Võlaõigus › Töövõtulepingud

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused Mxxx Oxxxx esitas 21.09.2009. a kohtule hagiavalduse (tl 3-6) Marimarta OÜ vastu. Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juurde tööle 18.02.2009. a ehitustöölisena. Vastavalt poolte kokkuleppele oli töösuhe tähtajaline tähtajaga 15. mai 2009. a, töötasu suuruseks 65 krooni tunnis (neto tasuna) ning tööaja normiks 40 tundi nädalas vastavalt graafikule. Hageja viibis pidevalt välislähetuses Soome Vabariigis. Tähtaja möödumisel 15.05.2009 jäi pooltevaheline töösuhe korrektselt lõpetamata, st kostja ei teatanud hagejale, kas soovib töösuhte lõppemist, ei tasunud kostjale lõpparvet ega lõpetanud tema välislähetust. Perioodil veebruar kuni mai 2009. a on kostja tasunud hagejale töötasu kokkulepitust vähem, samuti jätnud tasumata ületunnitöö, nädalavahetusel ning riigipühadel töötatud aja eest. Samuti ei ole kostja tasunud lähetustasusid ega puhkusekompensatsiooni. Hageja arvutused töötasu osas tuginevad pooltevahelise lepingu punktile 4.1. ning 3.2., mille kohaselt on töötasuks 65 krooni tunnis (neto), tööaja normiks 40 tundi nädalas ning vastavalt reaalselt töötatud töötundidele perioodil 18 02.2009 kuni 15.05.2009. Vastavalt lepingu punktile 2.5. kohustus kostja tasuma lähetustasu päevaraha 500 krooni päevas. Kostja on käesoleval juhul jätnud osaliselt tasumata lähetusperioodi 18.02 – 15.05 2009 eest nii päevaraha kui ka sõiduraha. Veebruaris läks hageja välislähetusse 20.02 ning tuli lähetuselt tagasi 27.02.2009, st hageja viibis lähetuses 8 päeva ning lähetustasu selle perioodi eest tuli tasuda 4000 krooni. Töötatud normtunde oli veebruarikuus (7 päeva x 8h) = 56 h, tegelikult töötatud tunde oli 57 h, st ületunde 1 h, riigipühal (24. veebruar) töötatud tunde 9 ja nädalavahetusel töötatud tunde 11. Seega töötatud tundide eest töötasu 57 h x 65 = 3705 krooni, ületundide tasu 1 h x 32,50 = 32,50 krooni, riigipühal töötatud tundide eest 9 h x 65 = 585 krooni ja töö eest nädalavahetusel 11 h x 32,5 = 357,5 krooni. Kokku on kostjal seega hagejale tasumata veebruari kuu palgast 4680 krooni ja lähetuse päevarahadest 4000 krooni. Märtsis oli hageja lähetuses 27 päeva, st lähetustasu tuli tasuda 13 500 krooni reaalselt töötatud tunde oli 195 h, sellest ületunde oli 18, st ületunnitasu tuli tasuda (18 x 32,5 krooni) = 585 krooni ning töötunnid nädalavahetusel 30 h, st lisatasu tuli tasuda (30h x 32,5 krooni) = 975 krooni, kokku on kostjal hagejale tasumata märtsi kuu palgast ja päevarahadest 2495 krooni. Aprillis oli hageja lähetuses 26 päeva, st lähetustasu tuli tasuda 13 000 krooni, reaalselt töötatud tunde oli 180 h, sellest ületunde oli 12 h, st ületunnitasu tuli tasuda (12 h x 32,50) = 390 krooni, töötunde riigipühadel oli 14 h, st riigipühal töötatud tundide tasu tuli tasuda (14h x 65)= 910 krooni ning nädalavahetusel töötatud tunde oli 37 h, st nädalavahetusel töötatud tundide tasu tuli tasuda (37 h x 32,5) = 1202,50 krooni. Mais oli hageja lähetuses 12 päeva, st lähetustasu tuli tasuda 6000 krooni. Normtunde oli mais (10 päeva x 8 h) = 80 h, tegelikult töötatud tunde oli 109 h, sellest ületunde 29 h, st ületunnitasu tuli tasuda (29 h x 32,5) = 942,5 krooni. Nädalavahetusel töötatud tunde oli 20 h, st nädalavahetusel töötatud tundide eest tuli tasuda (20 h x 32,5)= 650 krooni. Puhkusetasu oli hagejal õigus saada 7 kalendripäeva eest. Hageja 6 kuu arvestatud töötasu oli kokku 41 730 krooni ja 6 kuu kalendripäeva (miinus riigipühad ja haiguspäevad) oli 83 päeva. Seega ühe kalendripäeva tasu on (41 730 / 83) = 502,77 krooni. Puhkusetasu oli kostjal õigus saada (502,77 x 7)= 3519,40 krooni. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale aprilli töötasu 14 202,50 krooni ja lähetuse päevarahasid 13 000 krooni, st kokku aprilli kuu eest 27 202,50 krooni. Mai kuu eest oli kostja kohustatud hagejale tasuma töötasu 8677,50 krooni ja lähetuse päevarahasid 6000 krooni, st kokku 14 677,50 krooni. Kostja on tasunud 15. mail hagejale kokku 28 010 krooni selgitusega „Mati aprill mai palk + päevaraha + puhkusetasu“. Seega oli kostjal hagejale tasumata aprilli ja mai kuu eest 8770,40 krooni, mis sisaldab osaliselt tasumata töötasu, lähetusraha ja puhkusetasu.

