2-08-91982/38 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Tallinna Ringkonnakohus

lahend.ee

kohustused ei saa tekkida üksnes juhatuse liikme lepingust, vajalik on ka eelnev (kehtiv) osanike otsus juhatuse liikmele volituste andmise kohta. Kui vastav osanike otsus puudub (s. h., kui see on tühine), ei ole isikul esindusõigust ega ka õigust nõuda endale juhatuse liikme privileege, s. h. tasu maksmist juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Igal juhul on tühised juhatuse liikme lepingus juhatuse liikme töötasu ja hüvitisi puudutavad sätted, sest töötasu ja hüvitiste määramisel on rikutud äriseadustiku (ÄS) § 1801 lõiget 1. Hageja osanikud ei ole vastu võtnud otsust juhatuse liikmele makstava töötasu ja hüvitiste suuruse kohta, samuti ei ole osanike koosolek lepingus sätestatut tagantjärele heaks kiitnud. Seega on hageja endine osanik A. K. lepingut sõlmides iseseisvalt vastu võtnud selliseid otsuseid, mis seaduse kohaselt on kõigi osanike pädevuses. Viidates tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 87 ja ÄS § 1801 lõikele 1 on juhatuse liikmele tasu määramine muul viisil kui osanike (või nõukogu) otsusega tühine. TsÜS § 84 lg. 1 alusel on kostja kohustatud tühise tehingu alusel saadu tagastama vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kostjale tehtud 138.000 krooni suuruselt väljamakselt (brutosummas 181.066 krooni) oli hageja kohustatud maksma kõik seadustega ettenähtud maksud: sotsiaalmaks 59.752 krooni, tulumaks 38.359 krooni, kohustusliku kogumispensioni maks 3621 krooni ja töötuskindlustusmaks 1629 krooni, kokku 103.361 krooni. Kostja peab saadud 138.000 krooni võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028, § 1032 lg. 1 ja § 1035 lg. 3 p. 2 alusel koos intressidega hagejale tagastama, samuti hüvitama hagejale alusetult väljamakselt kinni peetud ja tasutud riiklikud maksud koos intressidega väljamakstud summalt 138.000 krooni VÕS § 94 sätestatud suuruses, alates väljamakse tegemisele järgnevast päevast 9. augustist 2007. a. Arvestades, et kostjale väljamakse tegemisel kinnipeetud tulumaksu 38.359 krooni ja kohustusliku kogumispensioni makse 3621 krooni (kokku 41.980 krooni) osas on maksukohuslane kostja (hageja oli üksnes maksu kinnipidaja ja maksuhaldurile ülekandja), tuleb kostjal tasuda ka kinnipeetud tulu– ja töötuskindlustusmakselt intressi VÕS § 94 sätestatud suuruses, intressi arvestamine algab maksude tasumisele järgnevast päevast

11.septembrist 2007. a. Harju Maakohtu 6. detsembri 2007. a. otsus tsiviilasjas 2-07-39057 on kostjale siduv, tulenevalt TsÜS § 38 lõikest 8, ÄS § 178 lõikest 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lõikest 5. Kostja vastupidine tõlgendus ei põhine seadusel. Kostja ei ole tõendanud, et otsus on sisuliselt ebaõige. Õigeksvõtul põhinev kohtuotsus ei erine õigusjõult muudest kohtuotsustest. Hageja osanike 25. aprilli 2007. a. koosoleku toimumisest ega koosoleku täpsest päevakorrast ei teavitatud õigeaegselt kõiki osanikke ning hagejal on kahtlusi, kas see koosolek üldse toimus. Osanik U. sai väidetavalt toimunud koosolekust teada alles tagantjärele. Tühist osanike otsust ei saa lugeda vaikimisega heaks kiidetuks, välja arvatud juhul, kui selles on osanike vahel selgesõnaliselt kokku lepitud. Seda, et U. ei ole osanike otsuseid heaks kiitnud ega soovinud seda teha, näitab selgelt asjaolu, et ta esitas 21. septembril 2007. a. hagi nende otsuste tühisuse tuvastamiseks. ÄS § 171 lõikest 5 ja § 304 lõikest 1 tuleneb üheselt, et osanike otsused peavad olema kirjalikud. Protokollis peavad kajastuma kõik koosolekul arutatud küsimused ja tehtud otsused ning kui mingit otsust, rääkimata päevakorrapunktist, protokollist ei nähtu, siis sellist otsust ka ei eksisteeri. 25. aprilli 2007. a. koosoleku protokollis kajastuv volitus A. K. kostjaga juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks ei hõlma ega asenda osanike otsust juhatuse liikme tasu suuruse ja maksmise korra kohta. Samuti ei tõenda ÄS § 1801 lõikes 1 nõutavat osanike otsust see, et mõned osanikud on juhatuse liikme lepingu allkirjastanud. Ebatõenäoline on, et osanikud allkirjastasid juhatuse liikme lepingu koosoleku toimumise päeval. Kui kehtiv juhatuse liikme leping ja tasu maksmise kokkulepped olid olemas juba alates 25. aprillist 2007. a., jääb arusaamatuks, miks ei makstud kostjale juhatuse liikme tasu välja vastavalt lepingule ja osaühingu praktikale igakuiselt 10. kuupäeval. Arvestades, et

juhatuse liikme tasu maksis kostja ise endale välja 4 kuu eest korraga ja kaks päeva enne seda, kui tema ja teised eestlastest osanikud võõrandasid oma osaluse ettevõttes (kasutades vahelülina osaliselt kostjale kuulunud OÜ-d T.) saksa äriühingule G., on ilmne, et juhatuse liikme lepingu sõlmimise ja tasu maksmisega seotud asjaolud ei ole tegelikult nii selged ja tavapärased, nagu kostja püüab näidata. Tagantjärele saab heaks kiita üksnes tahteavaldust, mis on mingil põhjusel kehtetu. Osanikud ei saanud tagantjärele heaks kiita otsust, mida osanikud ei olnud üldse vastu võtnud. Seadus ei võimalda osanikel vaikimisega otsuseid vastu võtta. Seega isegi juhul, kui kõik osanikud olid juhatuse liikme lepingu tingimustest ja lepingus sisalduvast tasustamise kokkuleppest teadlikud, ei muudaks see siiski asjaolu, et juhatuse liikme tasu kohta puudub seaduspäraselt vastu võetud ja kehtiv osanike otsus. Väidetavalt kokku lepitud tasu väljamaksmise asjaolude alusel on hagejal kahtlus, et kostjale makstavat tasu ei otsustanud osanikud koosolekul, vaid see lepiti tagantjärele kokku kostja mõnede osanike vahel. Kostjal ei ole hageja vastu tasunõuet ka käsundita asjaajamise sätete alusel. Kostja nõuab tasu väidetavalt hageja juhatuse liikme ülesannete täitmise eest, kuid seadusest ei tulene, et osaühingu juhatuse liikme töö oleks eelduslikult tasuline. ÄS § 1801 lg. 1 järgi otsustavad osanikud või nõukogu, kas ja kui palju juhatuse liikmeid tasustada. Kui osanikud või nõukogu tasu maksmist ei otsusta, siis juhatuse liikmele tasu ei maksta. Praktikas tegutsevad juhatuse liikmed sageli tasuta, eriti juhul, kui tegemist on sama osaühingu osanikega (s. h. kui nad on osanikud mõne oma omandis oleva äriühingu kaudu, nagu 2007. a. oli ka kostja). Osanike otsus juhatuse liikmele tasu maksmise kohta puudub, seega, isegi kui juhatuse liikme leping oleks kehtiv, ei oleks kostjal siiski õigust tasule. Juhul, kui käsundita asjaajamise vältimatud eeldused peaksid olema täidetud (võõra asja ajamine vastava õigustuse või kohustuseta) ning kohus leiab, et on õige käsundita asjaajamise sätteid kohaldada, siis on igal juhul tegemist õigustamatu käsundita asjaajamisega, sest täidetud ei ole ükski VÕS § 1018 lg. 1 punktides 1 – 3 toodud täiendavatest eeldustest. Soodustatu ei ole asjaajamist heaks kiitnud, asjaajamisele asumine ei vasta soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, tegemist ei ole ka asjaajamisega avalikes huvides. Seega ei ole kostjalVÕS §-des 1019 – 1023 sätestatud õigusi, s. h. õigust tasule. VÕS § 1018 lg. 1 järgi on asjaajal nimetatud õigused üksnes õigustatud käsundita asjaajamise puhul. Selle asemel reguleeriks pooltevahelist suhet VÕS § 1024 (mittenõuetekohane asjaajamine), mis ei anna käsundita asjaajajale soodustatu suhtes mingeid nõudeõigusi, vaid kostja peab kõrvaldama asjaajamisest soodustatule tulenevad tagajärjed. Kostja tegi 2007. a. suvel mitmeid hagejale kahjulikke tehinguid, m. h. tähtajaliste üürilepingute muutmine enne tähtaja lõppu selliselt, et üüritasu suurenes oluliselt, samuti hageja vara koormamine kommertspandiga tühise laenulepingu tagamiseks, mille tõttu vähenes hageja krediidivõime. Isegi, kui kohus peaks leidma, et tegemist võis olla õigustatud käsundita asjaajamisega, ei ole kostjal siiski hageja suhtes VÕS § 1023 lõikes 2 sätestatud tasunõuet, sest kostja on füüsiline isik, kes ei tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, tegemist ei olnud kostja ettevõtlusega. Seega ei ole tal õigust nõuda tasu. Kui kostjal tasunõude olemasolu jaatada, siis kindlasti ei ole mõistlik tasu VÕS § 1023 lg. 2 mõistes võrdne tühise juhatuse liikme lepingus sätestatud tasuga 65.235 krooni kuus. Juhatuse liikme lepingus ettenähtud tasu ja muud hüvitised ei olnud mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga (ÄS § 1801 lg. 2). Eelmise juhatuse liikme S. P. tasu 2007. aastal oli vähemalt 2 korda madalam, samuti puudusid hüved nagu tulemustasu 5% aastakasumilt ning hüvitis juhatuse liikme lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral mitme aasta palga ulatuses. Ilmselt ei suurenenud juhatuse liikme kohustused ega paranenud osaühingu majanduslik olukord lühikese aja jooksul enam kui kaks korda, et õigustada taolisi heldeid kokkuleppeid. Ka hageja praegusele juhatuse liikmele I. P. makstav tasu ei küüni 65 tuhande kroonini kuus.

