Hardboard Expert OÜ hagi MKT Holding OÜ vastu 246 617.91 krooni võlgnevuse nõudes. Hagihind 182 135.15 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
10. juuni 2010.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista MKT Holding OÜ-lt (registrikood 10859580, asukoht Männiku 16, Püssi) Hardboard Expert OÜ (registrikood 10091630, asukoht Paekaare 50-15, Tallinn) kasuks põhivõlgnevus 182 135 (ükssada kaheksakümmend kaks tuhat ükssada kolmkümmend viis) krooni 15 senti ja viivis 16 933 (kuusteist tuhat üheksasada kolmkümmend kuus) krooni.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja MKT Holding OÜ kanda.
4.Tunnistada kohtuostus põhivõlgnevuse 182 135 (ükssada kaheksakümmend kaks tuhat ükssada kolmkümmend viis) krooni 15 senti väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks.
2-10-13583 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.1. Hardboard Expert OÜ esitas 22. märtsil 2010.a Viru Maakohtule hagi MKT Holding OÜ vastu 246 617.91 krooni võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt 03.10.2008.a müüs Interlesbalt OÜ kostjale puitkiudplaati, mille eest esitati arve nr. 80384 summas 129 457.75 krooni tasumise tähtajaga 17.11.2008.a ja viivise määraga 0.5% päevas. Kostja sai kauba kätte, kuid ei ole selle eest täielikult tasunud. Kostja tasus 76 780.35 krooni ja tasumata on 52 677.40 krooni. Ajavahemiku 17.11.2008.a - 08.01.2010.a eest hageja on arvestanud kostjale viivist 55 047.88 krooni. Viivise määra on hageja vähendanud kuni 0.25% päevas.
2.11.12.2008.a müüs hageja kostjale puitkiudplaati, mille kohta esitati kostjale arve nr. 80021 summas 129 457.75 krooni tasumise tähtajaga 25.01.2009.a. Kostja sai kauba kätte, kuid ei ole selle eest tasunud. Kuna arve ei näinud ette viivise määra, siis lähtudes VÕS § 94 ja § 113, ajavahemiku 25.01.2009.a - 08.02.2010.a eest hageja on arvestanud viivist määraga 7% aastas summas 9 434.88 krooni. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.
3.11.01.2010.a sõlmisid Interlesbalt OÜ ja hageja nõude loovutamise kokkuleppe, millega Interlesbalt OÜ loovutas oma 107 725.28 krooni suuruse nõude kostja vastu hagejale. Sellest nõude loovutaja teatas kostjale kirjaga 15.02.2010.a.
4.Hageja palus vastavalt VÕS § 76, § 101 lg 1 p 1 välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 182 135.15 krooni, viivis 64 482.76 krooni ja menetluskulud.
HAGI TAGAMISE TAOTLUS
5.Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, s.o kostja arveldusarve AS SEB Pank arestimiseks põhivõla 182 135.15 krooni ulatuses.
6.Viru Maakohtu 30.03.2010.a kohtumäärusega jäeti hagi tagamise taotlus rahuldamata.
KOSTJA VASTUS
7.23. aprillil 2010.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, leides, et nõue on põhjendamatu ja alusetu. Kostja vastuväidete kohaselt Interlesbalt OÜ-lt omandatud nõue põhineb 03.10.2008.a arvel nr. 80384 summas 129 457.75 krooni, millest on tasumata 52 677.40 krooni ja mille alusel perioodil 17.11.2008.a - 08.01.2010.a on arvestatud viivist summas 55 047.88 krooni. Hageja ei ole tõendanud antud arvest tuleneva nõude olemasolu, sissenõutavust ega nõude üleminekut. Seega ei ole hageja tõendanud arvest tulenevat nõuet summas 52 677.40 krooni ja selles osas on hagi aluseta ja põhjendamata.
