Tsiviilasi nr 2-10-26567
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2010, kell 15.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-26567
Tsiviilasi
ML A aktsiaseltsi avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende
pankrotihaldur
avalduse esitaja-võlgnik: ML A aktsiaselts (registrikood xxx, xxx); võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige AP ; ajutine pankrotihaldur Toomas S (OÜ Haldur ).
Kohtuistungi toimumise aeg
17.06.2010
esindajad, ajutine
1(5)
Tsiviilasi nr 2-10-26567 alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
03.06.2010 esitas ML A aktsiaselts Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 07.06.2010 määrusega on kohus ML A AS pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Toomas S . 17.06.2010 esitas Toomas S ajutise halduri aruande. Kohus arutas pankrotiavaldust 17.06.2010 kohtuistungil.
Võlgnik on kantud äriregistrisse 26.06.1997. Alates 10.09.2003 on võlgnik tegutsenud ärinime ML A aktsiaselts all. Aktsiakapitali suuruseks on 48 443 620 krooni, mis on jagatud kümne kroonise nimiväärtusega 4 844 362 aktsiaks. Aktsiad on Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud ISIN-koodi nr XXX all. Võlgniku peamiseks tegevusalaks on olnud arvutite tootmine ja müük. 2007/2008. majandusaastal oli võlgniku müügituluks 248 104 608 krooni, majandusaasta lõpetati puhaskasumiga 531 895 krooni, omakapital moodustas seisuga 30.06.2008 35 130 161 krooni. 2008/2009. majandusaastal oli müügituluks 139 174 739 krooni, aruandeaasta lõpetati kahjumiga summas -21 267 348 krooni, omakapital moodustas seisuga 30.06.2009 9 179 831 krooni. Seisuga 07.06.2010 koostatud bilansi kohaselt oli võlgnikul lühiajalisi kohustusi 52 076 303 krooni ning pikaajalisi kohustusi kokku 1 194 294 krooni, vara on bilansilise väärtusega 7 759 185 krooni eest. Võlgniku väitel on kahjumi tekkimise põhjuseks halvenenud majanduskeskkond, mis avaldas mõju kogu IT sektorile. ML A AS toodangu näol on tegemist kestvuskaubaga. Ebakindlus tuleviku suhtes pani kliendid vähendama esmajärjekorras kulutusi just kestvuskaupadesse. Sellest tulenevalt langes nõudlus ettevõtja toodete järgi ning halvenes ettevõtja majanduslik olukord. 29.09.2009 kinnitas kohus võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava. Saneerimiskava kohaselt oli saneerimisabinõudena ette nähtud võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ning keskendumine suurema lisaväärtusega toodetele. Nõuete
2(5)
Tsiviilasi nr 2-10-26567 ümberkujundamine tuli saneerimiskava kohaselt lõpule viia 29.03.2010. Saneerimismenetluse raames rakendas ML A AS erinevaid kokkuhoiumeetmeid. Maksejõuetusele avaldas mõju tütarettevõtja EIAS’i pankrot, mis kuulutati välja 04.09.2009. EIAS-i tütarettevõtja I OÜ suhtes algatati pankrotimenetlus 14.09.2009, menetlus lõpetati pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku varad Ajutine haldur on märkinud aruandes, et võlgniku poolt esitatud andmetel on ML A aktsiaseltsil vara bilansilises väärtuses (seisuga 07.06.2010) 7 759 185 krooni. Võlgniku kohustused Järelepärimiste teel saadud andmetel:
3(5)
Tsiviilasi nr 2-10-26567 Ajutine haldur on aruandes märkinud, et võlgniku makseraskuste tekkimise alguseks võib pidada 2009. a algust. 17.06.2010 kohtuistungil nõustus ajutine haldur võlgniku väitega, et maksejõuetus selgus mais 2010. Maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on halvenenud majanduskeskkonna tulemusel tekkinud käibe langus, mis tõi kaasa likviidsusprobleemid nii võlgnikule kui tema tütarettevõtjatele. Oluliselt mõjutas ML A aktsiaseltsi finantsseisundit negatiivses suunas tütarettevõtja EIAS-i pankrotistumine 2009. aastal, sest nimetatud äriühing tegeles võlgniku toodete (jae)müügiga. Lisaks toodete turustaja kaotusele tuli võlgnikul maha kanda ka tütarettevõtjasse tehtud investeeringud. Püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks märgib ajutine haldur asjaolu, et võlgnik ei suutnud peamise võlausaldaja Swedbank AS-iga saneerimiskava väliselt kokku leppida võlausaldaja nõude ümberkujundamist, mistõttu võlausaldaja asus oma nõudeid tervikuna sisse nõudma kohtutäituri vahendusel. Ajutine haldur märgib aruandes, et olemasolevate andmete põhjal ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu, samuti ei ole tuvastatud võlgniku tegevuses ebatavalisi ja majandustegevusega otseselt mitteseotud kulusid. Ajutine haldur ei ole aruande koostamise seisuga tuvastanud, et võlgniku majandustegevuses esineb selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku tervendamise võimalikkus ebatõenäoline. Kompromissi sõlmimise võimalus sõltub eelkõige aktsionäride soovist võlgnikku tervendada ja peamiste võlausaldajate Swedbank AS-i ning Maksu- ja Tolliameti nõusolekutest. Võlgnikul on olemas vara, mille arvelt läbi viia pankrotimenetlus, mille kaudu rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 37 800 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 12 474 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: - võlgniku pankrotiavalduse materjalidega tutvumine ja seisukoha ning tegevusplaani kujundamine – 1,5 tundi; - võlgnikult dokumentide väljanõudmine – 1,5 tundi; - järelpäringute esitamine – 4,5 tundi; - ajutise halduri toimiku koostamine – 2,5 tundi; - kogutud dokumentide ja andmete analüüs – 4 tundi; - ajutise halduri aruande koostamine – 12 tundi; - kohtuistungil viibimine – 1 tund. Ajutise halduri tasu kokku 37 800 krooni (27 tundi x 1 400 krooni).
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi
4(5)
Tsiviilasi nr 2-10-26567 tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Kohtuistungil võlgniku esindaja põhimõtteliselt nõustus ajutise halduri aruandega, kuid soovis täpsustada maksejõuetuse selgumise aega, mis tema kinnitusel oli mais 2010.a. Ajutine haldur nõustus istungil võlgniku esindaja märkusega ning samas täpsustas, et arvestades võlgniku vara spetsiifilisust, on seda hinnanguliselt 500 000 krooni kuni 1 miljoni krooni väärtuses. Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad - on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on vara hinnanguliselt 500 000 krooni kuni 1 miljoni krooni väärtuses, kohustusi vähemalt 53 270 507 krooni eest. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb ML A aktsiaseltsi pankrot välja kuulutada. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut ja kohtuistungil esitatud seisukohti, kohustab kohus pankrotihaldurit välja selgitama võlgniku vara reaalse väärtuse. Halduril tuleb samuti tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu ja kas on toime pandud raske juhtimisviga ning piisava aluse väljaselgitamisel esitada süüdi oleva isiku suhtes kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. Toomas S on andnud nõusoleku enda nimetamiseks ML A AS’i pankrotihalduriks. Toomas S tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.
Hannes Olev Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.