25.aprilli 2007. a. koosoleku otsuse tühisus. Kohtuotsus põhineb hagi õigeksvõtul, kuid sisuliselt ei arutatud hageja osanike koosolekute otsuste tühisust. Nimetatud kohtumenetluses osalesid U. hagejana ja G. OÜ kostjana, kusjuures pärast 10. augustil 2007. a. sõlmitud osade võõrandamise lepingut sai G. osanikuks G., kes on U. emaettevõte. Seega tekkis olukord, kus osaühingu osanike ringis oli küll kaks osanikku, kuid üks osanikest oli teise poolt kontrollitav. Kostja soovis kohtumenetluses osaleda, sest tal olid tõendid, mis kinnitasid vaidlusaluste otsuste seaduslikkust, kuid kohus jättis ta iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasamata. Õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega on TsMS § 440 lg. 1 alusel võimalik tühiseks tunnistada ka osanike koosoleku seaduslik otsus. ÄS § 178 lg. 5 ja TsMS § 457 tuleb tõlgendada nii, et osanike otsust tühistav kohtuotsus kehtib kõigi nende osanike suhtes, kes olid kohtumenetluse ajal osanikuks. Kohtumenetlus algatati pärast kostja osa võõrandamist, mistõttu see ei saa kehtida tema suhtes. OÜ V. osanike koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud ja otsus on kehtiv. Kostja edastas ÄS § 172 nõudeid järgides osanike koosoleku kokkukutsumise teate ja kuna ÄS §-s 1721 sätestatud olulist koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist ei esinenud, siis tuleb käesolevas kohtumenetluses lugeda hageja 25. aprilli 2007. a. osanike koosoleku otsus kehtivaks. Hageja osanik U. tegevdirektor on teate õigeaegselt kättesaamist tagantjärele kinnitanud. Kinnistuskirjade küsimise vajaduse tingis asjaolu, et U. emaettevõte püüdis ebaeetiliste võtetega ettevõtte tegevust üle võtta, mille tulemusena omandas ka lõpuks ettevõtte osad, makstes endistele osanikele vaid 1/3 osade tegelikust väärtusest. 20. juunil 2007. a. jõudis kostja kätte e-kiri, mis tõestas üheselt U. emaettevõtte kuritahtlikku ja kokkulepete vastast tegevust ning endise juhatuse liikme S. kuritegelikku koostööd selles. Sellega oli tekkinud olukord, kus võis oodata U. poolt tema emaettevõttele vajalike avalduste tegemist nagu näiteks koosolekute otsuste tühiseks tunnistamise taotlus. Selle vältimiseks keeldus kostja äriregistrile esitamast juhatuse liikme valimise otsust ja kinnitatud aastaaruannet enne, kui U. ei olnud kirjalikult kinnitanud vastavate koosolekute kutsete kättesaamist ja seega otsuste seaduslikkust. 2007. a. juuni lõpus U. kinnituskirjad ka esitas. Teises kohtumenetluses on tõendina esitatud veel hageja osaniku U. tegevdirektori ja kostja vaheline kirjavahetus, kus kostja teavitab 25. aprilli 2007. a. koosoleku otsusest ja juhatuse liikme valimisest. Sellega U. kui osanik, kelle suhtes kokkukutsumise korda võidi rikkuda, kiitis 25. aprilli 2007. a. otsuse heaks. Kuna U. ei ole osanikuna kunagi osa võtnud hageja osanike koosolekutest (alates 1999. aastast), siis ei olnud kostjal ka alust arvata, et U. ei kiitnud otsuseid heaks. TsÜS § 68 lg. 4 kohaselt võib vaikimist või tegevusetust lugeda tahteavalduseks, kui see tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. U. tegevdirektor oli teadlik koosoleku toimumisest, päevakorrast ja otsustest, kuid ei vaidlustanud seda. Kuna koosoleku otsus on kehtiv, siis ei ole põhjendatud hageja väide, et A. K. ei olnud volitust kostjaga lepingu sõlmimiseks. Juhatuse liikme tasu suuruse ja maksmise korra määramisel ei rikutud ÄS § 1811.

