Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-07-56993

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud OÜ GILDNER (hageja) esitas 27.12.2007 Harju Maakohtule hagi VBi (kostja 1) ja M Si vastu solidaarselt põhivõla 721 240 krooni ja alates 21.12.2007 kuni põhivõla tasumiseni viivise saamiseks. Seoses M Si surmaga 29.07.2008, astus tema õigusjärglasena menetlusse Evi Lõhmus (kostja 2). Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt pöördus 2007.a kostja 1 hageja poole ja palus abi võlgnevuse tasumisel. Võlgnevus oli tekkinud 29.07.1999 sõlmitud laenu- ja pandilepingust ning selles osas oli algatatud kohtutäitur Priit Lantini poolt täitemenetlus nr 017/2004/1564. Hageja nõustus kostjat 1 aitama ja sõlmiti suuline kokkulepe, mille kohaselt hageja tasub võlgnetava summa, ostab M. Sile 2-toalise korteri ja saab selle eest M. Sile kuuluva ja Viimsis Kesk tee 5 asuva maja omanikuks. 11.09.2007 sõlmisid sissenõudja OÜ T.I.V ning võlgnikud kostja 1 ja M. S täiteasjas nr 07/2004/1564 kokkuleppe, mille kohaselt kohustusid võlgnikud või nende eest kolmas isik tasuma kohtutäituri pangakontole võlgnevuse 700 000 krooni ja täituri tasu 21 000 krooni hiljemalt 14.09.2007. Nimetatud summade laekumisel kohustus sissenõudja lugema võlgnike kohustuse 29.07.1999 laenu- ja pandilepingu järgi täidetuks. Seoses eeltooduga maksis hageja 17.09.2007 kohtutäituri arveldusarvele 721 240 krooni. Pärast raha ülekandmist nõudis kostja 1 ja M. Si esindaja maja eest lisaks veel 300 000 krooni, mida hageja ei olnud nõus maksma. Suuliselt sõlmitud lepingut M. S enam täitma ei nõustunud. Hagejal puudus kõnealuse summa tasumiseks kohustus. Samas on nimetatud summa tasumisega kostja 1 ja M. S vabanenud täiteasjaga nr 07/2004/1564 seotud kohustustest. Seega on kostja 1 ja M. S hageja arvelt alusetult rikastunud. Kostja vastuväited Kostja 1 vaidles hagile vastu. Kostja 2 vaidles hagile vastu ja leidis, et ta ole õige kostja, kuna hageja tasus kostja 1 võlgnevuse, mitte M. Si võlgnevuse. M. S tagas kostja 1 võlgnevust oma vallasvaraks olnud elamuga. Kostja 1 teatas, et temal on isik, kes soovib likvideerida võlgnevuse tingimusel, et ta saab hiljem moodustatava kinnistu omanikuks. Peale võlgnevuse tasumist pidi M. S erastama maa ja peale kinnistamist võõrandama selle hagejale tingimusel, et hageja ostab M. Sile korteri Viimsis ja tasub sularaha 300 000 krooni. Hageja ei ole enam aga nõus nendel tingimustel kinnistut omandama. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 08.06.2010 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 721 000 krooni ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates 27.12.2007 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Otsuse põhjendustel sõlmisid 11.09.2007 M. S ja kostja 1 OÜ-ga T.I.V kokkuleppe, mille kohaselt tasuvad M. S ja kostja 1 või nende eest kolmas isik kohtutäituri Priit Lantin pangakontole täiteasjas nr 017/2004/1564 võlgnevuse summas 700 000 krooni ja kohtutäituri tasu 21 000 krooni hiljemalt 14.09.2007. Nimetatud summa laekumisel loeb OÜ T.I.V 29.07.1999 laenu- ja pandilepingust tuleneva võlgnike kohustuse täidetuks. 17.09.2007 tasus

