OÜ VEA Majaliin (registrikood: 10139302; asukoht: Tallinn Laki 16) hagi Sven Trofimovi vastu võlgnevuse 75 010.45 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
68 191.32 krooni
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27.10.2009. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sven Trofimovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. mai 2010. a
Menetlusosalised ja nende
Kostja Sven Trofimov, esindajad advokaat Küllike Namm, Rait Sarjas Hageja OÜ VEA Majaliin, esindaja Veiko Potisepp
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 27.10.2009. a otsus ja saata asi uueks läbi vaatamiseks maakohtule.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ VEA Majaliin esitas kohtule hagiavalduse Sven Trofimovi vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 75 010.45 krooni. Hagiavalduse kohaselt oli pooltel 23.07.2007 sõlmitud leping nr 5/2007, mille alusel hageja teostas ehitus- ja montaažitöid, kostja aga kohustus vastavalt esitatud arvetele tööde eest tasuma. Kostjal on arvete järgi tasumata 68 191.32 krooni. Vastavalt lepingu p-le 8.3 kohustus kostja tasuma viivist 10% võlgu olevalt summalt, mis moodustab 6819.13 krooni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hagi aluseks olevad asjaolud on ebaselged, hageja ei ole oma nõuet sidunud esitatud tõenditega. Hagi on põhjendamata ja tõendamata. Esitatud arvetest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt eritööde ja täiendavate ehitusmaterjalide eest tasumist viidates kokkuleppele, mida lisatud pole. Kostja on vastavalt poolte vahel 30.07.2007 sõlmitud lepingule kõik kohustused nõuetekohaselt täitnud. Lepingu maksumus oli 360 000 krooni ilma täiendavalt tellitud tööde maksumuseta. Hageja pole väitnud, et lepingusumma oleks tasumata. Muid kokkuleppeid, mis oleksid nõude aluseks, ei ole hageja esitanud. Hageja esitatud tööde aktil puudub nii hageja kui kostja allkiri.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 27.10.2009 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja S. Trofimovilt OÜ VEA Majaliin kasuks võlgnevuse katteks 68 191.32 krooni ja kohtukulude (riigilõivu) katteks 8500 krooni ning jättis menetluskulud kostja kanda. Otsuse kohaselt on poolte vahel 30.07.2007 sõlmitud leping nr 5/2007, mille objektiks on paarismaja ehitus- ja montaažitööd ajavahemikus 30.07.-17.09.2007. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitatud võlgnevusenõude aluseid tõendanud. Hageja arved toetuvad poolte vahel sõlmitud lepingule, viide paarismaja ehitus- ja montaažitöödele vastab lepingu tekstile, arvetel on tasumise tähtaeg ja need tähtajad on saabunud. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja 05.12.2007 arvest nr 27012030 tasumata 18 677.86 krooni, 06.08.2007 arvest nr 27008013 on tasumata 15 100 krooni ja 18.01.2008 arve nr 28001002 summas 34 413.46 krooni on tasumata tervikuna. Asjaolu, et kaks arvet on kostja suures osas tasunud, tõendab, et kostja on arved kätte saanud, kuid on jätnud need suvalises suuruses tasumata. Kostja pole väitnud, et ta pole hageja seni tasumata arvet saanud või et ta on arveid vaidlustanud. Samuti ei ole kostja põhistanud, miks