8.Hagi kohaselt on hageja 11.12.2008.a esitanud kostjale arve nr. 80021 summas 129 457.75 krooni, mis on tasumata ja mille alusel perioodil 25.01.2009.a - 08.02.2010.a on arvestatud viivist summas 9 434.88 krooni. Hageja ei saa esitada nõuet, mis ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja poolt esitatud arvetest esi selgu, millal arvetel olevad summad sissenõutavaks muutusid. 2 (5)
2-10-13583
9.Interlesbalt OÜ poolt 15.02.2010.a ja hageja poolt 10.02.2010.a kostjale saadetud saldoteatised ei kajasta viivisenõuet. Sellest lähtuvalt on hageja käitumine ilmselgelt vastuoluline ning tuleb jätta rahuldamata.
HAGEJA SEISUKOHT
10.07. mail 2010.a esitatud seisukohas leidis hageja, et kostja vastus on põhjendamatu ja ebamäärane. Kostja ei vaidle vastu, et on teadlik nõude üleminekust, kuna vastav teade on kostjale saadetud 16.02.2010.a tähitud kirjaga. Väär on kostja väide, et hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe arvete tasumise tähtaja osas, arve tasumise tähtaeg oli märgitud arvele ja see oli 45 päeva. Kostja ei ole antud tähtaega vaidlustanud. Hageja palus jätkuvalt hagi tagamist, kuna kostja, olles teadlik võlgnevuse olemasolust, käitub pahatahtlikult, venitades menetlust.
KOHTUISTUNGID
11.10. juunil 2010.a toimunud kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõuete juurde. Kostja poolt on arved tasumata. Kui kostja oleks kasvõi midagi maksnud, oleks hageja nõus viivise nõude vähendamisega. Hagi tagamist hageja esindaja enam ei taotlenud, kuna kostja esindaja kohtuistungil tunnistab põhivõlgnevust. 12.. Kostja esindaja nõustus põhivõlgnevusega pärast seda, kui oli tutvunud nõude loovutamise lepinguga. Viivisenõudega kostja esindaja ei nõustunud, kuna saldoteatised viivist ei kajastanud. Põhinõudega kostja esindaja nõustus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhivõlgnevuse väljamõistmise põhjendatus
14.Hagiavalduse järgi 03.10.2008.a müüs Interlesbalt OÜ kostjale 8 037.36 m2 puitkiudplaati. Hagiavalduse juurde lisatud arve nr 80884 järgi oli kauba hinnaks koos käibemaksuga 129 457.75 krooni. Kostja pidi kauba eest tasuma 17.11.2008.a (t. lk. 3). OÜ Interlesbalt 08.01.2010.a tõendi järgi seisuga 08.01.2010.a kostjal oli tasumata arve nr 80384 alusel saadud kauba eest põhisummas 52 677.40 krooni (t. lk. 5). Hageja esindaja poolt kohtuistungil esitatud nõude loovutamise kokkuleppe kohaselt 11.01.2010.a OÜ Interlesbalt loovutas hagejale nõudeõiguse kostja vastu põhisummas 52 677.40 krooni ja perioodil 17.11.2008.a08.01.2010.a arvestatud viivise summas 55 047.88 krooni, mis tuleneb 03.10.2008.a arvest nr 80384 (t. lk. 44).
15.11.12.2008.a müüs hageja kostjale 8 037.36 m2 puitkiudplaati 1220x2440mm. Ka selle tehingu hinnaks oli 129 457.75 krooni, mille kohta väljastati kostjale arve nr 80021 tasumise tähtajaga 28.01.2009.a (t.lk. 6). Hageja 08.02.2010.a tõendi kohaselt arve on täielikult tasumata.