Osanike otsusega volitati A. K. sõlmima kostjaga juhatuse liikme leping. Juhatuse liikme töötasu ja hüvitiste suurus määrati kindlaks lepinguga, mille allkirjastasid kõik koosolekul osalenud osanikud koosoleku toimumise kuupäeval. Majandus- ja kutsetegevusele iseloomulikult ei kajastu osanike koosoleku otsuses kirjalikult juhatuse liikmele määratav töötasu ja maksmise kord. Ka varem ei ole kordagi kirjalikult kinnitatud juhatuse liikme nimetamise otsuses juhatuse liikme tasu suurust ja maksmise korda. Juhatuse liikme tasu suurus otsustatakse osanike koosolekul suuliselt. ÄS § 1811 lg. 1 ei sätesta, et juhatuse liikme tasu määramine peab olema otsustatud kirjalikus vormis. ÄS § 170 lg. 1 ei näe ette osanike koosoleku otsuse kohustuslikku kirjalikku vormi. Isegi kui hageja osanikud ei otsustanud juhatuse liikme tasu määramist, siis kiitsid nad selle tagantjärele heaks. Kostjaga sõlmitud juhatuse liikme leping oli teada ja kättesaadav kõigile osanikele. Vähemalt majandusaasta aruandest pidi selguma juhatuse liikmele makstav tasu. Isegi kui vaidlusalune osanike otsus on tühine, tuleb kostjale ikkagi maksta tasu käsundita asjaajamise sätete kohaselt. Käsunduslepingu tühisuse korral vastab kostja faktiline tegevus ja suhe osaühinguga eelkõige käsundita asjaajamisele, mitte alusetu rikastumise instituudile. Hageja osanikud teadsid, et kostja on juhatuse liige ega vaidlustanud tema tegevust. Järelikult vastas kostja tegevus soodustatu (hageja) huvile ja tegelikule tahtele. Kuna kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses, siis on tal õigus nõuda käsundita asjaajamise eest mõistlikku tasu vastavalt VÕS § 1023 lõikele 2. Mõistliku tasu määramisel tuleb arvestada ÄS § 1811 lõikes 2 sätestatut. Arvestades hageja majanduslikku seisundit 2007. a., on lepingus määratud tasu ja maksmise kord mõistlik. Majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli 2007. a. juhatuse liikme töötasu 1, 2 miljonit palgakuludest, 2008. a. majandusaasta aruandes on märgitud, et tegevjuhi töötasu moodustas 1, 3 miljonit krooni. Nende andmete kohaselt oli G. juhatuse liikme keskmine kuutasu 100.000 krooni, mis on tunduvalt rohkem kui kostjale maksti. Enamtasutud maksude näol saab hagejal nõue tekkida ainult maksuhalduri vastu. Kostja ei ole rikastunud tulumaksu või kohustusliku kogumispensioni maksete ulatuses. Hageja on maksukorralduse seaduse (MKS) § 6 lg. 1 p. 1 kohaselt maksukohuslane, kuna ta on maksu kinnipidaja. Tulumaks ja kohustusliku kogumispensioni makse peeti kinni enne kostjale väljamakse tegemist. Enammakstud summa saaks maksuhaldurilt tagasi nõuda ainult maksu kinnipidaja. Kui kohus peaks tuvastama, et hageja osanike koosoleku kokkukutsumise korda rikuti või juhatuse liikmele tasu ei määratud, palus kostja tasaarvestada tema käsundita asjaajamisest tuleneva nõude 138.000 krooni koos kõrvalnõuetega hageja nõudega. Juhul, kui kohus leiab, et kostjal puudub VÕS § 1023 lg. 2 kohaselt käsundita asjaajamise alusel õigus mõistlikule tasule, siis on hageja alusetult rikastunud kostja poolt osutatud teenuse väärtuse võrra. Kostja on täitnud reaalselt juhatuse liikme ülesandeid, mida ka hageja on tunnistanud. Seetõttu on kostjal VÕS § 1028 lõikest 1, § 1032 lõikest 2 ja § 1034 lõikest 1 tulenev nõue hageja vastu. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused

6.detsembri 2007. a. hagi õigeksvõtul põhineva otsusega tunnustati OÜ V. (praeguse ärinimega G. OÜ) 25. aprilli ja 21. juuni 2007. a. koosolekute otsuste tühisust koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. TsÜS § 38 lg. 8 kohaselt kehtib organi otsuse tühisuse tuvastamise kohtuotsus kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. ÄS § 178 lg. 5 kohaselt kehtib osanike otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kõigi osanike, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Hageja nõude aluseks olevate asjaolude tekkimise ajal oli kostja hageja osaniku juhatuse liige, kes kostja väidetel oli valitud ka hageja juhatuse liikmeks. Kostja on esitanud tõendeid, millest nähtuvalt tema ise kutsus vaidlusaluse koosoleku kokku. Kohus leiab, et TsÜS § 38 lg. 8 ja ÄS § 178 lg. 5 eesmärk ei ole võimaldada äriühingu juhatuse liikmel vabaneda osanike otsuse tühisusega kaasnevatest võimalikest kohustustest seeläbi, et osanik enne tühisuse tunnustamise kohtuotsust võõrandab oma osa. Oluline ei ole kostja kui äriühingu osaniku staatus kohtuotsuse tegemise ajal, vaid viidatud sätteid tuleb tõlgendada koostoimes TsÜS § 84 lõikega 1 selliselt, et kohtuotsus kehtib viidatud sätetes nimetatud isikute ringi suhtes, kellel oli nimetatud seos äriühinguga tühise otsuse vastuvõtmise ajal. Kohus hindab 6. detsembri 2007. a. kohtuotsust tõendina koostoimes tsiviilasjas kogutud teiste tõenditega. 24. aprilli 2007. a. osanike koosoleku otsuste tühisuse alused on tõendamist leidnud ka käesoleva tsiviilasja menetluses. Tunnistajana ära kuulatud juhatuse liige A. G. kinnitas, et osanike koosoleku toimumisest talle eelnevalt ei teatatud. 2007. a. juunis palus kostja A. G. kinnitust, et viimasele on koosoleku toimumisest teatatud ning tunnistaja tagantjärele sellise kinnituse saatis. Tunnistaja kinnitas ainult teadmist koosoleku toimumisest, mitte sellel arutatud ja vastuvõetud otsustest teadasaamist. Kostja ja tunnistaja vahelisest e-kirjavahetusest nähtuvalt palus kostja 27. juuni 2007. a. e-kirjas tunnistaja kinnitust, et kõiki osanikke teavitati osanike koosolekust, kus päevakorraks oli tegevdirektori (juhatuse liikme) valimine; 27. juunil 2007. a. saatis tunnistaja kostjale kinnituse 23. aprilli 2007. a. kuupäevaga, hiljem vormistas selle uuesti 16. aprilli 2007. a. kuupäevaga. Sellest, et tunnistaja kinnituse kuupäeva muutis, ei saa teha järeldust, et tunnistajat ka tegelikult oli koosolekust teavitatud enne koosoleku toimumist. Kõiki asjaolusid arvesse võttes on põhjendatud kahtlus, et pärast 23. aprilli 2007. a. kuupäevaga kinnituse saatmist tunnistajat

25.aprilli 2007. a. osanike koosoleku näol oleks olnud tegemist osanike poolt ÄS § 171 lg. 3 alusel kokku kutsutud koosolekuga. OÜ V. ja kostja vahelises juhatuse liikme lepingus on selle allkirjastamise ajaks märgitud 25. aprill 2007. a. (lepingu punkt 1. 3). Kui kostja valiti 25. aprillil 2007. a. juhatuse liikmeks ning samal päeval sõlmiti temaga juhatuse liikme leping, puudus kostjal vajadus 26. aprillil 2007. a. teatada osanikule, et senise juhatuse liikme lahkumise tõttu täidab kostja ise juhatuse liikme ülesandeid kuni uue juhatuse liikme leidmiseni. Väidetavalt koosoleku toimumise päeval allkirjastatud juhatuse liikme lepingule on allkirja andnud samuti kaks ülejäänud väidetaval koosolekul osalenud osanikku E. J. ja T. T. (allkirjade dešifreering 25. aprilli 2007. a. koosolekust osavõtjate nimekirjas). Puudub mõistlik seletus, miks pidid lepingu allkirjastama osanikud, kes olid juba endi seast ühte osanikku volitanud lepingut sõlmima. Või vastupidi – milleks oli vajalik ühele osanikule juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks volituse andmine, kui samal päeval allkirjastasid lepingu kõik koosolekul osalenud osanikud. See tekitab koos eelnimetatud asjaoludega põhjendatud kahtlusi, et osanike koosolekut tegelikult ei toimunudki, kostjat juhatuse liikmeks ei valitud ning A. K. kostjaga juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks volitust ei antud. Kahtluste põhjendatust kinnitab omakorda asjaolu, et veel 3. mail 2007. a. teatas T. T. A. OÜle, et faktooringulimiidi suurendamise lepingule kirjutab alla S. P.. Kostjale juhatuse liikme tasu väljamaksmine ühe maksena kaks päeva enne OÜ-le T. kuulunud OÜ V. osa müümist kinnitab samuti kahtlusi, et koosoleku toimumise dokumendid ja juhatuse liikme leping kostjaga on vormistatud tagantjärele. Juhatuse liikme lepingu kohaselt tulnuks juhatuse liikme tasu välja maksta iga kuu 10. kuupäeval. Vaidlust ei ole, et nelja kuu eest on kostjale väljamakse tehtud 8. augustil 2007. a. ühe maksena summas 138.000 krooni ja makse tegi