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-07-56993 hageja kohtutäiturile 721 240 krooni. 11.09.2007 kokkuleppest nähtuvalt võttis kohustuse OÜ T.I.V ees ka M. S, mitte üksnes kostja 1. Sellest tulenevalt on ebaõige kostja 2 väide, et hageja tasus üksnes kostja 1 kohustuse. Hageja tasus ka M. Si kohustuse. Käesoleval juhul tasus hageja OÜ-le T.I.V vaidlusaluse summa seetõttu, et suulise kokkuleppe järgi pidi hagejale võõrandamata M. Sile kuulunud kinnistu Viimsi vallas. Kinnistut aga hagejale ei võõrandatud. Samuti on kinnistu võõrandamise kokkulepe tühine. Asjaõigusseaduse § 119 lg 1 sätestab, et tehing, mille kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuna leping kinnistu võõrandamiseks oli suuline, siis ei vastanud see AÕS § 119 lg 1 nõuetele. Seega on hageja õigustatud VÕS § 1028 lg 1 alusel kostjalt 1 ning kostjalt 2 kui M. Si õigusjärglaselt kohtutäiturile makstud raha tagasi nõudma. Kuna aga 11.09.2007 kokkuleppe kohaselt võtsid kostja 1 ja M. S OÜ T.I.V ees kohustuse 721 000 krooni maksmiseks, siis on ka hageja õigustatud nõudma kostjatelt 721 000 krooni. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 721 000 krooni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitati kohtusse 27.12.2007. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista viivis põhivõlalt, s.o 721 000 kroonilt, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.12.2007 kuni põhivõla tasumiseni. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja 2 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse apellanti puudutavas osas ja teha asjas uus lahend, millega jätta hagi kostja 2 osas rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et ei saa ise uut lahendit teha, siis saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kostja 2 ei ole käesolevas protsessis kohane kostja, kuna hageja tasus kohtutäiturile mitte M. Si võlgnevuse, vaid kostja 1 võlgnevuse, mistõttu puudub hagejal seaduslik alus nõuda M. Silt kostja 1 võlgnevuse tasumist. Kostja 2 on pidevalt teatanud, et ta on ka praegu nõus võõrandama kinnistu asukohaga Kesk tee 5 poolte vahel kokku lepitud tingimustel. Kui hageja ei oleks sekkunud täitemenetlusse ning tasunud kostja 1 võlga, siis oleks M. Si kahjud olnud 50 000 krooni, sest selline oli elamu hind. M. S tagas kostja 1 võlga ainult panditud elamuga. Vara väärtuseks hinnati 50 000 krooni. Võlgnevuse tagamine ei tee veel kostjat 2 võlausaldaja ees solidaarvõlgnikuks. Asjaolu, ei võlausaldajal on õigus rahuldada oma nõuet tagatiseks antud vara arvelt, ei tee pantijast veel solidaarvõlgnikku. Kui hageja ei oleks kostja

