimenetluse lõpetamisel taotleb haldur tasu summas 128 024 krooni, millelt arvestatava sotsiaalmaksu summa on 42 248 krooni. Haldur taotleb kohtu poolt järgmiste kulutuste kinnitamist – muud pankrotimenetluse kulud – 4 024.75 krooni (koosnevad riigilõivust 2 600 krooni ja pangakuludest 1 424.75 krooni) ja massikohustused 445 329.62 krooni. Massikohustused koosnevad järgmistest kuludest: pankrotivara säilimise tagamisega seotud kulud, s.h liisingukohustuste täitmise kulud 88 877.33 krooni, elekter 10 598.54 krooni, tõstuki kasutus 2 478.00 krooni, valveteenus 87 655.55 krooni ja valvurite palk 21 099.00 krooni, samuti dokumentide arhiveerimisega seotud kulud kokku 14 620.20 krooni, sidevahendite kasutamisega seotud kulud kokku 20 460.00 krooni, transpordiga seotud kulud kokku 19 536.72 krooni, töökoha ja ruumide kasutamisega seotud kulud kokku 24 330.60 krooni, bürookulud 18 942.68 krooni, riiklikud maksud 122 591.00 krooni, Kohtukulusid kanti kokku summas 14 140.00 krooni (s.h ekspertiisi tasu, õigusabikulud) seoses Doherty Brothers Timber & Co hagidega seotud tsiviilasjades nr 2/1-1099/02/V ja 2/1-899/02/V. Massikohustuste kuludokumentidena on halduri poolt esitatud arved, õiendid, kviitungid, kassa sissetuleku orderid, maksekorralduse

3(10)

2-02-11 (2/1-4/02) väljatrükid, töölepingud, töögraafikud, kinnitused töötasu kättesaamise kohta, maksuteated. Pankrotimenetluse kulude kogusumma koos taotletava halduri tasuga on lõpparuande kohaselt 684 336.29 krooni. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotusettepaneku kohaselt kuulusid jaotusettepaneku kinnitamise ajal kehtinud pankrotiseaduse §-is 86 lg 1 p 2 toodud rahuldamisjärgus esimeses järjekorras rahuldamisele (ja rahuldati täies ulatuses) järgmiste võlausaldajate nõuded kokku summas 393 465.50 krooni: 1) Juri I – 825 krooni; 2) Rene J – 40 687.60 krooni; 3) Jaak P – 182 240.50 krooni; 4) Arbo A – 139 483.80 krooni; 5) Juri S – 14 077.30 krooni; 6) Alari T – 11 449.30 krooni; 7) Valdur A – 2 351.00 krooni; 8) Aivar F – 2 351.00 krooni. Jaotusettepaneku kohaselt jaotusettepaneku kinnitamise ajal kehtinud pankrotiseaduse § 86 lg 1 p 5 toodud rahuldamisjärgus tunnustati kokku 14 võlausaldaja nõudeid kogusummas 1 447 903 krooni. Lõpparuandes on selle rahuldamisjärgu nõuetena märgitud 11 võlausaldaja nõuded kogusummas 1 306 839.65 krooni, millest on rahuldatud nõudeid summas 160 977.89 krooni järgmiselt:

võlausaldaja nimetus T M osaühing EEaktsiaselts ALosaühing K aktsiaselts SEEaktsiaselts (ISaktsiaselts) SEEaktsiaselts (PSaktsiaselts) L aktsiaselts (L MT aktsiaselts) JIosaühing (Julianuse Inkasso osaühing) ABC osaühing U osaühing T aktsiaselts ( CMaktsiaselts) Kokku

tunnustatud nõue kroonides 15 676.90 133 869.85 77 824.80 56 950.90 210 483.50 365 440.34 93 699.50 103 423.30 6 201.40 243 122.30 146.86 1 306 839.65

väljamakse raha jäi saamata kroonides kroonides 1 931.10 13 745.80 16 490.23 117 379.62 9 586.54 68 238.26 7 015.27 49 935.63 25 927.58 184 555.92 45 015.33 320 425.01 11 542.00 82 157.50 12 739.79 90 683.51 763.90 5 437.50 29 948.06 213 174.24 18.09 128.77 160 977.89 1 145 861.76