kostja ise, mitte raamatupidaja. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on OÜ T. oma osaluse OÜ-s V. võõrandanud 10. augustil 2007. a. G.-le. Seega on tõendatud, et 25. aprilli 2007. a. koosoleku toimumisest kõikidele osanikele eelnevalt ei teatatud ning koosolekul väidetavalt vastu võetud otsused on TsÜS 38 lg. 2 ja ÄS § 1721 alusel tühised. TsÜS § 84 järgi ei ole tühisel tehingul (õigustoimingul) algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõue kostjalt alusetu rikastumisena saadu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb VÕS § 1028 lg. 1 alusel rahuldada. Hageja nõue on põhjendatud ka hagejalt maksuhaldurile üle kantud tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni makse väljanõudmise osas. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg. 2 kohaselt on juhatuse liikme tasu tulumaksuga ning sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg. 1 p. 4 kohaselt sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Õige on hageja viide, et TuMS § 2 lg. 1 ja kogumispensionide seaduse (KPS) § 6 ning § 7 lg. 1 järgi on nende maksude osas maksukohuslaseks kostja. MKS § 33 lg. 1 järgi on enammakstud maksu tagastusnõude esitamise õigus maksumaksjal ehk siis kostjal. Hageja on nimetatud maksude summa maksuhaldurile üle kandnud, kuid juhatuse liikme tasu maksmise alus osutus tühiseks, seega on ka maksud kinni peetud ja maksuhaldurile üle kantud põhjendamatult. Hagi rahuldamise tõttu tekib kostjal õigus põhjendamatult tasutud maksusumma maksuhaldurilt tagasi nõuda ning maksusummale vastava tagastusnõude väärtuse võrra on kostja alusetult rikastunud. Sõltumata koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest on igal juhul tühised ka kostjaga sõlmitud juhatuse liikme lepingus sisalduvad juhatuse liikme tasu ja hüvitiste sätted. ÄS § 1801 lg. 1 kohaselt määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Õige ei ole kostja väide, et juhatuse liikme tasu suuruse otsus ei pea olema kirjalik. ÄS § 171 lg. 5 järgi osanike koosolek protokollitakse ning protokollile kohaldatakse ÄS § 304 lõigetes 1 – 6 sätestatut. ÄS § 304 lg. 1 punktide 4 ja 5 järgi peab protokoll muu hulgas kajastama koosoleku päevakorda ning kõiki vastuvõetud otsuseid koos hääletustulemustega. Kostja väitis, et 25. aprilli 2007. a. osanike koosolekul arutati tasu suurust ja võeti vastu otsus suuliselt. Mõistlik on eeldada, et koosolekul koostatud protokoll kajastab kõiki koosolekul vastu võetud otsuseid ning õige on hageja seisukoht, et kui tasu suuruse kohta ei ole otsust protokollitud, siis järelikult osanikud sellist otsust vastu ei võtnud. Osanike koosoleku otsuste kirjalikult fikseerimise nõue peab tagama osaühingu tegevuse õiguskindluse, mistõttu oleks suuliselt vastu võetud osanike otsus vormipuuduse tõttu TsÜS § 83 lg. 1 alusel tühine. Koosoleku otsuste ja juhatuse liikmega lepingu sõlmimist ei saa lugeda heaks kiidetuks vaikimisega või tagantjärele. Tunnistaja G. ütlustega on tõendatud, et otsuste kinnitamist või heakskiitmist ei ole temalt kunagi küsitud. Tunnistaja andis tagantjärele üksnes kinnituse selle kohta, et on toimunud koosolekust teadlik, kuid ei teadnud, mida sellel koosolekul arutati. TsÜS § 68 lg. 4 kohaselt saab vaikimist või tegevusetust lugeda tahteavalduseks siis, kui see tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Asjaolu, et U. ei ole kunagi varem osanike koosolekutel osalenud, ei tõenda, et pooltevahelises praktikas loeti vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks. Vastupidisel juhul puudunuks kostjal vajadus küsida kinnitusi osanikult, kes koosolekul ei osalenud. Õige ei ole kostja väide, et juhatuse liikme leping oli kõigile osanikele kättesaadav ning et juhatuse liikme tasu suurus oli samuti näha majandusaasta aruandest, kuid sellele vaatamata koosolekul mitteosalenud osanik seda ei vaidlustanud. Kostja allkirjastas 2006. a. majandusaasta aruande, mis tuli esitada äriregistrile 30. juuniks 2007. a. Selles aruandes 2007. a. määratud palgad ei kajastu. U. vaidlustas 25. aprilli 2007. a. osanike koosoleku otsuse, millega muu hulgas anti volitus kostjaga juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks, 2007. a. septembris, ehk viivitamata pärast 8. augustil 2008. a. kostjale juhatuse liikme väljamakse tegemist. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et kostjaga sõlmitud juhatuse liikme

16.augustini, seega ka pärast 8. augustil 2007. a. juhatuse liikme tasu väljamaksmist ja OÜ–le T. kuulunud OÜ V. osa võõrandamist 10. augustil 2007. a. Seega oli kostja teadlik, et äriregistri andmed ei ole õiged. Äriregistri andmetel on tähendus kolmandate isikute jaoks. Juhatuse liikme ja äriühingu vahelistes suhetes õigustloovat tähendust juhatuse liikme kohta tehtud registrikandel ei ole. Seega tuleb kohaldada VÕS § 1035. Kuna kostja teadis, et juhatuse liikme tasu maksmine toimus tühiste tehingute alusel, tuleb tal saadu tagastada olenemata sellest, kas ta on saadu ära tarvitanud. Samuti tuleb VÕS § 1035 lg. 3 punktist 2 tulenevalt kostjal hagejale maksta intressi. Vaidlust ei ole, et kostja täitis juhatuse liikmele iseloomulikke ülesandeid perioodil 2007. a. maist augustini, kuid pooled vaidlevad täidetud ülesannete mahu ja selle eest tasu saamise õiguse üle. Kostja tegevus vastab käsundita asjaajamise tunnustele: osanikuna (tegelikult küll osanikuks oleva OÜ T. osanikuna ja juhatuse liikmena) täitis kostja juhatuse liikmele iseloomulikke ülesandeid, olemata selleks õigustatud või kohustatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli kostja eesmärgiks korraldada hageja tegevust kuni uue juhatuse liikme ametisse asumiseni. Äriühing teoreetiliselt ei saa tegutseda juhatuseta. Seega kostja, asudes ajutiselt täitma juhatuse liikmele iseloomulikke ülesandeid, tegutses hageja kasuks. Hageja ei ole tõendanud, et teised osanikud peale U. oleksid kostja tegevusele vastu vaielnud. Ka U. kostja asjaajamisele asumisele mingeid vastuväiteid ei esitanud, vaid osaliselt kiitis kostja asjaajamise heaks, saates kostjale kinnitused osanike koosolekutest teadmise kohta, et võimaldada tähtaegselt esitada majandusaasta aruannet. Õiguskirjanduses avaldatud seisukohtade järgi ei tähenda heakskiit VÕS § 1018 tähenduses käsundita asjaajamise tulemuse heakskiitmist, vaid üksnes soodustatu nõusolekut, et tema asja hakatakse ajama. Majandusaasta aruande esitamine ja äriühingu igapäevase tegevuse juhtimiseks vajalike toimingute tegemine vastab hageja huvile ja tegelikule tahtele, äriühingu majandusaasta aruande õigeaegne esitamine on lisaks avalikes huvides. Hageja ei ole esile toonud, et samal ajal kostjaga oleks äriühingu tegevuse juhtimist jätkanud eelmine juhatuse liige S. P.. Eeltoodu alusel vastab kostja tegevus õigustatud käsundita asjaajamise tunnustele. Kostja teatas 26. aprillil 2007. a., s. o. enne asjaajamisele asumist, vastavalt VÕS § 1020 lõikele 1 tunnistajale G. (kes on osanike koosoleku otsused hiljem vaidlustanud U. juhatuse liige), et täidab kuni uue juhatuse liikme valimiseni ise juhatuse liikme ülesandeid. Tunnistaja kinnitas, et sai kostja teatest aru, et kostja täidab neid ülesandeid ajutiselt kui ühe osaniku esindaja. Asjas kogutud tõenditest järeldub, et asjaajamisele asumisel ei olnud kostjal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. A. G. saadetud teates ei viidanud kostja soovile saada selle eest tasu. Kostja ei ole vaidlusaluses asjas tuginenud sellele, et tal tekkis käsundita asjaajamisel kulutusi või et ta oleks võtnud hageja huvides kohustusi, mille hüvitamist või millest vabastamist saaks ta hagejalt nõuda VÕS § 1023 lg. 1 alusel. Õigustatud käsundita asjaajamise korral (VÕS § 1018) tuleb VÕS § 1023 lg. 1 alusel hüvitada

