Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus edasi kaevata määruskaebuse esitamisega

päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 01.04.2010 võlusaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamise nõudes. Avalduse kohaselt ei ole võlgnik täitnud pooltevahelisest 18.06.2009 sõlmitud laenulepingust tulenevat kohustust, mille järgi võlga on hetkel põhinõudena 100 000 krooni ja millele omakorda lisanduvad viivised. Pankrotihoiatusele võlgnik reageerinud ei ole. Võlgniku seletuse kohaselt ei ole tegevust aastal 2010 toimunud ja detsember 2009 seisuga sai selgeks, et äriühing on raskustes. Võlgasid on üle miljoni krooni ning varad puuduvad. Võlgnik kinnitab, et on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Ajutise halduri 11.05.2010 seisuga esitatud aruande kohaselt võttes aluseks pankrotiseaduse § 22 lg 2 p.1 ja p.2 selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Maakohtute juures asuvate kinnistusosakondade andmetel ei ole võlgnikule kinnisvara registreeritud. Võlgniku tootmistegevus toimus Tamsalus, Tööstuse 19, kus renditi laopinda valmistoodangu hoiustamiseks ja kasutati teenust tooraine jahvatamiseks. Tööstuse 19 omanikuks kuni 19.02.2010 oli Ida Agro OÜ, käesoleval ajal AS Tiigi Keskus (lisa 3 – kinnistusraamatu väljavõte). Võlgniku poolt rendilepingut esitatud ei ole. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole olnud. Võlgnikul on vastutavas kasutuses SEB Liisingule kuuluv sõiduauto Hyundai Sonata (2009). Sõiduk on võlgniku kinnitusel juhatuse liikme kasutuses käesoleval ajal ja omanik ei ole senini soovinud vara tagastamist. Võlgnikule ehitisi ega rajatisi kui vallasasju ei kuulu. Võlgnik on kinnitanud ei põhivara talle ei kuulu.

Seisuga 31.12.2009 võlgnikul laos olnud tooraine varud on võõrandantud 01.02.2010 OÜ-le Meie Vili. Äriühingul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: a/konto nr 221040437768 Swedbank, saldo -75,00 krooni (negatiivne); a/konto 334302940000 Sampo Pank, saldo 1,90 krooni; a/konto 10220086105016 SEB Pank, saldo 0,00 EEK; 0,00 USD, 0,60 EUR; a/konto 17002318535 (EEK) Nordea Pank, saldo -94,89 (negatiivne); a/konto 17002318547 (EUR) Nordea Pank, saldo 0,00; a/konto 17002318550 (USD) Nordea Pank, saldo 0,00. Kassas rahalised vahendid puuduvad. Võlgnikul on bilansi kohaselt nõudeid ostjate vastu kogusummas 2 9693 816,87 krooni. Meie Vili OÜ võlgneb 2010 jaanuaris ja veebruaris võlgnikul ostetud laojäägi eest kokku 1 970 280 krooni. Vastavalt esitatud arvetele müüs võlgnik söödaotra, hernest, rapsi, söödanisu ja söödakaera. Võlgniku esindaja kinnitusel ei ole Meie Vili OÜ olnud suuteline arveid tasuma makseraskuste tõttu ning võlgnik on esitanud äriühingu vastu pankrotihoiatuse . Meie Vili OÜ endine ärinimi kuni 28.02.2009 oli Jump1 OÜ, kellele võlgnik on väiksemates summades andud laenu. Käesoleval ajal asub OÜ Meie Vili võlgnikuga ühel ja samal juriidilisel aadressil, juhatuse liige A Pi. S K’i Soone Talu, H S Toosi talu ja Vigala Latte OÜ vastu on nõuded viiviste osas, põhiarved on tasutud. Võlgnik on loovutanud juba 15.10.2009 nõude Vigala Latte vastu samade arvate osas OÜ-le Santome. Seega, eelnimetatud võlgnevust ei ole võimalik reaalselt sisse nõuda. Werol Tehased AS-ga on võlgnikul vastastikuseid nõudeid summas 679 385 krooni ulatuses, millises osas on pooled kokku leppinud tasaarvestuse. Võlgnik esitas AS Werol tehased vastu hagi viiviste nõudes summas 164 091,20 krooni. Tartu Maakohus rahuldas hagi 04.12.2009.a.. AS Werol Tehased esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. OÜ-d Agrokaup on antud vaidluses esindanud vandeadvokaat Leonid Tolstov, kes on apellatsioonile esitanud ka vastuväited. Tartu Ringkonnakohus ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt antud asjas lahendit teinud, samuti puudub teave, millal võib toimuda istung antud asjas. Seega, peab ajutine haldur tõenäoliseks, et reaalselt laekuv võib olla nõue AS Werol Tehased vastu juhul, kui Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ning kostja ei esita kassatsiooni või Riigikohus jätab asja menetlusse võtmata või ei rahulda kassatsiooni. Ülejäänud debitoorne võlgnevus ei ole tõenäoliselt sissenõutav. Võlgnik on 15.10.2009 loovutanud nõudeid ostjate vastu OÜ-le Santome kogusummas 9 873 858,91 krooni. Nõude loovutuse hinnaks oli 725 000 krooni, mis on tasutud 15.10.2009