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-07-56993 1 võlgnevust omal initsiatiivil tasunud, siis oleks M. S vara müüdud enampakkumisel ning peale vara müüki ei oleks M. Sil enam mingeid kohustusi võlausaldaja ees olnud, küll aga oleks kohustused võlausaldaja ees säilinud kostjal 1. Asjaolu, ei hageja likvideeris kostja 1 võlgnevuse, ei tähenda aga seda, et peale kostja 1võlgnevuse likvideerimist on kostja 2 kohustatud tagama kostja 1 eest likvideeritud võlgnevuse OÜ Gildner ees. Kohtu tuginemine AÕS § 119-le ja TsÜS § 83 lg 1 on käesolevas asjas täiesti asjakohatu. Esiteks puudus kinnistu ning hageja ei tasunud raha lepingu tingimuste täitmiseks, vaid kostja 1 võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja ei tuginenud lepingu tühisusele, vaid alusetu rikastumise sätetele. Hageja leidis, et ta oli tasunud kostjate võlgnevuse OÜ-le T.I.V ning peale võla tasumist on kostjad solidaarvõlgnikud tema ees ja rikastunud tema arvelt. Hageja rõhutas pidevalt, et tema ei ole võlgnik, kelle kohustuse hageja täitis. Asjaolu, et K Sa käendas oma varaga kostja 1 võlga ei tee temast veel solidaarvõlgnikku. K Sa ei olnud põhivõlgnik, tema käendus oli piiratud talle kuuluva elamuga. Pärimistunnistusest nähtub, et K Sa käenduse rahaline suurus piirdus 66 000 krooniga. Hageja arvelt rikastus kostja 1. Juhul, kui kostja 2 oleks täitnud kostja 1 kohustuse OÜ T.I.V ees, siis oleks tal tekkinud nõudeõigus kostja 1 vastu. Hageja ja kostja 2 vahel ei ole mingit lepingut sõlmitud. Küll aga leppisid pooled kokku kinnistu ostu-müügi eellepingu tingimustes, millest hageja vaikides taganes, jättes kokkulepitud tingimustel lepingu sõlmimata. Kostjal 2 ei ole mingit õigust nõuda, et hageja sõlmiks temaga eelnevalt kokkulepitud tingimustel kinnistu võõrandamise lepingu. Kostjale 2 jääb selgusetuks, millest lähtuvalt leidis kohus, et kostjad on hageja ees solidaarvõlgnikud. 11.09.2007 kokkuleppest ei nähtu, et M. S oleks võtnud endale kohustuse garanteerida kostja 1 eest makstud võla tagastamist. M. Sit puudutav osa on kirjas punktis 2, mis sätestab, et punktis 1 nimetatud summade laekumisel loeb sissenõudja võlgnike kohustuse vastavalt 29.07.1999 laenu- ja pandilepingule täidetuks ja ei esita sellest lepingust tulenevaid edasisi võimalikke nõudmisi (võlanõude suurenemise) võlgnike vastu, s.t vahetult lepingust tulenevad kohustused loetakse täidetuks. Kohus jättis välja selgitamata, millised olid 29.07.1999 sõlmitud laenu- ja pandilepingu tingimused. Samuti jättis kohus välja selgitamata, kui suur oli tegelikult K Sa vara suurus, mille ulatuses ta laenu tagas. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - VBi suhtes algatati 2006.a täitemenetlus, täitedokumendiks oli 29.07.1999.a sõlmitud laenu- ja pandileping, milles VB oli laenajaks ja K Sa tagas pantijana VBi kohustust temale kuuluvate ehitistega Viimsis Kesk tee 5; - K Sa pärand läks üle M Sile ja M Si pärand on üle läinud Evi Lõhmusele; - Täitemenetlus algatati ajal, mil elamu Viimsis Kesk tee 5 kuulus M Sile;

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-07-56993 -

-

-

-

VBi suhtes algatatud täitemenetluses võlgniku poolt kohustuse mittetäitmise korral oleks võõrandatud M Sile kuulunud ehitised Viimsis Kesk tee 5; OÜ Gildner, VB ja M S sõlmisid 2007.a suulise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus OÜ Gildner tasuma VBi eest täitemenetluses sissenõudja poolt nõutava summa, ostma M Sile korteri ning vastutasuks pidi OÜ Gildner saama Viimsis Kesk tee 5 asuva elamu (kinnistamise järgselt kinnistu) omanikuks; M S ja VB sõlmisid 11.07.2007.a kokkuleppe OÜ-ga T.I.V., mille kohaselt tasuvad M S ja VB või nende eest kolmas isik kohtuäitur Priit Lantini pangakontole täiteasjas nr 017/2004/1564 võlgnevuse summas 700 000 krooni ja kohtutäituri tasu 21 000 krooni hiljemalt 14.09.2007. OÜ Gildner tasus VBi suhtes algatatud täitemenetluses sissenõudja poolt nõutud summa koos täitekuludega ja kandis 17.09.2007.a kohtutäituri arveldusarvele 721 240 krooni. Täitemenetlus lõpetati. Elamu Viimsis Kesk tee 5 hageja omandisse ei läinud.