asjaajamisel tehtud kulutused, s. o. need kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest, välja arvatud juhul, kui asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist (VÕS § 1023 lg. 3). Kostjal ei ole käsundita asjaajamise eest õigust hagejalt tasu nõuda. Kostja asus heausklikult tegutsema eesmärgiga ajutiselt osaühingu tegevust korraldada kuni uue juhatuse liikme leidmiseni. Kostja märkis, et 2007. a. juunis selgus, et U.. kavatseb osaühingu ebaeetiliste võtetega üle võtta ning pärast seda hakkas kostja 2007. a. juuni lõpus nõudma tunnistajalt G. kinnituskirju. Tõenäoliselt vormistati siis ka 25. aprilli 2007. a. osanike koosoleku dokumendid kostja juhatuse liikmeks valimise kohta ja juhatuse liikme leping kostjaga. Kõikidest nendest asjaoludest on võimalik järeldada, et alles siis tekkis kostjal soov vahepeal täidetud ülesannete eest hagejalt tasu nõuda. Seisukoha, et 25. aprilli 2007. a. osanike koosolek juhatuse liikme tasu otsust ei teinud ning väidetav juhatuse liikme leping kostjaga on tõenäoliselt sõlmitud tagantjärele, õigsust kinnitab asjaolu, et väidetavalt sõlmitud juhatuse liikme lepingut asuti täitma vahetult enne osade võõrandamist, kuigi lepingus oli kokku lepitud juhatuse liikmele tasu maksmine igakuiselt. Juhatuse liikme ja osaühingu vaheline võlasuhe eeldab mõlema poole tahteavaldusi. Juhatuse liikmele tasu maksmise otsustavad osanikud. ÄS-st ei tulene vältimatult, et juhatuse liikme kohustuste täitmine on tasuline. Kostja kavatses juhatuse liikmele iseloomulikke ülesandeid täita ajutiselt ega teatanud, et teeb seda tasu eest. Käsundita asjaajamise lõppemise järel esitatud tasunõue on vastuolus hea usu põhimõttega ning kostjal ei ole õigust täidetud ülesannete eest hagejalt tasu nõuda. Käsundita asjaajamisega samadest alustest (hagejale teenuse osutamine vastava kokkuleppeta) ei saa kostjale tulla alusetu rikastumise nõuet hageja vastu, vastasel juhul kaotaks VÕS § 1023 lg. 3 mõtte. Kuna kohus tuvastas, et osanike otsus kostja juhatuse liikmeks valimise kohta ning kostjaga sõlmitud juhatuse liikme leping tasu maksmise osas on tühised, käsundita asjaajamise sätete alusel ei ole kostjal samuti õigust hagejalt tasu nõuda ning samadel asjaoludel ei saanud kostjale tekkida alusetu rikastumise nõuet hageja vastu, puudub kostjal nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Poolte vahel ei olnud vaidlust hageja nõude suuruse osas, kostja vaidlustas hageja nõudeõigust, mitte summade suurust. Vaheotsust taotlesid pooled selleks, et tuvastada, kas hagejal on nõue kostja vastu ning kas kostjal on hageja nõudega tasaarvestatav vastunõue. Kuna kohus tuvastas, et hageja nõue on põhjendatud, hageja nõude suuruse üle vaidlust ei ole ning kostjal vastunõuet ei ole, puudub vajadus menetlust jätkata ning kostja vastunõude suurust tõendada. TsMS § 449 lg. 2 viimase lause alusel kohus teeb asjas lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. VÕS § 1035 lg. 3 p. 2 ja § 94 lg. 1 alusel tuleb kostjal hagejale tasuda kuni põhinõude täitmiseni intressi intressimääraga, milleks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

25.aprilli 2007. a. koosolekut ja 4 päeva pärast teadete saatmist. 2. juulil 2007. a. registreeriti juhatuse liikme valimist puudutav osanike otsus äriregistris. 8. augustil 2007. a. maksti apellandile välja juhatuse liikme tasu. 10. augustil 2007. a. müüsid Eesti osanikud 80% osadest Saksa äriühingule. Leedu äriühing U. oli ja on Saksa äriühingu G. tütaräriühing. Osa müügilepingus kinnitas G., et on tutvunud osaühingu dokumentatsiooniga, s. h. raamatupidamise dokumentatsiooniga, kasutades selleks vajadusel vastava eriala spetsialistide abi (lepingu p. 1. 6. 1). Nimetatu oli teadlik juhatuse liikme tasu väljamaksmisest enne müügilepingu sõlmimist. A. G.e kinnituskiri on tahteavaldus, mille tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lõikest 1. Kohtu tõlgendus ei vasta tahteavalduse tõlgendamise nõuetele. Kohus ei ole tõendite hindamisel arvesse võtnud A. G.e 16. aprilli 2007. a. kinnituskirja ega andnud õiguslikku hinnangut kinnituskirjas väljendatud tahteavaldusele teate kättesaamise kohta. Asjaolu, et A. G. on kinnitanud osanike koosoleku teate kättesaamist, on tõendatud. Kinnituskiri kannab 16. aprilli 2007. a. kuupäeva ja selles kinnitatakse ka teadmist, et kavandatud aktsionäride koosoleku päevakorras on uue tegevdirektori valimine. A. G. ei ole otsesõnu kinnitanud osanike koosolekul vastuvõetud otsuste sisu, kuid vaidluses on õiguslik tähendus vaid asjaolul, kas A. G. sai teate kätte, sest kui sai, siis osanike koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud ja hagejal puudub nõue kostja vastu. Kuna teate kättesaamise kinnitamine ei vaja teise poole tahteavaldust, siis on TsÜS § 67 lg. 2 mõttes tegemist ühepoolse tehinguga. Tehingu tegemisel peab selle tegija tahtma õiguslikke tagajärgi. A. G. kinnitas, et ta sai osanike koosoleku kokkukutsumise teate kätte 16. aprillil 2007. a., ta oli teadlik osanike koosoleku päevakorrast ning tema tähelepanu oli eelnevalt juhitud asjaolule, et kinnituskirja saatmata jätmisel on osanike otsus kehtetu. A. G. on tunnistajana öelnud, et tema kinnituseta oleks aktsionäride koosoleku otsus direktori valimise kohta kehtetu ning e-kirjast sai ta aru, et kui ta kinnitust ei anna, et selline koosolek toimus, siis tuleb kokku kutsuda uus koosolek ja uuesti hakata arutama seda küsimust. Seega on tegemist kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud otsese tahteavaldusega (TsÜS § 68 lg. 2). A. G.e kinnituskiri oli suunatud apellandile, tegemist oli kindlale isikule suunatud tahteavaldusega, mis muutub kehtivaks tahteavalduse saajale kättesaamisega (TsÜS § 69 lg. 1). Kuna kinnituskiri saadeti e-kirjaga, siis on tegemist eemalviibijale tehtud tahteavaldusega. Apellant sai 16. aprilli 2007. a. kinnituskirja kätte 29. juuni 2007. a. e-kirjaga. Sel kuupäeval muutus A. G. tahteavaldus vastavalt TsÜS § 69 lõikele 2 kehtivaks.