ta on arveid tasunud osaliselt või miks ta pole ühte arvet üldse tasunud. Järelikult tuleb hagi tasumata arvete osas rahuldada VÕS § 76; § 82 alusel kokku summas 68 191.32 krooni. Hagi viivise osas tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd lepingu p-st 8 nähtuvalt on kokku lepitud viivise maksmine konkreetsete maksetega viivitamise osas. Muudel alustel arvete maksmisega viivitamise kohta lepingus säte puudub. Samuti puudub märge viivisenõude kohta arves ning puudub ka viivisearvestus seadusega sätestatud määras. Kostja vastuväited on tõendamata. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kuna vaidlust lepingusumma tasumise või tasumata jätmise üle ei ole, siis ei ole asjakohane kostja väide, et hageja pole väitnud, et lepingusumma 360 000 krooni oleks tasumata. Pooltevahelise lepingu p 7 sätestab tööde teostamise maksumuse ilma täiendavalt tellitud tööde maksumuseta, kuid sätestab samas ka täiendavalt tellitavate tööde tunnihinnaks ühe töötaja kohta 200 krooni pluss käibemaks. Seega sätestab leping võimalike täiendavate tööde tegemise. Lepingu p 2.7 sätestab, et tellija peab pidevalt jälgima teostaja poolt tehtavate ehitustööde kulgu ning informeerima teostaja esindajat soovitud muudatustest ja täiendustest tööde osas kirjalikult. Seega kokkulepe täiendavate tööde tegemiseks, kui muudatusi ja täiendusi soovis tellija, pidi olema kirjalik. Järelikult sellekohased tõendid saanuks kostja ise kohtule esitada. Samas pole välistatud, et kokkulepe võis olla ka suuline, kuid kostja pole tõendanud, et ta pole arvetes esitatud töid vastu võtnud. Seega kostja nõue, et hageja esitagu arves märgitud kokkulepe, on otsitud ega põhista arvete tasumata jätmist. Asjakohane pole ka kostja vastuväide selle kohta, et üleandmisevastuvõtmise akt ei ole tõendiks, kuna pole kostja poolt allkirjastatud. Lepingu p 2.5 kohaselt peab tellija vastu võtma teostaja poolt lõpetatud tööd lähtudes p-s 4 toodud tingimustest. Lepingu p 4.4 sätestab, et juhul, kui tellija keeldub tööde üleandmise-vastuvõtu akti allakirjutamisest ilma mõjuva põhjuseta või tänu tema mitte kohalolekule kolme tööpäeva jooksul, loetakse tööd üleantuks ja nende kohta esitatakse tellijale arve.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.S. Trofimov taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osaliselt, osas, milles kohus hagi rahuldas, ning uue otsusega OÜ VEA Majaliin hagi täies ulatuses rahuldamata jätmist. Apellandi kantud menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Kaebuse põhjendused: 1) Otsusest ei selgu, millele tuginedes on kohus jõudnud järeldusele, et hageja on esitatud võlgnevusnõude aluseid tõendanud. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.2 sätestas, et teostaja annab üle kõik teostatud tööd etappide kaupa. Teostaja koostab tööde üleandmise-vastuvõtu akti peale iga etapi teostamist. Teostaja informeerib tellijat tööde üleandmise soovist suuliselt vähemalt üks päev enne kõigi teostatud tööde üleandmist. Tööde üleandmise-vastuvõtu akt kinnitatakse tellija ja teostaja esindajate allkirjadega koheselt peale tööde vastuvõtmist. Hageja esitas kohtule 11.11.2008 koostatud akti, nimetades seda teostatud tööde koondaktiks. Lepingus sellist mõistet kasutatud ei ole, samuti ei ole ette nähtud sellise lõppakti koostamist. Tegemist on informatiivse dokumendiga, mis ei tekitanud kostjale kohustusi. Oma nõude tõendamiseks oleks hagejal tulnud esitada iga etapi järgsed tööde vastuvõtu aktid vastavuses lepingu p-dega 3.3 ja 4.2, millised aktid oleksid saanud olla ainsateks esitatud arveid põhistavateks dokumentaalseteks tõenditeks. Kohus, lugedes hageja nõude tõendatuks koondakti esitamisega, on vääralt hinnanud tõendeid. Kohtuotsusest ei selgu, millisel määral ja kuidas on omavahel seotud koondakt ja hageja esitatud arved.