Maakohus tuvastas õigesti, et tulenevalt 11.09.2007.a kokkuleppest nähtuvalt võttis OÜ T.I.V. ees kohustuse ka M S. Nimetatu on seletatav asjaoluga, et täitemenetluses oleks vastasel korral võõrandatud M.Si elamu Viimsis Kesk tee 5. 29.07.1999.a laenu- ja pandilepingu ps-t 5.4 nähtub, et pantija oli kohustunud alluma kohesele sundtäitmisele. Poolte selgitused 2007.a suulise lepinguga kokkulepitus läksid lahku osas, kas OÜ Gildner pidi saama elamu või (peale erastamist ja kinnistu moodustamist) kinnistu omanikuks. Kuigi maakohus kohaldas vorminõuete järgimata jätmise osas kinnisasja suhtes sätestatut (AÕS § 119 lg 1), kehtis analoogne säte ka hoonete kui vallasasjade kohta (AÕSRS § 12 lg 6). Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et pooltevaheline tehing oli vorminõuete järgimata jätmise tõttu tühine ja hageja on õigustatud VÕS § 1028 lg 1 alusel nõudma kostjatelt solidaarselt 721 000 krooni tagastamist. Õige on apellandi väide, et hageja ei ole ei 29.07.1999.a laenu- ja pandilepingu ega 11.09.2007.a OÜ T.I.V. ja kostjate vahelise lepingu pooleks. Hageja õigused ja kohustused kostjate ees said tuleneda pooltevahelisest suulisest lepingust, mille alusel kohustus hageja tasuma täitemenetluses nõutava summa, ostma korteri M Sile ja pidi vastutasuks omandama elamu või kinnistu, mis kuulus M Sile. Hageja tegi soorituse pooltevahelise tühise tehingu alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eelduseks on võlausaldaja sooritus, mille all mõeldakse teadlikku ja eesmärgipärast võõra vara suurendamist ehk varalise kasu saamist. Apellatsioonikohtu istungil kinnitas apellandi esindaja, et laenu- ja pandilepingust tuleneva nõude suurus oli juba enne täitemenetluse alustamist 700 000 krooni. Laenu- ja pandilepingu p-st 2 nähtub, et pantija tagas laenusummat koos kõrvalnõuetega oma ehitistega. Hageja on tuginenud asjaolule, et pakkus (suulise kokkuleppe sõlmimisel) maja eest selle turuhinda (tl 84). Vaidluse asjaoludest tulenevalt sai selleks olla vähemalt 721 000 krooni pluss kahetoalise remonti mittevajava korteri harilik väärtus Viimsis. Nimetatud väiteid ei ole apellant ümber lükanud. Veelgi enam, apellant on varasemas menetluses tuginenud asjaolule, et hageja kohustus oli 300 000 krooni võrra suurem. Asjaolu, et täitemenetluses hindas kohtutäitur ehitiste väärtuseks 50 000 krooni või pärimistunnistusel on nende väärtuseks 66 000 krooni, ei tähenda, et ehitised oleks selle hinnaga müüdud. Pandi eseme tegelik väärtus oleks selgunud täitemenetluses enampakkumisel. Ei ole usutav, et Tallinna külje all Viimsi vallas asuvad

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-07-56993 ehitised, arvestades võimalust erastada nende juurde maad ja moodustada kinnistu, oleks 2007.a müüdud 50 000 krooniga. Hageja soorituse tulemusena lõpetati võla sissenõudmine kostjalt 1 ja ei võõrandatud M Sile kuuluvaid ehitisi täitemenetluses. Hageja soovis oma soorituste eest M Si elamu võõrandamist endale. Kostjad on oma 15.03.2010 menetlusdokumendis kinnitanud, et hageja soovis täitemenetluses läbiviidava enampakkumise lõpetada, et vastavalt M Siga saavutatud kokkuleppele osta M Silt moodustatav kinnistu (tl 87). 2007.a pooltevaheline suuline kokkulepe korteri ostmise osas M.Sile ja M.Si elamu võõrandamise osas hagejale on tühine, ilma elamu omandamiseta ei oleks hageja aga eeldatavasti võtnud endale kohustust tasuda kostjate 11.09.2007.a kokkuleppega võetud solidaarset kohustust. 2007.a suulise kokkuleppe asjaoludest saab eeldada, et VBil ja M Sil oli huvi võtta endale ühine kohustus (VÕS § 65 lg 3). Kostja 1 ja M S vabanesid hageja soorituse kaudu vastavalt täitemenetluses võla sissenõudmisest ja elamu võõrandamisest sundtäitmise korras. Seetõttu on hagejal õigus nõuda 2007.a suulise kokkuleppe alusel tasutud 721 000 krooni tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt. Nimetatut ei muuda asjaolu, et täitemenetluses makstud summat kajastas hageja maksekorraldusel kui VBi võlgnevuse tasumist. Apellandi väited K Sa kui käendaja kohustuste olemusest jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuivõrd laenu- ja pandilepingust tulenevalt ei olnud K.Sa käendajaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Arvestades asjaolu, et maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse ainult Evi Lõhmus ja VBi suhtes on otsus jõustunud ning lähtudes TsMS § 173 lg-s 1 sätestatust jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud Evi Lõhmuse kanda täies ulatuses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Kaupo Paal

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.