21.septembril 2007. a. Harju Maakohtule hagi osanike 25. aprilli 2007. a. koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks tsiviilasjas 2-07-39057. Kohus tegi asjas hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja tunnistas osanike koosoleku otsuse tühisust. See aga ei tähenda, et A. G. oleks tühistanud kinnituskirjadega antud tahteavalduse, sest ta ei ole teinud kostjale taolist avaldust (TsÜS § 98 lg. 1). Samuti ei olnud kostja ülalmainitud tsiviilasjas menetlusosaline. Osanike koosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõue ja kinnituskirjade tühistamise avaldus on erinevad asjad. Hageja nõue juhatuse liikme tasu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Osanike koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud ja seega on juhatuse liikme tasu määramine kehtiv. Kohus on omistanud hagi õigeksvõtul põhinevale otsusele suurema tõendusjõu kui teistele tõenditele. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on kehtib TsÜS § 38 lg. 8 ja ÄS § 178 lg. 5 kohaselt osaühingu ja selle osanike suhtes, kuid ei tähenda seda, et vaidlusaluses asjas ei peaks kohus tuvastama asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid: hagi õigeksvõtul põhinev otsus kehtib osaühingu sisesuhtes, seega otsuse tegemise hetkel osaühingu juhatuse liikmete ja osanike suhtes, mitte kostja suhtes. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise ajal ei olnud kostja osaühingu osanik, teda ei kaasatud menetlusse ja tema suhtes osanike otsuse tühisust ei tuvastatud. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus võib olla tõend, kuid ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tõendina ei ole hagi õigeksvõtul põhinev otsus usaldusväärne, selles ei hinnatud tõendeid. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse pooled olid G. ja G. OÜ ning kohtumenetlust asjas alustati 21. septembril 2007. a., see on pärast 10. augustil 2007. a. sõlmitud osade võõrandamise lepingut. Pärast Eesti osanike osade võõrandamist said hageja osanikeks G. ja tema emaettevõte G.. Tekkis olukord, kus hageja osanike ringis oli küll kaks osanikku, kuid üks neist oli teise poolt täielikult kontrollitav tütarettevõte. G. oli võimalik esitada hagi osaühingu vastu nii, et endised osanikud ei saanud kohtumenetluses osaleda ja esitada tõendeid, G. emaettevõttena ei soovinud aga neid tõendeid. Kui G. ja hagejal ei oleks midagi

varjata olnud, siis nad oleksid kostja menetlusse ka kaasanud. Kuna kohus hagi õigeksvõtul asja sisuliselt ei aruta, siis on võimalik ka seaduslik osanike koosoleku otsus hagi õigeksvõtu kaudu tühistada. Seetõttu ei saa olla TsMS § 457 lg. 5 (ÄS § 178 lg. 5) mõte selline, et tühine otsus on tühine kõigi osanike suhtes sõltumata sellest, kas nad olid kohtumenetluse ajal osaühingu osanike ringis. Osundatud norme tuleb tõlgendada nii, et tühistav kohtuotsus saab kehtida ainult nende osanike suhtes, kes on kohtumenetluse alustamise hetkel osanikud. ÄS § 178 lõike 5 mõte on tagada kõigile osanikele, kes on kohtumenetluse ajal osaühingu osanikud, õigus osaleda kohtumenetluses. Kui osanik seda õigust ei kasuta, siis kehtib tema suhtes tühistav otsus, kuna see on vajalik äriühingu toimimiseks. Kui isik ei ole enam osaühingu osanik, siis tal ei ole võimalik osaleda kohtumenetluses ja seega ei saa ÄS § 178 lg. 5 tema suhtes kehtida. Vastupidisel juhul läheks see vastuollu põhiseaduse (PS) §-dega 15 ja 24, mille mõtte kohaselt peab igaühel olema õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja esitada tõendeid ning argumente oma seisukohtade kaitsmiseks. TsMS § 440 lõiget 1 ja § 457 lõiget 5 ei saa tõlgendada nii, et see võimaldaks hagejal või G. esindajal A. G. oma õigusi kuritarvitada ja seeläbi rikuks oluliselt kostja põhiõigusi ja -vabadusi. Kohus on põhjendamatult eelistanud A. G tunnistajana antud ütlusi teistele tõenditele ja faktilistele asjaoludele. Kostja saatis osanike koosoleku kokkukutsumise teate lihtkirjaga ja seni ei olnud ühtegi taolist teadet saadetud tähitud kirjaga. Kuna kostjal puudus kviitung teate saatmise kohta, siis küsis ta igaks juhuks A. G. kinnituse, et ta on teate kätte saanud. Kinnituskirjade küsimise vajaduse tingis G. emaettevõtte G. pahatahtlik kokkumäng S. P. osade võõrandamisel ja seetõttu oli alust arvata, et ka tütarettevõtte kaudu võidakse tehingut mõjutada. Fakt on see, et kui teate kätte-toimetamisel oleks seadust rikutud ja A. G. ei oleks teadet kätte saanud, siis ta ei oleks selle kättesaamist ka kinnitanud. Ta on aastatepikkuse kogemusega ärimees, kes teab täpselt, milliseid kinnitusi annab. Eesti osanikel puudus ka igasugune õiguslik motiiv varjata osanike otsust Leedu osaniku eest, sest Eesti osanikel oli strateegiliste otsuste vastuvõtmiseks vajalik enamusosalus. Kostja ei varjanud mingil moel osanike koosoleku toimumist, otsuste vastuvõtmist ja kinnituse andmata jätmise tagajärgi. A. G. eest osanike koosoleku varjamisel ei olnud mingit mõtet, sest uue osanike koosoleku korraldamine ei olnud probleem – Eesti osanikel oli enamusosalus ja uue otsuse vastuvõtmine oleks olnud vaid aja küsimus. Kohus ei ole analüüsinud, mis oli A. G. motiiv osanike otsuse tühisuse tunnistamiseks, kui ta teadis, et kostja on juhatuse liikmeks valitud. Tegemist oli väikeosanikuga, kelle hääl osaühingu strateegilisi otsuseid ei mõjutanud, kes kunagi ei osalenud koosolekutel ja oli teadlik kostja juhatuse liikme staatusest. A. G. aktsepteeris, et kostja peab juhatuse liikmena osade võõrandamise läbirääkimisi. Hagi esitas A. G. millegipärast pärast seda, kui kostja oli osad võõrandanud. Need asjaolud tõendavad, et A. G. tegevust suunati emaettevõtte poolt eesmärgiga tekitada kostjale kahju. See näitab veenvalt kinnituskirjade küsimise vajadust. Osanike koosoleku mittetoimumist tõendavad üksnes A. G. ütlused, mis on vastuolulised erinevates tsiviilasjades antud ütlustega ja ka enne kohtumenetlust antud kirjalike kinnitustega. Kohus ei ole hinnanud A. G. tsiviilasjas 2-08-4366 antud ütlusi, kus pooled vaidlevad muuhulgas samuti 25. aprilli 2007. a. osanike koosoleku otsuse kehtivuse üle. Kuna praegune tsiviilasi on hilisem, siis on A. G. ilmselgelt õpetatud, kuidas küsimustele vastata nii, et need näeksid põhjendatud välja. Vastuolud A. G. jutus avalduvad kõige paremini tsiviilasjas 2-08-4366 antud ütlustes, kus ta esmalt asus seisukohale, et ta sai 25. aprilli 2007. a. toimunud koosolekust teada 2007. aasta aprillis, siis aga, et tegelikult sai ta osanike koosolekutest teada 27. juunil 2007. a. saadetud e-mailist. Samuti väitis nimetatu siis, et ta ei teadnud kostja juhatuse liikmeks valimisest. Ilmselgelt on tunnistaja püüdnud mööda minna asjaolust, et ta tegelikult sai osanike koosoleku kokkukutsumise teated ja ka kinnitas seda. Kohus on omistanud kostja ja A. G. 27. juuni ja 29. juuni 2007. a. kirjavahetusele tähenduse, mida sel ei ole: sellest ei nähtu, et kostja oleks A. G. suunanud. Kostja ei ole e-