2) Lepingu p 7.4 sätestab, et teostaja koostab tööseisakute ja tellitud tööde kohta protokollid kahes originaaleksemplaris üks kord nädalas. Teostaja lisab tööseisakute ja täiendavalt tellitud tööde eest makstava summa tellijale vastava tööde etapi arves. Arvel nr 27012030 on toodud selgitus: Eritööd vastavalt lepingule nr 5/2007, 30.07.2007; täiendavad ehitusmaterjalid, kompl; vastavalt kokkuleppele muudatuste kohta. Arvel nr 28001002 on toodud selgitus: Lisatööd, h, leping nr 5/2007, 30.07.2007; täiendavad ehitusmaterjalid, kompl; vastavalt kokkuleppele muudatuste kohta; materjalide transport. Kokkulepet väidetavate kokkulepitud muudatuste kohta ning eri- ja lisatööde tegemist kajastavat protokolli, mis annaks hagejale aluse vastavalt lepingu p-le 7.4 nõuda eelnimetatud arvete tasumist, hageja kohtule ei esitanud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole lähtunud lepingu p-s 7.4 sätestatust, rikkudes TsMS § 442 lg-t 8. 3) Üksnes arve esitamine ei tõenda, et arvel märgitud tööd on teostatud ja tarnitud kaubad arve adressaadile üle antud. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Lepingus kokku lepitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ning lisatööde protokolle, mis tõendaksid arvetel kajastatud tööde teostamist ja kaupade tarnimist, hageja ei esitanud. Kostja on kogu menetluse jooksul väitnud, et väidetavalt kokku lepitud tööde teostamist ja nende vastuvõtmist kostja poolt ei ole toimunud ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kuna töid ei teostatud, ei saanud kostja neid ka vastu võtta ning hagejal puudus alus nõude esitamiseks vastavalt VÕS § 637 lg-le 4. Kohus, asudes seisukohale, et hageja nõue on sissenõutavaks muutunud arvete esitamisega, on ebaõigesti hinnanud tõendeid ning vääralt kohaldanud VÕS § 637 lg-t 4. 4) Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, mida, millises ulatuses ja millisel alusel on kostja hagejale tasunud. Hagejal oleks tulnud esitada tööde üleandmisevastuvõtmise aktid, lisatööde protokollid, nimetatud dokumentide alusel esitatud arved ning arvete tasumist tõendavad arveldusarve väljavõtted või maksekorraldused. Nimetatud tõendeid esitatud ei ole, mistõttu ei ole nõude kujunemine jälgitav ja kostjal ei olnud võimalik põhistatult nõudele vastu vaielda. Ka kohtuotsusest ei selgu, millele tuginedes leidis kohus, et kostja poolt on tasumata hagiavalduses märgitud summa või et väidetav võlgnevus on kujunenud konkreetselt lepingu täitmise käigus nende arvete põhjal, millele hageja viitas. Sellisele järeldusele oleks saanud jõuda üksnes siis, kui hageja oleks esitanud kogu lepingu täitmist iseloomustava dokumentatsiooni, millest nähtuks, et töid on teostatud ja need on vastu võetud kostja poolt tasutust suuremas summas. Kohus rikkus sellega TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. 5) Asjakohatu on kohtu seisukoht, mille kohaselt tuleb hagi rahuldada seetõttu, et kostja ei ole põhistanud, miks on kostja arved tasunud osaliselt või jätnud tasumata. Vaatamata asjaolule, et nõuetekohaseid tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ei ole vormistatud, aktsepteeris kostja osaliselt, et 06.08.2007 arvel nr 27008013 kajastatud tööd hageja poolt teostati ja nende tööde eest kostja ka tasus. Arvetel kajastatud tööde eest osalist tasumist ei saa käsitleda kui tõendit selle kohta, et kostja on nõustunud kõigi arvete ja nendes kajastatud summadega. 6) Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-137-07 on kohus vääralt kohaldanud TsMS § 230 lg-t 1. Hageja ei tõendanud nõude olemasolu, ometigi on kohus leidnud, et nõude puudumise tõendamise koormis on kostjal. Negatiivset asjaolu ei saa tõendada. Kostjal ei ole võimalik esitada arvete aluseks olevaid kokkuleppeid ja nende täitmist tõendavaid protokolle ning üleandmis-vastuvõtmise akte, kuna neid tema valduses ei ole (eelduslikult ei ole ka hagejal).