kassasse.

26.11.2009 on võlgnik loovutanud OÜ-le Santome nõude Naše Zerno OOO

(Ukraina) vastu summas 124 703,40 krooni hinnaga 75 000 krooni.

Seega ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal võlgnikul seisuga 10.05.10 puudub vara ja rahalised vahendid. Tulevikus tõenäoliselt laekuv summa Tartu MK 4.12.2009 otsuse alusel (juhul, kui II astme kohus jätab lahendi jõusse ja ei esitata kassatsiooni) võib olla 164 091,20 krooni. Ajutises menetluses on tuvastatud võlgniku kohustused järgmistele võlausaldajatele: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) seisuga 3.05.2010 summas 1 384 075,27 krooni ja arvestuslik intress 138 226,80 krooni. Maksuhalduri poolt esitatud kontoväljavõtete kohaselt on võlgnikul suurim võlgnevus käibemaksu kohustuse tasumata jätmisest: 2010 jaanuari eest 257 634 krooni, 2010 veebruari eest 404 715 krooni ja 2009.a. juunikuu eest 560 161,27 krooni. 2009.a. juunis on võlgnik deklareerinud käivet üle 6 milj. krooni ja tasumisele kuluv käibemaks oli 722 737 krooni. Kuna saldo juuni 2009 seisuga oli 560 161 krooni, siis oli kuni juunikuuni 2009 võlgnikul käibemaksu osas ettemaks 162 576 krooni. Edaspidi ettemaksu enam tekkinud ei ole. Kogu deklareeritud

kohustus

on

jäänud

üles

kohustusena.

Käesoleval

ajal

olevast

käibemaksukohustusest 50% on võlgnik tekitanud 2010.a. jaanuaris-veebruaris, kui realiseeris oma laojäägi OÜ-le Meie Vili ning mille eest ostja ei ole käesoleva ajani tasunud. Võlgniku enda andmetel arestis maksuhaldur pangakontod 2010 veebruaris. Hankijatele on võlgniku andmetel tasumata kohustusi summas 2 667 192,58 krooni. Kohustused on tekkinud perioodil juuli-august 2009 kuni märts 2010. Suurim kohustus on AS-le Werol Tehased (679 385 krooni), kuid ajutise halduri hinnangul on vastavalt Tartu MK 04.12.2009 toodud kohtuotsuse asjaolude kohaselt on pooled aktsepteerinud põhivõla tasaarvestamist ning seega ei peaks antud summa olema üldse kohustusena kajastatud. Viljavedaja OÜ-le on võlgnevus transportteenuse ja laenu tagastamise osas. Estreftransservice AS-le on võlg raudteeveoste organiseerimise ja kaupade ekspedeerimise eest Balti-, SRÜ ja teiste riikide raudteedel. Melkon Consult osutas võlgnikule konsultatsiooniteenust: ettevõtte tegevuse strateegiline planeerimine, klientide hindamine ja nõuete analüüs. Lepingus puudub kokkulepe konsultatsiooni tunnihinna osas, tasumine toimus vastavalt esitatud arvetele. Advokaadibüroole Varul Vilgerts Smaliukas on võlgnevus osutatud õigusabi eest hagivaidluses AS-ga Werol Tehased.

