Aktsiaseltsi MANN GRUPP hagi aktsiaseltsi Eesti Eine vastu 515 871,25 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.01.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Eesti Eine apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja: Aktsiaselts MANN GRUPP (registrikood 10797040, asukoht: Võidu 17a, Narva), lepinguline esindaja advokaat Sven Sillar Kostja: Aktsiaselts Eesti Eine (registrikood 10647665, asukoht Ravi 18a, Tallinn), seaduslik esindaja Indrek Kirss, lepinguline esindaja advokaat Ott Saame
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
515 871,25 krooni
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 04.jaanuari 2010 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Kaasata tsiviilasja nr 2-07-51901 menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel Osaühing EEMG (endine ärinimi AS EEMG, registrikood 11089150, asukoht Võidu pr 17A, Narva).
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad kostja, aktsiaseltsi Eesti Eine kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Aktsiaselts MANN GRUPP esitas 13.12.2007 hagi aktsiaseltsi Eesti Eine vastu võla 515 871,25 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Woodland ja kostja 20.07.2004 töövõtulepingu, mille järgi teostas OÜ Woodland ehitustöid kostjale Narvas. Kostja võttis tööd vastu ning tasus osaliselt nende eest. 19.07.2005 loovutas OÜ Woodland nõude loovutamise lepinguga töövõtulepingust tulenevad põhi-ja kõrvalnõuded hagejale. Loovutamise ajal oli nõudesumma 515 871,25 krooni. 18.01.2006 teatas hageja kostjale nõude loovutamisest ja andis kostjale võimaluse tasuda võlgnevus vabatahtlikult 10 päeva jooksul teatise kättesaamisest. Kostja teatisele ei vastanud ja võlga vabatahtlikult ei tasunud. Kostja vastus
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja hinnangul on hagi pahatahtlik ja põhjendamatu. Kostja tasus töövõtulepingus kokkulepitud tööde eest OÜ-le Woodland ajavahemikul 09.08.2004 kuni 13.01.2005 kokku 842 978,56 krooni. Kostja leiab, et ta täitis kõik lepingust tulenevad kohustused. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks tema nõudeõigus hagiavalduses näidatud summale. Kostjale ei ole esitatud poolte poolt allkirjastatud tööde vastuvõtmise lõppakti, mille koostamises pooled leppisid kokku lepingu punktis 7.2. Kostja müüs 07.04.2005 ettevõtte osa AS-le EEMG ja müügilepingu punkti 2.6 kohaselt vastutab ostja kõigi müüja kohustuste eest.
3.Kostja leiab ka, et hagi on aegunud ning ta palus kohaldada aegumist. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Töö valmis 15.09.2004. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 tulenevalt lõppes hagi esitamise tähtaeg 16.09.2007, kuid hagi esitati 13.12.2007. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et OÜ Woodland loovutas kõik kostja ja OÜ Woodland vahel 20.07.2004 sõlmitud lepingust tulenevad nõudeõigused hagejale. Loovutamise hetkel võlgnes kostja lepingu p 2.2 kohaselt hagejale 515 871,25 krooni. Järelikult on hagejal 20.07.2004 sõlmitud töölepingust tulenev nõudeõigus kostja vastu.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ja AS EEMG sõlmisid 07.04.2005 ettevõtte osa müügilepingu ning lepingu punkti 2.6 kohaselt vastutab ettevõtte omandaja kõigi müüja kohustuste eest, mis tekkisid enne ettevõtte üleandmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 183 lg 1 sätestab, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelistes suhetes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Seega võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 65 valida, kumma solidaarvõlgniku vastu ta nõude esitab ja lepingu punkt 2.6 reguleerib kooskõlas VÕS
§ 183 lg 1 viimase lausega eelkõige ettevõtja üleandja ja omandaja vahelist suhet. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