5.OÜ VEA Majaliin vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja apellandi kantud menetluskulude tema enda kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt teostati tööd vastavalt kostja esitatud projektdokumentatsioonile ning tööde teostamise käigus sõlmitud suulistele ja kirjalikele kokkulepetele nii, et tööd saaksid teostatud mõistliku ajavahemiku jooksul ja kostjat rahuldava kvaliteediga. Kuivõrd osa töid (vundamendi ja korstna ehitus, elektri- ja torutööd, siseviimistlustööd jm) organiseeris kostja ise teiste töövõtjatega, tekkis nende teostamisega viivitamise tõttu seisakuid ka hageja teostatavate tööde osas. Et tööde teostamise ajal toimus kostja ja hageja vahel asjalik ja usalduslik koostöö, siis ei tekkinud vajadust eraldi aktide koostamiseks. Kuna kostjal, kes soovis ehitatava paarismaja müügist saadava raha eest hagejalt tellitud töid finantseerida, ei õnnestunud paarismaja teise poole müük, siis tekkisid tal raskused hageja arvete tasumisega. Hageja, saades aru, et kostjal pole võimalik viimati esitatud arvet tasuda ning seoses sellega, et kostja poolt eraldi organiseeritud tööd olid veel tegemata, otsustas tööd peatada kuni kostja poolsete kohustuste täitmiseni. Mõistes kostja rasket olukorda, ei koostanud hageja tööseisaku protokolli ja usaldades kostjat, jäi ootama tema poolsete kohustuste täitmist. Vahepealsel perioodil suutis kostja vajalikud kaabeldustööd ära korraldada hagejat sellest informeerimata ning lasi ühtlasi ära teha ka tööd, mis hagejal oli lepingujärgselt vaja teostada, kuid eelpool toodud põhjustel jäid tegemata. 2008 suvel kolis kostja majja sisse, mis näitab, et vaatamata vastuvõtuaktide puudumisele aktsepteeris ta hageja tehtud töid ja sai hageja tehtu tulemusena hoonet kasutama hakata. Tekkinud olukorras otsustas hageja asuda teostatud tööde üleandmise akti koostamisele, et tööd kostjale üle anda ja selgitada välja lõplik saldo. Akti koostamisel osalesid hageja esindaja Ergi Prommik, kes suhtles kostjaga tööde teostamisel, sõlmides kostjaga suuliseid ja kirjalikke kokkuleppeid, juhtis tööde teostamist, tegeles materjalide tarnimisega, ning kostja. Läbirääkimiste põhjal koostas hageja 2008 novembris akti kostja objektil teostatud tööde ja hangitud materjalide kohta (Lisa 1: Teostatud tööde akt, 08.12.2008). Akti saatis hageja oma allkirjaga kostjale elektrooniliselt 08.12.2008 ja palus sellele kostja allkirja. Kostja soovis veelkord kohtuda 13.01.2009. E. Prommik kohtuski kostjaga ning edastas talle ka hageja allkirjaga maksegraafiku võla tasumiseks (Lisa 2: Kokkulepe võla tasumise kohta). Kostja muutis hageja esitatud akti ja maksegraafikut (Lisa 3: Teostatud tööde akt (kostja versioon koos allkirjaga, 11.11.2008)) ja saatis hagejale tagasi koos kokkuleppega võla tasumise kohta (Lisa 4: Kokkulepe võla tasumise kohta, 13.01.2009). Kostja koostatud ja allkirjastatud dokumentidest järeldas hageja, et kostja on võlgnevusest teadlik ja soovib võlga tasuma hakata. Kuna kostja pakutud maksegraafik oli oluliselt erinev hageja esitatust, siis pöördus hageja kostja poole ettepanekuga võtta objekti finantseerinud pangast hagejale võlgnetava summa ulatuses täiendavat laenu. Kostja seda ettepanekut ei aktsepteerinud. Panga esindaja väitis hagejale, et selline lahendus on võimalik, aga selleks peab kostja ise panga poole pöörduma. Kostja seda võimalust ei kasutanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkabus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
7.Asja materjalide kohaselt sõlmisid hageja (teostaja) ja kostja (tellija) 30.07.2007 töövõtulepingu nr 5/2007, mille kohaselt teostaja pidi tööd tegema vastavalt lepingu lisas 1 toodud kirjeldusele ning p-s 2.1 toodud projektdokumentatsioonile 7. nädala jooksul (ajavahemikus 30. juuli 2007 kuni 17. september 2007). Lepingus lepiti kokku, et tööde maksumus on 360 000 kr, mis tasutakse 4-s osas. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks 11.11.2008 koostatud teostatud tööde akti, milles on märgitud lepingulised tööd ja mahud ning hinnad. Nimetatud akti kohaselt oli töövõtu maksumus 1 095 174.46 kr. Kostja kinnitusel ei näinud leping sellise akti koostamist ette, mistõttu aktist ei tekkinud kostjale kohustusi. Hageja tugineb hagi alusena kolmele arvele, mida poolte väitel leping ei kata ning tegemist on eraldi kokku lepitud ja teostatud lisatööde ja –materjalidega. Kostja vaidles kirjalikus vastuses hageja nõudele vastu, märkides, et kostja on lepingulised kohustused täitnud ning ainuüksi arve esitamine ei tõenda kohustuse olemasolu. Kostja väitel ei olnud hageja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Pooled olid nõus, et kohus vaataks asja läbi kirjalikus menetluses. Asja materjalidest nähtub, et hageja vastas kostja vastuväidetele kirjalikult ja esitas iga arve juurde omapoolse selgituse, tõendeid hageja oma selgituste kinnituseks ei lisanud. Maakohus määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis TsMS § 403 lg 1 alusel tähtaja avalduste esitamiseks. Määratud tähtajaks esitas kostja täiendavad seisukohad, milles märkis veelkord, et täiendavaid kokkuleppeid, millele hageja arvetes tugineb, poolte vahel sõlmitud ei ole. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta ka tööde vastuvõtmise aktile alla kirjutanud ning tööd on VÕS § 637 lg 4 kohaselt vastu võtmata, mistõttu hagejal puudub tasunõue.