16.Kuigi oma vastuses hagile kostja on hageja nõudele vastu vaielnud, siiski kohtuistungil kostja esindajal ei olnud vastuväiteid hagile põhinõude osas, ta on võtnud hagi selles osas õigeks (t. lk. 45-47). TsMS § 440 lg 2 alusel hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Sama paragrahvi 1. lõike kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on rajatud 3 (5)
2-10-13583 eksimusele, ei ole tuvastatud. Kostjal ei ole vaidlust temale kauba müümise ja müüdud kauba eest temal tegelikult võlgnevuse tekkimise üle. Sellepärast kohus rahuldab hagi põhivõlgnevuse osas 182 135.15 krooni ulatuses, s.o 52 677.40 krooni arve nr 80384 alusel tekkinud võlgnevus ja 129 457.75 krooni arve nr 80021 alusel tekkinud võlgnevus. Kuna kohtuotsus selles osas põhineb kostja õigeksvõtul, TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja ja teeb otsuse lihtsustatud vormis. Viivise väljamõistmise nõue
17.Hagiavalduse juurde lisatud OÜ Iterlesbalt poolt kostjale 03.10.2008.a väljastatud arve nr 80344 alusel oli arve tasumise tähtajaks 17.11.2008.a ja arve nägi ette viivise määra 0.5% päevas. Hageja poolt kostjale 11.12.2008.a väljastatud arve nr 80021 järgi oli arve tasumise tähtajaks 25.01.2009.a, arvel ei olnud märget viivise kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja poolt kohustuste täitmata jätmine annab hagejale õiguse nõuda kostjalt viivist arvel toodud määraga 0.5% päevas või kohustuste täitmata jätmise eest peab kostja vastutama vastavalt seadusele. Samuti analüüsib kohus, kas põhivõlgnevuse kinnitamise kohta antud saldoteatist on võimalik lugeda viivise tasumist välistavaks asjaoluks.
18.Kostja kohustused on tekkinud müügilepingust. Kuna VÕS § 208 ei sätesta müügilepingu kohustuslikku kirjalikku vormi, siis TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 alusel oli võimalik sõlmida müügilepingu ka suulises vormis. VÕS § 82 lg 7 1. lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostjal ei ole vaidlust hageja nõude sissenõutavaks muutumise üle, sest ta on võtnud hagi põhisummas õigeks. Et hageja nõue muutus sissenõutavaks muul ajal, mis erineb arvetel on ajast, ei ole teada. Kuna kostja vastuväiteid sellel ei põhine, siis tuleb asuda seisukohale, et nõue muutus sissenõutavaks vastavalt arvetele, s.o arve nr 80384 arve lausel alates 18.11.2008.a ja arve nr 80021 alusel alates 26.01.2009.a.
19.Kuna kostja on viivitanud kohustuse täitmisega, s.o ostetud asja eest tasumisega, siis hagejal on õigus nõuda VÕS 5. peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist. VÕS
5.peatükk sätestab lepingu poole õigus teise poole poolt kohustuste rikkumisel. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Sama seaduse § 101 lg 1 p 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
20.TsMS §230 sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse. TsMS §230 lg1 1. lausest tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Kuna kostja vaidleb hagile vastu, siis nendest sätetest tulenevalt käesolevas vaidluses lasub tõendamiskoormis hagejal. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole pooled viivise määra osas kokkuleppinud. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja, kostja vastuväidetele vaatamata, ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendanud, et OÜ Interlesbalt ja kostja vahel sõlmitud müügilepinguga oli ettenähtud viivis määraga 0.5% päevas. Seega asjas on 4 (5)
2-10-13583 kohaldatav VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusest tulenev viivisemäär.
21.37. Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära teadete järgi VÕS § 94 lg 1 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli alates 01.07.2007.a kuni 09.12.2008.a 4%, alates 10.12.2008.a kuni 30.06.2009.a 2.5% ja alates 01.07.2009.a 1%. Hageja nõuab viivise väljamõistmist alates arve nr 80384 alusel ajavahemiku 17.11.2008.a kuni 08.01.2010.a ja arve nr 80021 alusel alates 25.01.2009.a kuni 08.02.2010.a eest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tegelikult nõuded muutusid sissenõutavaks arve nr 80384 aluse alates 18.11.2008.a ja arve nr 80021 alusel alates 26.01.2009.a. Viivise arvestab kohus järgmiselt: 18.11.2008.a- 09.12.2008.a 11% : 365 x 52 677.40 x 22 päeva = 349.25 10.12.2008.a- 25.01.2009.a 9.5% : 365 x 52 677.40 x 47 päeva = 644.40 26.01.2009.a- 30.06.2009.a 9 5% : 365 x 182 135.15 x 156 päeva = 7 395.15 01.07.2009.a- 08.01.2010.a 8% : 365 x 182 135.15 x 192 päeva = 7 664.60 09.01.2010.a- 08.02.2010.a 8% : 365 x 129 457.75 x 31 päeva = 879.60 ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------Kokku 16 933.00 krooni
Menetluskulud
22.39. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
23.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.