6.Tööettevõtulepingu kohaselt pidi OÜ Woodland teostama kostjale Kreenholmi Manufaktuuri territooriumil, aadressil Joala 23, Narvas renoveerimis- ja remonditöid, mille eesmärgiks oli lepingu objekti keskköögina kasutamine. Tööd sisaldasid lahtivõtmise töid, montaažitöid ja viimistlustöid. Seadmed köögi tarbeks pidi paigaldama tellija AS Eesti Eine. Lepingus ei ole lepingu hinda kindlaks määratud, lepingu dokumendiks pidi olema mittesiduv eelarve, mida ei ole kohtule esitatud ja lepingu p-st 7 nähtuvalt lepiti kokku, et tööde maksumus määratakse kindlaks tööde vastuvõtmise vaheaktides ja lõppaktis. Veel sätestasid pooled lepingu p-s 7, et tööde vastuvõtmine toimub kord kahe nädala jooksul, mille kohta koostatakse akt ja allkirjastatakse poolte poolt. Vaheakti tellija poolt vastuvõtmise ja allkirjastamisega loetakse vaheaktis nimetatud töös vastuvõetuks nii kvaliteedi kui mahu järgi. Lepingu p-st 6 nähtuvalt pidi tellija tasuma tööde eest osade kaupa üks kord kahe nädala jooksul vaheaktide alusel ning tööde lõplikul vastuvõtmisel pidi tellija teostama lõpparve tööde vastuvõtmise lõppakti alusel. Lõpparve pidi teostatama 3 päeva jooksul alates tööde vastuvõtmise lõppakti allakirjutamise päevast ning lõpparve pidi arvestatama selliselt, et tööde vastuvõtmise lõppaktis määratud tööde maksumusest lahutatakse lõpparve teostamise momendiks tasutud vahemaksed, ülejäänud summa makstakse välja töövõtjale. Teostatud tööde ülevõtmise aktidega 20.07.2004 kuni 15.09.2004, arvetega nr 56 09.08.2004, summale 99 705,23, nr 60 24.08.2004, summale 125 958,42 krooni, nr 69 22.09.2004 summas 198 867,63 krooni ja nr 70 22.09.2004 127 827,09 krooni on tõendatud töövõtulepingu alusel töövõtjale 552 358,37 krooni tasumine. Kostja ei ole tõendanud oma väidet 842 978,56 krooni tasumise kohta. Ajavahemikul 16.09.-30.10.2004 teostatud tööde kohta koostatud ja töövõtulepingu poolte poolt allkirjastatud aktiga on tõendatud tööde teostamine ja vastuvõtmine summas 549 301,46 krooni. Akti alusel on esitatud kostjale kaks arvet - 22.11.2004 nr 85 summale 200 000 krooni ja nr 5 13.01.2005 summale 175 000 krooni, kokku summale 375 000 krooni. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei koostanud töövõtulepingu pooled p-s 6 nimetatud tööde vastuvõtmise lõppakti ja lõpparvet, mistõttu saab kohus nõude olemasolu ja suuruse hindamisel lähtuda vaheaktidest.
7.07.04.2005 kostja ja AS EEMG vahel sõlmitud ettevõtte osa müügilepingu lisaga nr 4 (punktid 64-67) on tõendatud, et kostja andis ettevõtte ostjale, AS-le EEMG üle sissenõutavaks muutunud kohustused, sealhulgas kohustused OÜ-le Woodland – tulemata arve summas 174 301,46 krooni, arve nr 85 22.11.2004 summale 200 000 krooni maksmata jäägi summas 92 783,22 krooni, arve nr 103 29.12.2004 summas 13 786,57 krooni ning arve nr 5 13.01.2005 summas 175 000 krooni. 16.09.-30.10.2004 kuupäevaga aktis teostatud tööde eest märgitud summa 549 301,46 krooni moodustub arvetel nr 85 22.11.2004, nr 5 13.01.2005 ja tulemata arvel 174 301,46 märgitud summadest. Järelikult andis kostja ettevõtte üleminekul viimases aktis nimetatud teostatud tööde eest sissenõutavaks muutunud tasunõude täies ulatuses üle AS-le EEMG. Arvel nr 86 22.11.2004 märgitud selgitusest nähtub, et arve summas 13 786,57 krooni on esitatud mööbli tootmise eest. Kuivõrd OÜ Woodland loovutas hagejale ainult ehituse töövõtulepingust tulenevad nõuded ja mööbli tootmine teostatavate tööde hulka ei kuulunud, siis ei ole hagejale üle läinud nõuet summas 13 786,57 krooni. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et 07.04.2005 kostja ja AS EEMG vahel sõlmitud ettevõtte osa müügilepingu lisas n. 4 märgitud OÜ Woodland sissenõutavaks muutunud kohustus, mis tulenes arvest nr 85 22.11.2004 summale 200 000 krooni oleks tasutud
92 783,22 krooni ulatuses, mistõttu puudub kohtul alus selle väljamõistmata jätmiseks. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kuna ka töövõtulepingu p-des 6 ja 7 leppisid lepingu pooled kokku, et tööde eest tasumise kohustus tekib teostatud tööde vaheaktide koostamisest ja allakirjutamisega vastuvõtmisest, mitte arve esitamisest, siis tuleb kostjalt välja mõista ka 07.04.2005 kostja ja AS EEMG vahel sõlmitud ettevõtte osa müügilepingu lisa nr 4 p-s 64 märgitud sissenõutavaks muutunud summa 174 301,46 krooni, mille kohta arvet koostatud ei ole. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Et nõude loovutamisel on teostatud tööde aktis märgitud summat vähendatud 33 430,21 krooni võrra, siis kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses - summas 515 871,25 krooni.