AS-le Hansa Liising on tasumata kaks viivisarvet laofinantseerimise lepingust tulenevalt, kokku 19 131,65 EUR (299 345,28 krooni).

Krediidiasutustest on võlg AS-le Swedbank määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamisest summas 171 005,07 krooni. Pandiga tagamata laenukohustused on võlgniku esitatud andmete kohaselt summas 2 260 908 krooni. Töötajatele võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt võlgu ei ole. Kokku on võlgniku andmetel üldse ettevõttes töötanud 4 inimest. Juhatuse liikmel R P’il oli juhatuse liikme leping. Kohtutäituritest on ajutisele haldurile nende menetluses olevatest nõuetest teatanud Oksana Kutšmei, kelle menetluses on maksu- ja tolliameti nõuded põhimaksu osas summas 718 718 krooni ja intressinõuded summas 4 248 krooni (nõuded on kajastatud juba punktis 3.1). Ajutise menetluse käigus on tuvastatud, et OÜ-l Agrokaup on teadaolevaid kohustusi seisuga 10.05.2010 summas 6 241 368 krooni.

Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamise aluseks on ajutise halduri poolt kogutud andmed ja võlgniku poolt esitatud ülevaade äritegevusest ja maksejõuetuse põhjustest. Võlgnik on seisukohal, et maksejõuetus tekkis aprillis 2010. Võlgniku kinnitusel püüdis ta saavutada maksu- ja tolliametiga kokkulepet maksuvõlgade ajatamiseks, kuid seda ei saavutatud ja maksuhaldur arestis pangakontod. Pärast seda võlgniku kinnitusel ei olnud võimalik edasi tegutseda. Maksejõuetuse põhjusena on võlgnik nimetanud, et ostjad pankrotistusid ja saamata jäid suured summad. Võlgnik toob esile eeskätt kaks äriühingut: OÜ Ida Agro ja OÜ Eravili. Ajutine haldur on tuvastanud, et mõlemad äriühingud on võlgnikuga seotud ettevõtted ühise juhatuse liikme või muu organi liikme kaudu . Samuti on võlgnik toonud põhjusena asjaolu, et 2008.a. sõlmiti tooraine ostuks lepingud kõrgema hinnaga, kuid alates 2008.a. II poolest väljamüügihinnad kukkusid järsult ning võlgnik jäi kauba realiseerimisel suurde kahjumisse. Üldise majanduslanguse foonil

osutus tegelik müük prognoositavast väiksemaks ning

madalama hinnaga. Võlgnik selgitas ajutisele haldurile, et äriühing tegutses alates

2008.a. keskpaigast

(äriregistris registreeritud 2008.a. märts). Peamiseks tegevusalaks oli segasööda müük. Võlgnik ostis toorainet ning läbi OÜ Ida Agro (end. ärinimi Agrikulutuur OÜ), kes jahvatas tooraine ja ladustas valmistoodangut Tamsalus Tööstuse 19, müüs ja vahendas