25.aprillil 2007. Kui kostja oleks soovinud teavitada S. P. volituste lõppemisest, siis oleks ta seda teinud 20. aprillil, päev pärast S. P. juhatuse liikme lepingu lõppemist. Kohus asus seisukohale, et S. P. oleks juhatuse liikmena pidanud osanike koosoleku kokku kutsuma. S. P. selgitas tunnistajana tsiviilasjas 2-08-4366 antud ütlustes, et ta ei pidanud osanike koosolekut kokku kutsuma olukorras, kus tema juhatuse liikme volitused hakkasid lõppema. Kohus on asunud seisukohale, et kui S. P. kutsuti tagasi 25. aprillil 2007. a., siis oleks tema volitused pidanud lõppema ka samal päeval ja ta ei oleks tohtinud allkirjastada pärast seda lepinguid (viimati 3. mai 2007. a.). Kostja märgib, et S. P. volitused lõppesid 19. aprillil 2007. a. lepingu lõppemisega, mitte 25. aprillil 2007. a. tagasikutsumisega. S. P. tegutses juhatuse liikmena ka pärast volituste lõppemist, sest ta oli äriregistrisse kantud juhatuse liikmena ja seega oli tema ainuke isik, kes sai kolmandate isikutega lepinguid sõlmida. Äriregistri kannet ei muudetud, sest S. P. pidi andma lõpliku vastuse 15. mail 2007. a. Kostjal ei olnud plaanis asuda juhatuse liikmeks alaliselt põhikirjas toodud perioodiks. Kuna kostja oli varem olnud osaühingu juhatuse liige, siis nõustus ta juhatuse liikmeks valimisega kuni sobiva kandidaadi leidmiseni. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et puudub mõistlik seletus, miks pidid lepingu allkirjastama osanikud, kes olid juba endi seast ühte osanikku volitanud lepingut sõlmima. Juhatuse liikme leping sisaldas hulgaliselt tingimusi nagu tööaeg, puhkus, telefoni- ja kütuselimiidid, komandeeringute kompenseerimine, töötasu, auto kasutamine, leppetrahvid jne. Kõike seda ei ole mõistlik kirja panna koosoleku protokolli. Seetõttu on juhatuse liikme lepingu tingimuste teemal vaidluste vältimiseks mõistlik võtta kõigilt osanike koosolekul osalejatelt allkiri tingimustega tutvumise ja nendega nõustumise kohta. Juhatuse liikme tasu väljamaksmise ajal olid ainult kostjal kui juhatuse liikmel volitused väljamaksete tegemiseks ja keegi teine ei oleks saanud ülekannet teha. ÄS-s ei ole sätestatud, et juhatuse liikme tasu suuruse ja maksmise korra määramise rikkumise tagajärg on tehingu tühisus. Maakohus ei ole tuvastanud, et juhatuse liikme tasu määramisel oleks kuidagi rikutud ÄS § 1771 lg. 1 tingimusi. Seega ei tähenda asjaolu, et juhatuse liikme tasu määramine ei kajastu osanike koosoleku protokollis või osanike otsuses, et juhatuse liikme tasu määramine oleks automaatselt tühine. Juhatuse liikme leping

allkirjastati osanike koosolekul osalenud osanike poolt koosoleku toimumise päeval. See näitab, et osanike koosolekul arutati juhatuse liikme tasu ja maksmise korda ning vastav otsus väljendus kirjalikus vormis. Seega ei saa juhatuse liikme lepingu need sätted, kus on määratud tasu suurus ja maksmise kord, olla tühised ka vorminõuete rikkumise tõttu (TsÜS § 83 lg. 1). Kuigi osanike otsus juhatuse liikme tasu määramise kohta ei kajastunud osanike otsuses, siis vormistati see kirjalikult juhatuse liikme lepingus. Isegi kui juhatuse liikme tasu suuruse ja maksmise korra määramise otsus on tühine vorminõuete rikkumise tõttu, siis tuleb 2007. aasta majandusaasta aruande kinnitamise otsus lugeda juhatuse liikme tasu ja maksmise korra määramise otsuseks. Hageja osanike poolt kinnitatud 2007. aasta ja 2008. aasta majandusaasta aruandes ei kajastu mitmesuguste nõuete all juhatuse liikme tasu tagasinõue. Kui hageja ei oleks olnud nõus juhatuse liikme tasu määramisega, siis oleks see kajastunud võimaliku nõudena 2007. aasta majandusaasta aruandes. Igal juhul oleks see pidanud kajastuma 2008. aasta majanadusaasta aruandes, sest hagiavaldus esitati 31. detsembril 2008. a., see on majandusaasta lõpu päeval. Riigikohus on otsuses 3-2-1-65-08 leidnud, et erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh. seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuetele). Oluline on, et isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist. Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit. Seega tuleb lugeda juhatuse tasu määramise otsus vastuvõetuks 2007. aasta majandusaasta aruande kinnitamisega. Kui majandusaasta aruanne kinnitatakse koos juhatuse töötasudega, siis järelikult kinnitati ka kostjale juhatuse liikme tasu suuruse määramine. Kolmandad isikud võivad tugineda osaühinguga tehinguid tehes asjaolule, et osaühingut esindab seaduslik esindaja ja sisesuhte rikkumine ei mõjuta kolmandate isikutega sõlmitud lepinguid. Osaühingu ja juhatuse liikme vaheline leping on välissuhe, mida ei mõjuta sisesuhte rikkumine. Tehingu tühisuse tunnustamine ei tähenda automaatselt, et tehingu osalised pidid olema teadlikud tehingu tühisuse aluseks olevatest asjaoludest. Vastasel korral tekiks majanduskäibes olukord, kus osaühing saaks igal ajal tühistada lepingud, tühistades oma otsused sisesuhte rikkumise tõttu. Kui kohus leiab, et kostjal puudub VÕS § 1023 lg. 2 kohaselt käsundita asjaajamise alusel õigus mõistlikule tasule, siis on hageja rikastunud alusetult kostja poolt osutatud teenuse väärtuse võrra. Käsundita asjaajamise sätted ei välista alusetu rikastumise alusel nõude esitamist. Kohus on tuvastanud, et kostja on küll teinud tööd hageja heaks, kuid tal puudub tagasinõue. Kui faktilistest asjaoludest tulenevalt on kostjal õigus nõuda kulutuste hüvitamist nii alusetu rikastumise kui ka käsundita asjaajamise sätete alusel, siis on tegemist nõuete konkurentsiga. Seega võis kostja panna oma nõuded maksma nii alternatiivselt kui ka korraga, sealjuures on kohtul kohustus anda poolte faktilistele asjaoludele õiguslik hinnang. Maakohus on ilmselgelt hinnanud valesti tõendeid. Kui kostja asus juhatuse liikme ülesandeid täitma, siis ta tegi seda sel hetkel kehtiva osanike otsuse ja samal päeval sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Juhatuse liikme lepingus oli juhatuse liikme tasu ette nähtud. Seetõttu puudus kostjal igasugune vajadus eraldi teavitada kõiki osanikke, et ta kavatseb juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu nõuda. Tasunõue tuleb esitada isikule, kelle asju eeldatavalt käsundita asjaaja ajab. Selliseks isikuks on hageja, mitte A. G.. Ilmselgelt on ebaõige kohtu seisukoht, et kui ÄS-st ei tulene juhatuse liikmele tasu maksmise kohustust, siis seda ei olegi. Majandusaasta aruandest nähtus, et 2007. aastal olid juhatuse liikme tasud 1, 2 miljonit krooni. Seega oli ilmselgelt äriühingus väljakujunenud