8.Hagi esitamise ajal kehtinud VÕS § 183 lg 3 sätestas, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustustest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on viis aastat ettevõtte üleminekust, kui mõnele neist nõuetest ei kehti lühem aegumistähtaeg. Pooltel ei ole vaidlust, et nõuded tekkisid enne ettevõtte üleminekut. Kohus leiab, et ettevõtte üleandja vastu esitatava nõude aegumistähtaega sätestav VÕS § 183 lg 3 on TsÜS § 146 lg 1 suhtes erisätteks ning kohaldada tuleb erisätet. Eeltoodu ja müügilepingu p 7.1 tõttu tuleb aegumistähtaega arvestada kostja ja AS EEMG ettevõtte osa müügilepingu allkirjastamisest 07.04.2005. Et hagi esitati 13.12.2007, siis ei ole hagi aegunud ja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja leiab, et VÕS § 183 lg 1 ei kuulu antud asjas kohaldamisele, kuna OÜ Woodland ehk võlausaldaja oli teadlik kohustuse üleminekust aktsiaseltsilt Eesti Eine AS-le EEMG ning seetõttu vastutab kohustuse täitmise eest vaid AS EEMG.
10.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt sõlmisid kostja ja AS EEMG 07.04.2005 ettevõtte osa müügilepingu, millega AS EEMG omandas ka ettevõtte õigused ja kohustused. Seega omandas AS EEMG ka OÜ Woodland ning kostja vahel 07.04.2005 sõlmitud tööettevõtulepingust tulenevad kohustused. Kohustuste omandamisest teatasid pooled 07.04.2005 ka OÜ-le Woodland, märkides, et võlasuhetes OÜ-ga Woodland astus AS EEMG Eesti Eine AS asemele ning muutus seega kohustatud isikuks. Teates on selgelt öeldud, et AS EEMG võttis AS-lt Eesti Eine üle viimasele kuulunud kohustuse OÜ Woodland ees, mis tulenes AS Eesti Eine ja OÜ Woodland vahelistest tehingutest. 19.07.2005 sõlmisid hageja ja OÜ Woodland nõude loovutamise lepingu, millega OÜ Woodland loovutas hagejale tervikuna kõik nõuded, mis tulenesid kostja ja OÜ Woodland vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingust. Selleks hetkeks oli aga toimunud kohustuste omandamine AS EEMG poolt, mistõttu kohustatud isikuks oli tol ajal juba AS EEMG, mitte kostja. 07.04.2005 sõlmisid kostja ja hageja aktsiate müügi eellepingu, millega kostja müüs tema omanduses olevad AS EEMG aktsiad hagejale. Alates 01.07.2005 omas hageja 100% osalust AS-s EEMG. Koos aktsiate ostu-müügilepinguga läksid üle kõik kohustused OÜ Woodland ees.
11.VÕS § 175 lg 2 sätestab, et kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja
sellega nõustub. M. P. on OÜ Woodland osanik ja oli AS EEMG juhatuse liige, kes sõlmis ettevõtte osa ülemineku lepingu, millega anti üle ka kõik kohustused. Olles ühelt poolt ettevõtte, mis võttis kohustused üle, juhatuse liige ning teiselt poolt ettevõtte, mille ees olevad kohustused üle anti, osanik, oli olemas nõusolek kohustuste üleandmiseks. Kuna OÜ Woodland ehk võlausaldaja oli teadlik kohustuste üleminekust AS-lt Eesti Eine AS-le EEMG, siis ei kuulu VÕS § 183 lg 1 kohaldamisele ja kohustuse täitmise eest vastutab vaid AS EEMG.
