Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-10-356
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.06.2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-356
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Delfi Grupp OÜ hagi Rxxxx Vxxx vastu 13164 krooni nõudes Hageja: Delfi Grupp OÜ (registrikood 10511291, asukoht Alevi 30-7 Tartu 50107, e-post: [email protected]) juhatuse liige Toomas Tiisler Kostja: Rxxxx Vxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Meneteluse liik
Lihtsustatud menetlus kohtuistungit pidamata
Hagi rahuldada. Välja mõista RxxxxxVxxxxxxx Delfi Grupp OÜ kasuks 13164 (kolmteist tuhat ükssada kuuskümmend neli) krooni, millest 6600 krooni on põhivõlg, 264 krooni intress ja 6300 krooni viivis. Välja mõista RxxxxxVxxxxxxx Delfi Grupp OÜ kasuks Viivis 0,5 % tasumata põhinõudelt (6600 krooni) päevas alates 05.01.2010.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud Rxxxx Vxxxxx kanda. Hageja võib nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus, millele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Delfi Grupp OÜ esitas 05.01.2010.a kohtule hagiavalduse Rxxxx Vxxx vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 14.12.2005.a liisingleping, mille alusel kostja võttis endale kohustuse tasuda sõiduauto BMW 750i eest kindlaks määratud osamaksetega, peale mida saab kostja auto omanikuks. Sõiduauto hinnaks lepiti kokku 44 400 krooni, millele lisandus intress 792 krooni, mis jaotati kindlate summadena igakuiste le osamaksetele lisaks. Kokku kohustus kostja tasuma hagejale 45 192 krooni. Kostja tasus esimese osamakse 25 000 krooni ning kohustus ülejäänud summa tasuma osamaksetena, vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Viimase osamakse pidi kostja tasuma hiljemalt 20.03.2006.a. Lisaks esimesele osamaksele tasus kostja 20.01.2006. a 6996 krooni ja 22.05.2006.a 6732 krooni, kokku 38 728 krooni. Kostja jättis tasumata teise osamakse 6861 krooni, millest põhivõlg on 6600 krooni ja intress 264 krooni. Lepingu punkti 7.2 kohaselt on viivise määraks 0,5 % tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist kokku summas 6300 krooni. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt tema kasuks välja põhivõlg summas 6600 krooni, intress summas 264 krooni ja viivis summas 6300 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja märkis, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kostja teatas 17.03.2010.a kirjalikus vastuses, et ei esita nõudele vastuväiteid. Kostja väitel oli ta Soomes tööl ja ta teadis, et tema elukaaslane tasus hagejale nõutud osamaksed. Hiljem teada saades, et üks osamakse on tasumata, ei osanud kostja õigeaegselt reageerida. Kostja avaldas soovi tasuda hageja poolt nõutud võlg, viivis ja pool kohtukuludest kompromissi korras osade kaupa kahes jaos. Kostja arvates oleks õiglane jaotada kohtukulud poolte vahel pooleks. Kohus määras kostjale tähtaja hagejaga läbirääkimiste pidamiseks ja võimaliku kompromissi sõlmimiseks. Kohtu määratud tähtaja jooksul pooled kompromissi ei sõlminud. 20.05.2010.a määrusega otsustas kohus menetleda asja lihtsustatud menetluses lg 1 alusel kohtuistungit pidamata. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pooled on sõlminud 14.12.2005.a liisinglepingu nr 91a (tl11), mille alusel hageja andis kostja kasutusse sõiduauto BMW 750i ning kostja kohustus tasuma sõiduki eest osamaksetena. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 näeb ette, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kostja jättis lepingust tuleneva maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. Kostja võlgneb hagejale ühe osamakse summas 6600 krooni ja intressiosa summas 264 krooni, kokku 6864 krooni. Kostja ei ole nõudele esitanud vastuväiteid. lg 1 p 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on liisingulepingu punktis 7.2 leppinud kokku, et kostja kostja vastutab lepingus kokkulepitud osamaksete tasumisega viivitamise eest 0,5 % iga viivitatud päeva eest. Kostja poolt tasumata osamakse kokku summas 6864 krooni muutus vastavalt lepingu lisaks olevale maksgraafikule (tl14) sissenõutavaks alates 21.02.2006.a. Hagi esitamise seisuga on kostja olnud viivituses 1413
päeva. Põhinõudelt on viivise selle aja eest (6600 x 0,5 % x 1413 = 46 629 krooni) 46 629 krooni. Hageja nõuab viivise tasumist hagi esitamise aja seisuga, s.o 05.01.2010. a seisuga põhinõudest väiksemas osas, s.o summas 6300 krooni. Kostja ei ole esitanud viivisenõudele vastuväiteid. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 13 164 krooni, millest 6600 krooni on põhivõlg, 264 krooni intress ja 6300 krooni viivis. Lisaks taotles hageja viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest, s.o alates 05.01.2010.a välja viivise 0,5 % tasumata põhinõudelt (6600 krooni) päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.