Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et 03.03.2008.a. sõlmis hageja Ž R tarbijakrediidilepingu nr X, mille kohaselt hageja andis Ž R krediiti 7000 krooni. Hageja sõlmis T B 03.03.2008.a. käenduslepingu. Käenduslepinguga võttis käendaja T.B endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest. Käenduslepingu muutmise kokkuleppe kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 20 836 krooni ning käenduse tähtajaks 01.04.2013.a. Kuna võlgnikud ei täitnud lepingut korrektselt, ütles hageja lepingu üles. Hageja palub kostjalt kui käendajalt välja mõista võlgnevus 10 305,77 krooni, millest tagastamata krediidisumma 6 632,29 krooni, sissenõutavaks muutunud intress 959,88 krooni, viivis 2 469,80 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 243,80 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 22.12.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 32,20% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 65; 76; 100; 101 lg 1 p 1, p 3; 6, § 108 lg 1; § 113; § 142 lg 1; 145 lg 1,2; 402; § 416; Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 28.12.2009.a. kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 32-34), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 29.12.2009.a. (tl 36). Kostja seisukoht hageja nõuete osas Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses võtnud hagi õigeks täies ulatuses, tunnistades kohustuse rikkumist ja hageja nõude arvestuslikku õigsust. Kostja selgitab kohtule, et tütar sai laenu endale ja peaks ise ka saadud raha tagastama. Kostja avaldab, et ei ole suuteline oma tütre võlga maksma, kuna on pensionär. Kostja on palunud asja lahendada kirjalikus menetluses. /tl.37, 40/. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §403 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kuna pooled on kohtule avaldanud oma seisukohad vaidlusaluse õigussuhte osas ega ole soovinud esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente ning kostja võttis hagi õigeks täies ulatuses

(TsMS §440 lg.3), lahendab kohus asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl8-31/ on tõendatud, et 03.03.2008.a. sõlmiti Ž R ja hageja vahel tarbijakrediidileping. 03.03.2008.a. sõlmis hageja kostja T B krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu , mille kohaselt kostja võttis endale panga ees vastutuse Ž R kohustuste eest, mis tulenesid krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. X. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid.

Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, ning käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 397 ja § 401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §101 lg.1 p 1,3,4, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjal tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, viivis ning võla sissenõudmisega seotud kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu järgne võlgnevus kogusummas 10 305,77 krooni ja alates 22.12.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivist 32,20% tagastamata krediidisummalt aastas.

Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1 250 krooni /tl.27/ ja võlgnevuse sissenõudmiskulude 1 500 krooni / tl. 25/ väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista 2 750 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.

Hele Ilisson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.