praktika, mille kohaselt maksti juhatuse liikmetele tasu. Samuti oli tavapärane kostjale makstud juhatuse liikme tasu suurus. VÕS § 7 lg. 2 kohaselt tuleb mõistliku tasu suuruse hindamisel arvestada muuhulgas vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat. Pooltevahelistes suhetes lähtutakse pooltevahelisest praktikast. Mõistliku tasu suurus sõltub konkreetsest äriühingust, selle majanduslikust edukusest ja üldisest tasupoliitikast. Seda toetab muuhulgas asjaolu, et ÄS § 1801 lg. 2 kohaselt arvestatakse juhatuse liikme tasu määramisel konkreetse osaühingu majanduslikku seisu, mitte teiste äriühingute poolt makstavat juhatuse liikme tasu. MKS § 33 lg. 1 mõte on anda isikule, kes on teinud enammakse, õigus see tagasi saada. Seega on tagasinõude õigus isikul, kes on reaalselt makse teinud. Vaidlusaluse makse tegijaks on olnud hageja, keda tuleb käsitleda maksumaksjana. Seetõttu ei teki hagi rahuldamise korral kostjal nõudeõigust neile maksetele, mida hageja on tema tasust kinnipidamise teel maksuhaldurile üle kandnud. Apellant ei ole alusetult rikastunud enammakstud tulu- ja sotsiaalmaksu arvel. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 2 tühistada, jättes uue otsusega hagi rahuldamata. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et hageja osanike 25. aprilli 2007. a. otsuse kohaselt valiti kostja hageja juhatuse liikmeks ning volitati A. K. sõlmima kostjaga juhatuse liikme lepingut (kd. I, tl. 9), et kostjaga sõlmiti 25. aprillil 2007. a. selle otsuse alusel juhatuse liikme leping (kd. I, tl. 11 – 16) ning et 8. augustil 2007. a. kandis hageja kostjale üle juhatuse liikme netotasu 138.000 krooni, pidades juhatuse liikme tasu brutosummast kinni tulumaksu 38.359 krooni ja kohustusliku kogumispensioni makse 3621 krooni (brutosumma 179.980 krooni). Vaidlust ei ole ka selle üle, et Harju Maakohtu

§ 457 lõigetest 1 ja 5 tulenevalt kehtib see kõigi hageja osanike ja organite ning nende liikmete suhtes olenemata menetluses osalemisest osas, milles lahendati hagi selle aluseks olevatel asjaoludel. Seega on kohtuotsus osas, millega tunnustati 25. aprilli 2007. a. osanike otsuse tühisust koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, siduv kostja kui isiku suhtes, kelle juhatuse liikmeks valimine tühise otsusega otsustati, vaidlusaluses asjas ei kuulunud aga tõendamisele otsuse tühisuse aluseks olevad asjaolud ja nende käsitlemine otsuses ei ole seega vajalik ega asjakohane. Et juhatuse liikme valimine ja temaga tehingu tegemine, selle tingimuste otsustamine ning selles tehingus osaühingu esindaja määramine kuulub osanike pädevusse (ÄS § 168 lg. 1 p. 4 ja 10), toob selle kohta tehtud osanike otsuse tühisus kaasa kostjaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu tühisuse. Tegemist on äriühingu poolt sisesuhtes tehtud tehinguga. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõude aluseks on alusetust rikastumisest tulenev õigussuhe, mis annab hagejale aluse nõuda kostjalt tühise tehingu alusel makstu tagastamist, kuid rahuldas hagi sellele tuginedes siiski ebaõigesti. Nii eksis maakohus materiaalõiguse kohaldamisel, kui pidas hageja poolt esitatud nõude aluseks alusetu rikastumise õigussuhet, kuid kostja käitumise samas õigussuhtes kvalifitseeris kui käsundita asjaajamise. Kolleegium leiab, et kui pooltel oli alusetu rikastumise õigussuhe, siis oli taoline õigussuhe kahepoolne ja ka kostja kohustusi, nagu ka vastuväiteid hagile tuleb käsitleda alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja esitas hagile muuhulgas vastuväite, mille kohaselt ta täitis tühiseks osutunud tehingu alusel ka tegelikult juhatuse liikme ülesandeid, kirjeldades muuhulgas, milliseid juhatuse liikme ülesandeid ja millise ajavahemiku jooksul ta täitis. Maakohus tuvastas otsuses, et kostja täitis hageja juhatuse liikme ülesandeid ajavahemikul 2007. a. maist augustini. Selle asjaolu üle ei ole apellatsioonimenetluses vaidlust tõstatatud. Seega tegi aga kostja tühiseks osutunud tehingu täitmiseks soorituse, mille tagasinõudmiseks hagejalt annavad talle aluse VÕS § 1028 lg. 1 ja § 1032 lg. 1. Nii võib üleandja VÕS § 1032 lg. 1 lause 1 kohaselt sama seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. VÕS § 1032 lg. 2 kohaselt, kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Et tööpanuse tagasinõudmine on olemuslikult võimatu, on kostjal õigus saada hagejalt oma tööpanuse eest hüvitist selle hariliku väärtuse suuruses tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Kostja on tuginenud väitele, et tühiseks osutunud juhatuse liikme lepingus kokkulepitud tasu 65.235 krooni kuus ongi tema tööpanuse harilikuks väärtuseks ning et see ei olnud suurem kui enne kostjat sama äriühingu juhatuse liikme ülesandeid täitnud isikule samade ülesannete täitmise eest makstud tasu. Hageja nõustus apellatsioonikohtu istungil sellega, et kostjaga sõlmitud ja tühiseks osutunud juhatuse liikme lepingus kokkulepitud tasu ei saa pidada kohatult suureks. Varasemas menetluses on hageja küll väitnud, et kostjale väljamakstud tasu suurus ei vastanud äriühingu majanduslikule olukorrale ja kostja poolt tehtule, kuid selle väite põhjendamiseks ei olnud hageja esitanud mingeid faktilisi asjaolusid. Hageja ei ole esile toonud ka faktilisi asjaolusid, millest võiks järeldada, nagu oleks kostjale makstud tasu olnud suurem kui samas äriühingus tavaliselt juhatuse liikmele makstav tasu. Arvesse võtta tuleb, et kuigi kostjaga sõlmitud juhatuse liikme leping osutus tühiseks, pidas 4 osanikku, kellele kuulus 80% osaühingu osadest, temaga kokkulepitud juhatuse liikme tasu põhjendatuks, sealhulgas vastavaks äriühingu majanduslikule olukorrale. See asjaolu viitab sellele, et osanike valdava enamuse arvates oli kostjale määratud tasu asjaoludekohane. Eespoolkirjeldatud asjaoludel tuleb 65.235 krooni suurust kuutasu pidada kostja poolt hageja juhatuse liikme ülesannete täitmiseks tehtud soorituse harilikuks väärtuseks. Selle üle, et kostjale arvestatud brutotasu 179.980 krooni on leitud, lähtudes kuutasust 65.235 krooni ja ajavahemikust, mille jooksul kostja faktiliselt hageja juhatuse liikme ülesandeid täitis, ei ole vaidlust tõstatatud.

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Lahendi andmed

Lahendi tekst

XXXXXXXXXXX XXX XX, XXXXXX XXXX, XXX

RESOLUTSIOON:

Sarnased lahendid