8.Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hageja esitas hagi aluses toodud asjaolude kinnituseks kolm arvet ja kostja esitas vastuväite, et arvetel märgitud lisamaterjalide ja lisatööde osas kokkulepped puudusid ning töö on nõuetekohaselt vastu võtmata, oleks maakohus pidanud andma pooltele võimaluse oma väiteid tõendada. Maakohus ei ole hagejale selgitanud tema esitatud asjaolude tõendamiskoormust vastavalt TsMS § 230 lg-tele 1 ja 2. Ringkonnakohtu arvates peab kohus ka kirjalikus menetluses selgitama õiguslikku ja faktilist olukorda ning kui menetlusdokumentidest on näha, et pool või pooled ei ole oma väiteid tõendanud, siis tuleb määrata eelmenetluses tõendite esitamiseks tähtaeg. Käesolevas asjas osales hageja menetluses ilma õigusteadmisteta esindajata ning ei täitnud omapoolset tõendamiskoormust. Ringkonnakohtu arvates puudub alus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, kuna asja materjalidest nähtub, et lisatöid tehti ja –materjale kasutati, kuid tõendatud ei ole, milliste kokkulepete alusel ja millistes summades. Seda asjaolu kinnitab ka kostja, kelle väitel tasus ta osa nendel arvetel märgitud summadest, mida hageja hagi alusena on esile toonud.
9.Ringkonnakohus jättis rahuldamata vastustaja (hageja) taotlused täiendavate tõendite esitamiseks, kuna vastuses ei olnud põhistatud, miks neid ei esitatud maakohtule ja apellant ei olnud nõus uute dokumentide vastuvõtmisega. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 652 lg 4 välistab sellisel juhul taotluse rahuldamise ka eeldusel, et tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus TsMS § 392 lg 1 p-te 3 ja 4, kuna ei selgitanud välja menetlusosaliste seisukohti faktiliste ja õiguslike väidete ja nõuete kohta, samuti tõendeid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ning seetõttu tuleb asi saata läbivaatamiseks maakohtule.
Arvestades tõendeid, mida hageja soovis ringkonnakohtule esitada ja poolte tõendamiskoormust, võiksid pooled kaaluda kompromissi sõlmimist. Hagejal lasub tõendamiskoormus tõendamaks, et pooled muutsid 30.07.2007 sõlmitud lepingut. Viidatud lepingus ei lepitud kokku lepingu muutmise korda, seega oli muutmine lubatav VÕS § 13 lg 2 alusel, muuhulgas suuliselt. Hagejal lasub tõendamiskoormus kokkulepete sisu osas, st millised hagi aluseks olevatel arvetel märgitud lisatöid ta kostjale tegi ja milline oli hageja kohustus tarnida täiendavaid ehitusmaterjale. Hagejal on tõendamiskoormus tõendada, millal kostja täiendavad tööd vastavalt lepingu p-le
4.2.vastu võttis, või loeti tööd vastu võetuks lepingu p-i 4.4. alusel, või muudeti ka selles osas lepingut. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt lepingu p-le 6.3 lepiti kokku tööde hilinemise kohta protokolli koostamine, seega kui hageja soovib tugineda tööde teostamise viibimisele kostja tegevuse/tegevusetuse tõttu, siis peab hageja sellekohased tõendid esitama.
11.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.