2-07-56993/12 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kõik menetluskulud jätta 1 % ulatuses OÜ G (pankrotis) kanda ja 99 % ulatuses solidaarselt VB ja EL kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt pöördus 2007.a VB hageja poole ja palus abi võlgnevuse tasumisel. Võlgnevus oli tekkinud 29.07.1999.a sõlmitud laenu- ja pandilepingust ning selles osas oli algatatud kohtutäitur Priit Lantini poolt täitemenetlus . Hageja nõustus VB aitama ja sõlmiti suuline kokkulepe, mille kohaselt hageja tasub võlgnetava summa, ostab MS2-toalise korteri ja saab selle eest MSkuuluva ja XXX asuva maja omanikuks. 11.09.2007.a sõlmisid sissenõudja OÜ T ning võlgnikud VBja MStäiteasjas kokkuleppe, mille kohaselt kohustusid võlgnikud või nende eest kolmas isik tasuma kohtutäitur Priit Lantini pangakontole võlgnevuse 700 000 krooni ja täituri tasu 21 000 krooni hiljemalt 14.09.2007.a. Nimetatud summade laekumisel kohustus sissenõudja lugema võlgnike kohustuse 29.07.1999.a laenu- ja pandilepingu järgi täidetuks. Seoses eeltooduga maksis hageja 17.09.2007.a kohtutäituri arveldusarvele 721 240 krooni. Pärast raha ülekandmist nõudis VB ja MS esindaja maja eest lisaks veel 300 000 krooni, mida hageja ei olnud nõus maksma. Suuliselt sõlmitud lepingut MS enam täitma ei nõustunud. Hageja leib, et vaidlusaluse summa tasumiseks puudus hagejal kohustus. Samas on nimetatud summa tasumisega VB ja MS vabanenud täiteasjaga seotud kohustustest. Seega on VB ja MS hageja arvelt alusetult rikastunud. Kuna VB ja MS ei ole makstud summat hagejale tagastanud, nõuab hageja ka seaduses sätestatud viivist.

Seega on hageja õigustatud VÕS § 1028 lg 1 alusel VB ning EL kui MS õigusjärglaselt kohtutäiturile makstud raha tagasi nõudma. Kuna aga 11.09.2007.a kokkuleppe kohaselt võtsid VB ja MS OÜ T ees kohustuse 721 000 krooni maksmiseks, siis on ka hageja õigustatud nõudma kostjatelt 721 000 krooni. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 721 000 krooni. Samuti on hageja palunud kostjatelt välja mõisa seaduses sätestatud viivise alates 21.12.2007.a. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitati kohtusse 27.12.2007.a. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista viivis põhivõlalt, s.o 721 000 kroonilt, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.12.2007.a kuni põhivõla tasumiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb menetlukulud jätta 99 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 1 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.