01.06.2010 esitatud täiendavas selgituses lõpparuande juurde on haldur märkinud, et erinevused jaotusettepanekus ja lõpparuandes PankrS § 86 lg 1 p 5 rahuldamisjärku kuuluvate võlausaldajate nõuete osas on tingitud järgmistest põhjustest: - võlausaldaja ELosaühing kustutati äriregistrist 13.12.2005, mistõttu kohustus tema vastu on lõppenud (nõude suurus 46 284.40 krooni); - võlausaldajate SL(nõue 17 844.50 krooni) ja BFL (nõue 76 934.50 krooni) puhul on tegemist vastuvõtuviivitusega, kusjuures raha hoiustamisest on möödunud üle kahe aasta, võlausaldajad on kaotanud õiguse neile jaotise alusel kuuluvale rahale ja hoiustatud summa on jaotatud ülejäänud võlausaldajate vahel.

4(10)

2-02-11 (2/1-4/02)

Andmed pandieseme müügist saadu kohta OÜ MT(pankrotis) pankrotimenetluses ei võõrandatud pandiga koormatud vara. Andmed müümata pankrotivara ja võlgniku teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Haldur kinnitab, et OÜ MT(pankrotis) pankrotimenetluses võõrandati kogu vara, realiseerimiskõlbulikke nõudeid teiste isikute vastu ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on OÜ MT(pankrotis) pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud: 1) võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine; 2) töötajatega töölepingute lõpetamine ja sellega seonduv asjaajamine; 3) pankrotivara säilimise tagamine ja hilisema müügi korraldamine; 4) debitoorsete võlgnevuste sissenõudmine; 5) võlgniku raamatupidamise korraldamine, sh jooksvate maksudeklaratsioonide esitamine ja pankrotivara arvestuse pidamine; 6) kohtule ja võlausaldajatele aruannete koostamine, võlgniku endise juhatuse liikme, võlausaldajate ja muude menetlusega seotud isikutega suhtlemine; 7) võlgniku majandustegevust kajastavate dokumentide kontroll ja võlgniku majandustegevuse analüüs tervikuna, et välja selgitada võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ning võimalusi vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks; 8) võlgniku esindajana 4-s kohtumenetluses osalemine; 9) võlgniku raamatupidamise dokumentide arhiveerimise korraldamine; 10) jaotusettepaneku koostamine ja esitamine kohtule; 11) lõpparuande koostamine ja esitamine võlausaldajatele ja kohtule. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud OÜ MT(pankrotis) pankrotimenetluses jäävad rahuldamata järgmised võlausaldajate nõude osad (kõik II rahuldamisjärk): 1) T M osaühing 13 745.80 krooni; 2) EEaktsiaselts 117 379.62 krooni; 3) ALosaühing 68 238.26 krooni; 4) K aktsiaselts 49 935.63 krooni; 5) SEEaktsiaselts (ISaktsiaselts) 184 555.92 krooni; 6) SEEaktsiaselts (PSaktsiaselts) 320 425.01 krooni; 7) L aktsiaselts (L MT aktsiaselts) 82 157.50 krooni; 8) JIosaühing 90 683.51 krooni; 9) ABC osaühing 5 437.50 krooni; 10) U osaühing 213 174.24 krooni; 11) T aktsiaselts ( CMaktsiaselts) 128.77 krooni. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada OÜ MT(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole esitatud ja ei esitata hagisid. Haldur on esitanud vastuväiteid mitmete võlausaldajate nõuete osas, kes esitasid kohtule hagid nõude tunnustamiseks. Kõigi osas, v.a PP, õnnestus vaidlused lõpetada kokkuleppega. Maksejõuetuse tekkimise põhjus

5(10)

