Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(5)

2-10-18426

2-10-18426 Võlgniku võlausaldajaks on: 1) Rahandusministeerium 15.03.2010 nõue rahatrahv summas 5 000 krooni (Viru Maakohtu registriosakonna 20.10.2009 rahatrahv nr Ä21385/M1); 2) kohtutäitur Raigo Pärs kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 158/2010/495 summas 1 860 kooni. 3) Swedbank võlgnevus pangateenustasudelt 13 krooni. Kokku võlgniku esitatu kohaselt võlgu summas 6873 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Ajutise halduri tuvastatu kohaselt kohustused ületavad selgelt varasid. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult. Võlgniku omakapital muutus negatiivseks juba 2009.aastal, osakapitali sisse makstud 40000 krooni kulus äriühingul ära majandustegevuse käigus (raamatupidamisteenuse sisseost, äriplaani koostamine). Seoses äriregistrile aruannete mitteesitamisega oli määratud rahatrahv, mille maksmiseks puudusid rahalised vahendid. Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, võlgniku netovara on negatiivne. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et OÜ Kado Narva kavatses tegeleda SPA-teenuse osutamisega, kuid ettevõte ei käivitunud ebasoodsa majandusseisu tõttu ning stardiabitaotluse tagasilükkamise tõttu EAS poolt. Seetõttu reaalne majandustegevus võlgnikul puudub. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada muid maksejõuetuse põhjusi. Seetõttu tuleb eeldada, et võlgniku esindaja esitatu on ka maksejõuetuse põhjuseks. PankrS § 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid, ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, pankrotivara varjamist ega ka juhatuse liikmete tegevuses selliseid juhtimisvigu, mis annaks selgeid võimalusi hagi esitamiseks juhatuse liikme vastu. Ajutine halduri esmahinnangul saaks esitada nõudeid juhatuse liikme vastu seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel, kuid sellest ei ole tekkinud mitte kellelegi märkimisväärset kahju (ÄS § 180 lg 51 võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse hilise täitmisega). Samas võlgniku esitatu kohaselt on võlad väga minimaalsed, mis seab majanduslikult põhjendamatuks juhatuse liikme vastu mingite hagide esitamist. Võlgniku tehtud kulude osas ei ole põhjust kahelda nende majandusliku põhjendatuse osas. Seetõttu puuduvad tagasivõitmise võimalused. Tagasinõuete esitamise võimalust ei ole tuvastanud. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõuete esitamiseks, siis halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluse käik 3(5)

2-10-18426 Kohus on tsiviilasja arutanud 20.05.2010.a kohtuistungil. Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja oma avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi ettekande juurde. Palus määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi. Kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summa, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. 24.05.2010.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku Kado Narva Osaühing pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 25000 krooni hiljemalt 31.05.2010.a. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad võimalused tagasivõitmise- või tagastusnõuete esitamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid ega võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige Ilona Zaviyalova. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, 4(5)

2-10-18426 mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks 7 tundi ning palub välja mõista võlgnikult ajutise halduri tasu 7000 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja pankrotimenetluse teenindamise kulud 1500 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust kuulub võlgnikult Kado Narva Osaühing välja mõistmisele ajutise halduri tasu 7000 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 1500 kokku ajutise halduri Tarmo Villmani kasuks. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu täielikuks väljamaksmiseks, tuleb tasu osaliselt, summas 6200 krooni, hüvitada riigi vahenditest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.