12.Hageja on AS EEMG ainuaktsionär. Hageja juhatuse liige N. J. on ka OÜ Woodland juhatuse liige. Seega on hagi esitamine AS Eesti Eine vastu pahatahtlik. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
15.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud. Kohtuotsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus märkis otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järeldused rajas. Samuti märkis kohus, miks ta ei nõustunud kostja faktiliste väidetega. Apellatsioonkaebuses kordab kostja põhiliselt esimese astme kohtus esitatud seisukohti, millele maakohus on otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
16.Maakohus leidis õigesti, et hagi ei ole aegunud. Samuti kohaldas maakohus vaidluse lahendamisel õigesti VÕS § 183 lg-t 1 ja § 65 ning leidis põhjendatult, et kostja peab olenemata ettevõtte osa müümisest AS-le EEMG ja müügilepingus kokkulepitust, et ostja võtab üle kõik müüja poolt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused, tasuma OÜ-lt Woodland nõude omandanud hagejale 20.07.2004 töövõtulepingu järgse võlgnevuse 515 871,25 krooni. VÕS § 183 lg 1 sätestab, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei kehti käesoleva paragrahvi lg-s 1 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe kolmandate isikute suhtes, välja arvatud võlausaldaja suhtes, kes on sellise kokkuleppega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud. Maakohtus ei tuginenud kostja hagile vastuväiteid esitades asjaolule, et võlausaldaja OÜ Woodland oleks sellise kokkuleppega nõustunud ning see oleks kirjalikult vormistatud. Seega puudus maakohtul alus kohaldada VÕS § 183 lg-s 2 sätestatud erinormi.
17.Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud asjaolud, et OÜ Woodland võlausaldajana oli teadlik kohustuse üleminekust AS-le EEMG, kuna lepingule alla kirjutanud AS EEMG juhatuse liige M. P. on samaaegselt OÜ Woodland osanik; et 07.04.2005 sõlmisid pooled lepingu, millega kostja müüs AS EEMG aktsiad hagejale; et hageja on
AS EEMG ainuaktsionär ning et hageja juhatuse liige N. J. on ka OÜ Woodland juhatuse liige, samuti apellatsioonkaebusele ja 07.06.2010 taotlusele lisatud uued tõendid jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Kostja maakohtus neid asjaolusid ja tõendeid ei esitanud ning ei põhjendanud ega põhistanud nende esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses. Hageja ei ole uute tõendite vastuvõtmisega nõus. Samuti jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta 10.06.2010 menetlusdokumendis kostja poolt esitatud uued, seni esitamata seisukohad. Sisuliselt on kostja täiendanud apellatsioonkaebust, mis ei ole praeguses menetluse staadiumis lubatav. TsMS § 634 lg 1 järgi võib apellant kaebust muuta ja täiendada ainult apellatsioonitähtaja lõpuni. Kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluse lahendamine
18.Kostja esitas 10.06.2010 ringkonnakohtule taotluse kaasata käesoleva tsiviilasja menetlusse kostja poolel kolmanda isikuna Osaühing EEMG (endise ärinimega AS EEMG). Taotluse põhjenduste kohaselt tekib kostjal hagi rahuldamise korral nõudeõigus Osaühingu EEMG vastu, sest vaatamata sellele, et ettevõtte üleminekust tulenevate kohustuste eest vastutavad üleandja ja omandaja võlausaldaja ees solidaarselt, sätestab VÕS § 183 lg 1, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. VÕS § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu. Seega juhul, kui kohus rahuldab hagi ja kostja täidab kohtulahendist tuleneva solidaarkohustuse, läheb kostjale üle esialgse võlausaldaja ehk hageja nõue ettevõtte omandaja Osaühingu EEMG vastu. Hageja ja Osaühing EEMG vaidlesid taotlusele vastu.
19.TsMS § 216 lg 1 sätestab, et pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja avaldus kolmanda isiku kaasamiseks vastab seaduses (TsMS § 216 lg 2) sätestatud nõuetele ja kostja on piisavalt põhistanud kolmanda isiku kaasamise vajadust, mistõttu ringkonnakohus kaasab TsMS § 615 lg 4 alusel Osaühingu EEMG (registrikood 11089150, asukoht Võidu pr 17A, Narva) menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel. Juhul, kui seadusest (VÕS § 183 lg 1) tuleneva solidaarkohustuse täidab võlausaldajale ettevõtte üleandja (kostja), on ta VÕS § 69 lg 2 alusel õigustatud nõudma täidetut tagasi ettevõtte omandajalt (Osaühingult EEMG). Seega esineb kolmanda isiku kaasamiseks TsMS § 216 lg-s 1 sätestatud alus ja kostja taotlus kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 214 lg-s 1 sätestatu kohaselt kehtivad iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse kaasamiseni tehtud menetlustoimingud ka kolmanda isiku suhtes. Menetluskulude jaotamine
20.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
G. Kivinurm
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.