2-02-11 (2/1-4/02) Võlgniku maksejõuetuse peamisteks põhjusteks olid halduri hinnangul võlgniku koostööpartnerite ja võlgniku omaniku ning juhatuse liikmete vahel tekkinud erimeelsused, mille tulemusel ei õnnestunud realiseerida äriplaani ega täita ekspordiplaani. OÜ MT(pankrotis) juhatuse liikmeteks olid PP(isikukood XXX) ja MJR(sünd XXX). Haldur märgib, et kuna üks võlgniku juhatuse liige ei viibinud alaliselt Eestis, tekkisid probleemid ettevõtte juhtimisel ja töötajatega igapäevatöö tasandil ning võlgnik ei suutnud olemasolevaid ressursse ettevõtte jaoks kasumlikult realiseerida. Halduri hinnangul oli võlgnik orienteeritud peamiselt ekspordile ning ei olnud äriplaanis arvestanud võimalusega, et tuleb tooteid müüa ja teenuseid osutada Eestis, kus konkurents analoogses tegevusvaldkonnas oli tihe. Haldur on järeldanud, et partneritega koostöö katkemine ja tellimuste vähenemine mõjutas oluliselt võlgniku maksevõimet ning tekitas käibekapitali puudujäägi. Halduri poolt ei ole tuvastatud kuriteo tunnustega teo toimepanemist. Haldur märgib lõpparuandes, et OÜ MT(pankrotis) juhatuse liikmete käitumises esinesid juhtimisvigade tunnused (haldur peab küsitavaks tegevusperioodi lõpus tehtud mitmete tehingute kasumlikkust), kuid nendib, et pankrotimenetluse käigus ei õnnestunud koguda piisavalt tõendeid kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Lisaks märgib haldur, et teatud pankrotimenetluse etapist ei olnud võimalik enam ühendust saada juhatuse liikme MJR’iga, kes oli Eestist alaliselt lahkunud ning ka teine juhatuse liige PPei teadnud nimetada tema eluega viibimiskohta. 01.06.2010 esitatud täiendavas selgituses lõpparuande juurde on haldur märkinud, et faktiliselt omas kõiki juhatuse liikme õigusi ja kohustusi ning teavet ettevõtte vara kohta MJR. Teine juhatuse liige PP täitis sisuliselt tõlgi ja muid jooksvaid MJR poolt antud ülesandeid. Pankrotihalduri hinnangul võib PP’ule ette heita vastutustundetut suhtumist seadusest tulenevatesse juhatuse liikme kohustustesse ning seda, et ta ei mõistnud, et tulenevalt oma juhatuse liikme positsioonist on ta vastutav ka ettevõtte juhtimise eest ning on kohustatud tagama omalt poolt, et ettevõtte tegevus ja juhtimine toimuks kooskõlas ettevõtte huvidega ning ei kahjustataks võlausaldajate huvisid. Ene A märgib, et tal ei õnnestunud MJR’i vastutusele võtmiseks piisavalt koguda tõendeid talle laekunud suulise informatsiooni kohta, mille kohaselt OÜ-le MT(pankrotis) omandiõiguse alusel kuuluv terituspink WADKIN GRINDER Type NH 793 79637 maksumusega 116 093.60 krooni arvati raamatupidamislikult teise vara – nelikanthöövli – koosseisu ning koos nelikanthöövliga toimetati ilma vastusoorituseta Pihkvasse OOO-le T , kes ei kinnitanud vara valduse saamist. Pankrotihalduri hinnangul ei täitnud MJRseadusest tulenevat hoolsus- ja lojaalsuskohustust, ei taganud võlgniku poolt soetatud vara säilimist ja võlgniku huvides kasutamist ning võimalik, et tegi võlgniku varaga tehinguid isiklikku kasu silmas pidades ja huvides osaühing B BV (registrikood XXX) kaudu, mille juhatuse liikmeks ta, kasutades oma teist passi, nime MSORall oli. Lisaks eeltoodule osutas MJRvälismaal võlgnikule vahendajana sularaha eest müügiteenust ajal, mil võlgnikul esinesid makseraskused. Ene A ’e hinnangul liigitub kaupade ja teenuste vahendus oma olemuselt juhatuse liikme kohustuste koosseisu, mistõttu juhatuse liikme poolt vahenduse eest tasu võtmine ei olnud õigustatud. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine 06.04.2010 avaldusega palus Ene A OÜ MT(pankrotis) dokumentide hoidjaks määrata Eesti Äriarhiivi osaühingu (registrikood XXX; ).