valmistoodangut. Ajutises menetluses on ajutine haldur tuvastanud, et suur osa äriühinguid, kes tegutsesid vilja ostmisel, müügil ja vahendamisel olid omavahel seotud äriühingud ühtede ja samade juhtorgani liikmete kaudu. OÜ Ida Agro juhatuse liikmeks kuni aprillini 2009 oli samuti R P. Ilmselt makseraskuste tekkimisel aprillis 2009 vahetati juhatuse liige ning registreeriti äriühing Narva. OÜ Ida Agro pankrot kuulutati välja 21.09.2009.a. OÜ Eravili, kes ilmselt on tegutsenud vahendajana OÜ Ida Agro ja OÜ Agrokaup vahel juhatuse liikmeks oli M L. OÜ Eravili pankrot on välja kuulutatud 14.04.2010. Järgmiseks äriühinguks, mis ilmselgelt pankrotistub on OÜ Meie Vili, kes võlgneb omakorda OÜ-le Agrokaup üle 1,9 milj. krooni. OÜ Meie Vili juhatuse liige on A Pi, kes on ühtlasi alates 10.02.2010 Meiekaup (end ärinimega Agrifinants OÜ) juhatuse liige pärast R P’i. Seega, on ka OÜ Meie Vili võlgnikuga seotud isik juhtorgani liikme kaudu. Pangakontode analüüsi kohaselt võib väita, et suur osa tehingutest on tehtud äriühingute vahel, kelle on kas käesoleval ajal või on olnud eelnevatel perioodidel seosed ühtede ja samade isikute osas kas juhatuse liikmete, nõukogu liikmete või osanike/aktsionäride kaudu. Äriregistri kohaselt on R P olnud seotud 9 äriühinguga, kes kõik figureerivad tehingupooltena OÜ Agrokaup majandustegevuses. Perioodi lõpul (arvates 2009.a. teisest poolest) on nähtavalt suurenenud tasumised AS-lt ATC (3 869 180 krooni), kelle juhatuse liige on Asso Mägi (oli ka OÜ Agrokaup juhatuse liige) ja aktsionäriks R P. Ajutine haldur on teostanud analüüsi nelja pangakonto kohta perioodil 01.01.2009 kuni 19.04.2010. Nimetatud perioodil on võlgnikule kokku pangakontole laekunud rahalisi vahendeid 58 310 832 krooni, millest võlgnik on sularahana kassasse võtnud rahalisi vahendeid 8 669 550 krooni. Lisaks pangakontodelt võetud rahalistele vahenditele on võlgnik võtnud laenu perioodil 31.12.2008 kuni 15.10.2009 teistelt juriidilistest isikutelt sularahas kassasse 6 307 747 krooni. Võlgnik on ajutisele haldurile esitanud ka algdokumendid, mille kohaselt vastavalt kassaorderitele on laenuandjate poolt antud laen sularahas laekunud. Osaliselt on võlgnik küll laene tagastanud ka pangakontodelt, kuid käesoleval ajal on üleval veel tagastamata laene summas 2 260 908 krooni. Kohati võib jääda mulje, et tegemist ongi investeerimisettevõttega, kelle tegevusvaldkonnaks oli laenude võtmine ja väljaandmine. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik kogu oma tegevusaja vältel suure osa tehinguid teinud sularahas. Võlgnik on esitanud kassa väljavõtte, mille kohaselt on võlgniku kassast läbi kantud rahalisi vahendeid üle 18 milj. krooni. 2008.a. lõpul oli kassas rahalisi vahendeid 754 048 krooni. Kuid aasta algusest on pidevalt jätkatud rahaliste vahendite kassasse juurde võtmist. Pangakontode kohaselt on suur osa rahalisi vahendeid välja võetud sularaha

