Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
\ \ .06.20 10.a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-980
Tsiviilasi
IH(H , isikukood xxx, elukoht xxx) hagi L Š (endine perekonnanimi S , isikukood xxx, elukoht xxx) vastu võla nõudes
Menetlustoiming Eelistungi toimumise aeg Eelistungil osalenud isikud
Menetluse lõpetamine 01.06.2010.a Hageja IH Hageja lepinguline esindaja Anatoli J Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Merli Eichler
Kohus leidis Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Hageja tugineb oma nõudes 21.04.2007 kokkuleppele, mille on allkirjastanud kostja ja V Ž ning kus kostja tunnistab võlgnevust hageja ees summas 160 000 krooni intressiga 4% üldsummast (t lk 7-8, 21-22). Hageja peab kokkulepet kostja kohustuse üleandmise osas tühiseks, võla tunnistamise osas kehtivaks. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 85 tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Nimetatud säte võimaldab tehingut käsitleda ositi kehtivana ning seetõttu on lubatav hageja käsitlus pidada tehingut osaliselt (võlatunnistuse osas) kehtivaks. Kohus hageja käsitluses vastuolu ei näe. 21.01.2008 on hageja dateerinud hagiavalduse, milles nõudis kostjalt võlgnevuse summas 160 000 krooni, intressi ja viivise saamist. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud laenuleping summas 350 000 krooni. Lepingust tulenev jääk oli seisuga 17.01.2008 summas 160 000 krooni. Intress oli 4% kuus. Hagis tugineb hageja ka 26.04.2007 kohustuse üleandmise kokkuleppele kolmanda isikuga, milles kostja tunnistab võlgnevust hageja ees (t lk 56-59). Harju Maakohus jättis 22.09.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-1945 hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmiti 11.02.2002 laenuleping ning see nõue oli kohtusse pöördumise hetkeks aegunud. 21.04.2007 kokkulepe võlgnevuse liitmise kohta kohtu hinnangul tähtsust ei omanud. Kohus märkis, et üheselt ja veenvalt ei ole tuvastatav asjaolu, et tegemist on kostja võlatunnistusega seoses 11.02.2002 sõlmitud laenulepinguga, samuti oli kokkuleppe sõlmimise ajaks hageja nõue juba aegunud (t lk 52-55). Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.05.2009 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et aegunud nõude korral ei saa aegumine enam võlatunnistuse andmisega katkeda (t lk 48-51). Eeltoodud asjaoludele tuginedes leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada, kuna poolte vahel on juba antud asjas jõustunud kohtulahend. Pooled ei vaidlusta, et 21.04.2007 kokkuleppe on sama, mis oli esitatud ka tsiviilasjas 2-08-1945. Seda sõltumata sellest, et hagis viidatakse 26.04.2007 ja maakohtu otsuses ka 21.09.2007 kokkuleppele. Neid eksimusi kuupäevades tuleb pidada tehnilisteks. Hageja märkis eelistungil, et viitas antud kokkuleppele varasemas tsiviilasjas ekslikult. Kohtu hinnangul nähtub aga asja materjalidest, et hageja pidas 21.04.2007 kokkulepet selgelt tolle laenusuhte osaks. Näiteks põhineb apellatsioonkaebus väitel, et maakohus ei arvestanud 21.04.2007 kokkulepet selle laenusuhte osana. Seega ei saanud kokkuleppele viitamine olla juhuslik või ekslik. Hageja viitab ise, et kokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus. Samas ei ole esitatud tõendeid, millisest teisest laenusuhtest antud deklaratsioon võib tuleneda. Hageja viitas eelistungil paljasõnaliselt täiendavale suulisele laenulepingule, mille alusel raha üleandmise kohta dokumendid puuduvad. Kostja täiendava suulise laenulepingu sõlmimist eitab. Kokkuleppes viidatud laenusumma ning intress haakub aga varasemas tsiviilasjas käsitletud faktiliste asjaoludega ning kohus peab seda tsiviilasjas 2-08-1945 käsitletud laenusuhte osaks. Käesoleva hagi esitamiseks ei piisa maakohtu viide kokkuleppe ebaselgusele. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et ringkonnakohus pidas kokkulepet varasema laenusuhte osaks. Kohtud on asunud seisukohale, et hageja nõue on aegunud ning teinud selle kohta lahendid, mis on jõustunud. Seetõttu tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus lahendada teisi esitatud taotlusi. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.