6(10)

2-02-11 (2/1-4/02) Kohus leiab, et OÜ MT(pankrotis) pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et OÜ MT(pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Lõpparuande kohaselt oli võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku koostööpartnerite ja võlgniku omaniku ning juhatuse liikmete vahel tekkinud erimeelsused, mille tulemusel ei õnnestunud realiseerida äriplaani, tekkisid probleemid ettevõtte juhtimisel ja töötajatega igapäevatöö tasandil ning võlgnik ei suutnud olemasolevaid ressursse ettevõtte jaoks kasumlikult realiseerida. Seega on võlgniku juhatuse liikmed rikkunud äriühingu tegevuse planeerimise ja juhtimise kohustust. Partneritega koostöö katkemine ja tellimuste vähenemine mõjutas oluliselt võlgniku maksevõimet ning tekitas käibekapitali puudujäägi. Kuna võlgniku juhatuse liige PPon suhtunud vastutustundetult oma seadusest tulenevatesse juhatuse liikme kohustustesse ja jätnud need kohustused täitmata, kuna ei osalenud äriühingu tegevuse juhtimises. Võlgniku ettevõttes väljakujunenud praktika kohaselt ettevõtte tegelik juht – teine juhatuse liige MJR, kes ei viibinud alaliselt Eestis, pärast partneritega koostöö katkemist ja tellimuste vähenemist, ei muutnud äriplaani ega korraldanud ettevõtte tööd ümber, mille tagajärjel ettevõte pankrotistus. Kuna võlgniku juhatuse liige MJRon kõrvaldanud võlgniku vara, siis on ta rikkunud lojaalsuskohustust. Kuna pankrotimenetluse käigus on kindlaks tehtud ka vead seadmete arvelevõtmises ja valduse üleandmisel ning kuivõrd raamatupidamise korraldamine on juhatuse kohustuseks, leiab kohus, et OÜ MT(pankrotis) juhatuse liikmed on lisaks eelnimetatule rikkunud hoolsuskohustust ja raamatupidamise korraldamise kohustust. Kuna võlgniku juhatuse liikmete kohustuste rikkumine on kaasa toonud võlgniku maksejõuetuse, siis on võlgniku juhatuse liikmete kohustuste rikkumised käsitletavad raske juhtimisvea. Halduri väitel ei ole võlgniku juhatuse liige MJRolnud kogu pankrotimenetluse perioodil kättesaadav pankrotihaldurile. Kohus leiab, et sellise käitumisega on võlgniku juhatuse liige MJRrikkunud PankrS § 87 lg 1 ja lg 2 tulenevaid kohustusi. Samas ei ole haldur kohtult taotlenud meetmete rakendamist võlgniku esindaja kohustamiseks pankrotimenetlusest osavõtu kohustuse täitmiseks.

7(10)

2-02-11 (2/1-4/02) PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud r At lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PanrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. OÜ MT(pankrotis) pankrotihaldur on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h korraldanud võlausaldajate ja pankrotitoimkonna koosolekuid ja võlgniku raamatupidamist, koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku ja lõpparuande, tema töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud 1 457 483.92 krooni. PanrS § 651 lg 1 ei kohaselt on pankrotivaralt suurusega 1 457 483.92 krooni halduri tasu alammäär 155 023.87 krooni. PanrS § 65 lg 3 kohaselt halduri esialgne tasu tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Ene A’ele on 23.12.2002 kohtumääruse alusel makstud esialgset tasu kokku 27 000 krooni. Pankrotihaldur, arvestades esialgse tasu väljamaksmist, on taotlenud täiendava tasuna 128 024 krooni väljamõistmist. Kohus leiab, et kuna Ene A’e poolt taotletav halduri tasu kogusummas 155 024 krooni võrdub pankrotiseadusega kehtestatud alammääraga, sellest on maha arvestatud halduri esialgne tasu ning tasu suurust ei ole vaidlustanud võlausaldajad, on põhjendatud pankrotihalduri tasuks välja mõista 128 024 krooni. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb määrata Ene A’e lõplikuks tasuks 155 024 krooni, mis tasaarvestada esialgse tasuga summas 27 000 krooni ning välja mõista Ene A’e kasuks 128 024 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 128 024 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 42 248 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt

8(10)

2-02-11 (2/1-4/02) (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %.

Merike Varusk Kohtunik

9(10)

2-02-11 (2/1-4/02)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.