automaatidest enamusel kordadel päevalimiidi ulatuses (50 000 krooni). Võlgniku esindaja selgitas ajutisele haldurile, et paljud kliendid soovisid arveldada ainult sularahas, samuti ei olevat pangad usaldusväärsed. Ajutise halduri hinnangul võis selline selgitus olla tõenäoline aastatel 1992-1993, kuid tänapäeval kasutatakse enamuse majandustehingute arveldamiseks siiski pangakontot. Samuti peab märkima, et suur sularaha väljavõtmine kontolt on võlgnikule kaasa toonud ka märkimisväärsed pangateenustasud. Kui ülekande tasu on ca 2-6 krooni sõltuvalt pangast, siis sularaha väljavõtt kaardiga või pangakontorist on seotud märksa suuremate teenustasudega. Kassa väljavõttes on kajastatud küll kõik sularahaliikumised kassasse, kuid kassast väljamineku selgituseks on ainult laenude tagasimaksed, ülejäänute puhul puudub selgitus, kellele ning mille eest on sularahas tasutud. 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku kasum 971 928 krooni. Varudest peamise osa moodustasid nõuded ostjate vastu (9 791 762 krooni) ja varud (8 761 725 krooni). Samas kohustuste poolele on üleval lühiajalised laenukohustused 13 397 412 krooni. Seega, tuleb järeldada, et mingil põhjusel ei nõudnud või ei saanud võlgnik oma rahalisi vahendeid kauba eest mitte ostjatelt, vaid oma võlgade tasumiseks pidi ta sisse laenama. 2008.a. majandusaasta aruandes on kajastatud ka OÜ Agrokaup tütarettevõtte – OOO Nashe Zerno (Ukraina) tegevus, mis lõppes tütarettevõttele kahjumiga 450 000 krooni. Põhjuseks oli, et nelja tegevuskuuga ei saavutanud tütarettevõte kasumit, mis oleks katnud tegevuse käivitamisega seotud kulud. Võlgniku bilansi kohaselt seisuga 31.12.2009 teenis võlgnik kahjumit 6 791 850 krooni, mille tõttu omakapital oli negatiivne summas 5 779 922 krooni. Võlgniku peamise vara moodustavad jällegi nõuded ostjate vastu (1 864 639 krooni), kuid laenukohustused 3 060 908 krooni ja hankijatele tasumata arved 5 607 298 krooni. Analüüsides hankijatele tasumata kohustuste tekkimise aeg, võib väita, et võlgnikul jäid tasumata kohustused arvates 2009.a. juulist-augustist. Perioodil juuni-august 2009 on võlgnik võtnud ka suurema osa laenudest, mis käesolevaks ajaks on tasumata. Seega, on ajutise haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2009.a. juulis-augustis ning järgnevate kuude jooksul see ainult süvenes. Seega, ei vasta tõele võlgniku väide, et maksejõuetuse alguseks oli alles aprill 2010.a. Maksejõuetus oli täielikult välja kujunenud juba 2009.a. lõpuks ning võlgnik pidi sellest ka teadlik olema. Väidet, et tal olid omas kaubavarud ja ta lootis veel 2010 tegevust jätkata, ei ole tõsiselt võetavad, omades varasid 2009.a. lõpul 473 903 krooni ulatuses, kuid tasumata laenukohustusi ja ostjate arveid summas üle 8 milj. krooni. Samuti on võlgnik ise suusõnaliselt kinnitanud, et tegevus lõppes sisuliselt 2009.a. lõpul.

Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku juhatus on jätnud täitmata Äriseadustiku § 180 lõikest 51 tuleneva kohustuse esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul pärast maksejõuetuks muutumist. Ajutise halduri arvates olek võlgniku juhatus pidanud esitama ise pankrotiavalduse hiljemalt septembris-oktoobris 2009.a. Võlgnik seda teinud ei ole. Vastupidiselt olukorra tõsidusele otsustas võlgnik veel laenata sisse rahalisi vahendeid, samuti müüs veel 2010 a. viimase olemasoleva vara äriühingule, kes ilmselt võlgnikule juba etteteadvalt ei olnud võimeline talle esitatud arveid tasuma. Oktoobris-novembris 2009.a. on võlgnik loovutanud nõudeid kokku summas 9 873 858 krooni. Kuivõrd võlgniku maksejõuetus oli selgelt välja kujunenud juba 2009.a. lõpuks ning võlgniku tegevus (nõuete müük) näitab seda, et juhatus oli selgelt maksejõuetuse olemasolu ka teadvustanud, siis on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku juhatuse tegu on kvalifitseeritav KarS § 3851 sätestatu kohaselt. Pankrotiavalduse esitamata jätmisega on võlgnik veel oma kohustusi suurendanud, eeskätt laojäägi müük maksejõuetule äriühingule, mille tulemusena jäid võlgnikul saamata rahalised vahendid (1,9 milj. krooni) ja mille tõttu suurenes maksukohustus põhivõlana 662 348 krooni võrra. Võlgnik ei ole enne ajutise halduri nimetamist 1 aastase perioodi jooksul võõrandnud põhivara, sest talle pole seda kuulunudki. Võlgnik on loovutanud nõudeid ostjate vastu üle 9 milj. krooni ulatuses. Ajutise halduri hinnangul nimetatud tehingute tagasivõitmine ei ole otstarbekohane, et võlgnikud, kelle vastu nõuded on loovutanud, ei ole edasises pankrotimenetluses sissenõutavad. Loovutatud nõuetest OÜ Eravili ja Ida Agro OÜ on pankrotistunud (nende nõuded kokku 7,9 milj) ja laekumine on ebatõenäoline. Teised loovutatud nõuded põhinevad viivisarvetel, mistõttu nende laekumine ei pruugi samuti reaalne olla. Samas on nõude loovutuse eest saadud rahalised vahendid kassasse laekunud. Kahju hüvitise nõude esitamise alused juhatuse liikme vastu võivad esineda, sest pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega on ta suurendanud maksekohustust, millega on kaasnenud käesolevaks ajaks ka intressikohustus. Ajutise halduri hinnangul on tavapärasest majandustegevusest erinev võlgniku poolt suurte sularaha summade koondamine kassasse, kuid käesoleval ajal puudub ka otsene alus väita, et kassas olnud rahalisi vahendeid ei ole võlgnik kasutanud oma majandustegevuses, sest algdokumente võlgnik ajutisele haldurile esitanud ei ole. Võimalik oleks olnud seda kiiresti kontrollida pearaamatu väljavõttest, kuid võlgniku selgituste kohaselt ei olnud seda võimalik esitada, sest arvuti, kus vastavad andmed olid, läks katki. Lähtudes eeltoodust ja ajutise halduri poolt kogutud andmete alusel on võlgnik maksejõuetu ning antud situatsioon ei ole ajutise iseloomuga.

Samuti on ajutises menetluses tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur on esitanud Viru Maakohtule taotluse ajutise halduri tasu ja kulude tasumiseks deposiiti vähemalt 20 000 krooni ulatuses. Edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks oleks veel vajalik vähemalt 40 000 krooni tasumine kohtu deposiiti. Käesoleval ajal võib ajutine haldur väita, et pankrotimenetluses võib olla tõenäoliselt laekuv ainult nõue AS Werol Tehased vastu Tartu MK otsuse alusel. Kuid kuna antud otsus on vaidlustatud apellatsioonikohtus ning võlgnik on jätnud tasumata ka eelnevad õigusabi arved, siis Ringkonnakohtus esindamiseks ja vajadusel ka Riigikohtus esindamiseks on vajalikud rahalised vahendid õigusabiteenuste eest tasumiseks. Arvestades seda, et osaühing Agrokaup on praktiliselt varatu, ajutise menetluse käigus on tuvastatud, et võlausaldajad, võlgnik või kolmandad isikud ei ole soovinud tasuda ettemakset pankrotimenetluse kulude katteks, on alus pankroti raugetamiseks. Õiguslik põhjendus PankrS § 29 lg.1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et ajutise halduri ettekande kohaselt ja arvestades menetluse käigus tuvastatud asjaolu, et keegi ei ole nõus tasuma menetluskulusid, on raugemise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlasusaldajal ja Võlgnikul puuduvad vastuväited menetluse raugemise osas. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata juhatuse liige R P. Seoses pankrotimenetluse raugemisega kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit likvideerima OÜ Agrokaup juriidilise isikuna. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, on tasu õiglane ja õiguspärane ja selle rahuldamine on võimalik likvideerimise raames pankrotivarasse eelduslikult laekuvate vahendite kaudu. Võlausaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Eraldi tuleb hinnata ja analüüsida ajutise halduri seisukohta, kas juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi pankrotiavalduse mittetähtaegsel esitamisel ning on kohustuse jätnud täitmata tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus möönab, et juhatuse liige ei ole käitunud kõige otstarbekamalt ja mõistlikumalt, kuid esitatud asjaolusid arvestades ei ole ka otstarbekas kaaluda kriminaalmenetluse alustamist.

Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 26. juunil 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.