Hageja selgitab, et on oma nõudes juba arvestanud hageja töötasult arestimise alusel aprillis kinni peetud 4900 krooniga ja mais kinni peetud 3719 krooniga. Nimetatud summad on juba hageja enda nõudest maha arvestatud. Kostja oli kohustatud hiljemalt 15. mail 2009 tasuma kogu senini tasumata palga ja puhkusekompensatsiooni, lähetustasud ning sõidukompensatsioonid. Kostja ei ole seda aga käesoleva hetkeni teinud. Hageja on seisukohal, et kostjal tuleb vastavalt Palgaseaduse §-ile 35 tasuda viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest maksmisele kuulunud palgast. Seega tuleb kostjal tasuda viiviseid järgnevalt: puhkusetasu maksmisega on viivitatud käesoleva hagiavalduse esitamiseni 125 päeva, tasumisele kuulunud puhkusetasu on 3519,40 krooni ja seega viivised puhkusetasu maksmisega viivitamise eest on 2199,60 krooni. Palgana ja lähetustasuna on kostjal tasumata 16 426 krooni ja alates 15. maist 2009 on kostja tasumisega viivituses 125 päeva. Seega on viivised palga tasumisega viivitamise eest 10 266,25 krooni. Lähtudes eeltoodust palub hageja rahuldada nõue hagiavalduses toodud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja avaldas, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kostja vastus Kostja vaidles 30.10.2009. a kirjalikus vastuses (tl 31-34) hagile vastu. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja väitel asus hageja tema juurde tööle 21.02.2009. a, mitte 18.02.2009. a nagu hageja seda ise väidab. Töölepingu järgi pidigi hageja asuma tööle 18.02.2009. a, tegelikult asus ta tööle aga alles 21.02.2009. a. Seega oleks tööandjal olnud seaduslik alus hageja töölt tööluusi tõttu vallandada juba enne tegelikku tööle asumist. Hageja eiras kõiki tööandja põhjendatud nõudeid. Töölepingule ta keeldus alla kirjutamast, isikut tõendavat dokumenti ja tööraamatut ta tööandjale ei esitanud, oma arveldusarvet tööandjale ei andnud, töö sisekorraeeskirjade tutvumisele alla ei kirjutanud. Töötasu palus ta üle kanda oma elukaaslase Txxxx Pxxxxx arveldusarvele. Sellise käitumise põhjus hakkas tööandjale selguma hiljem, kui hakkasid saabuma erinevate kohtutäiturite poolt hageja töötasu arestimise aktid. Ilmselt oli hageja enda arveldusarve arestitud. Normtunnid töögraafiku järgi ajavahemikus 18.02.2009 – 28.02.2009 (8x8 tundi) = 64 tundi. Tegelikult töötas hageja 2009 veebruaris 57 tundi, seega mingitest ületundidest ei saa juttugi olla. See, et ka vajalike tundide täis saamiseks töötas ta nädalavahetusel ja 24.02.2009 olio tema enda varasemast käitumisest põhjustatud. Mis puutub veebruari lähetusse, siis tööandja teda lähetusse saata ei saanud, sest ta ei ilmunud tööandja juurde vaid sõitis otse Soome. Lähtudes sellest tasus OÜ Marimarta hagejale veebruaris töötatud aja eest 57 tundi x 65 krooni = 3705 krooni ja tegelikult tööl viibitud 7 päeva eest päevaraha 3500 krooni, kokku 7205 krooni, mis on kantud Txxxx Pxxxxx a/a 10010064139010 SEB, vastavalt hageja enda soovile. Hageja brutopalk veebruaris 2009 oli 4201 krooni, millest kinni peetud tulumaks 21 % 387, töötuskindlustusmakse 0,6 % 25 krooni, kohustuslik kogumispensioni makse 2,0 % 84 krooni, kokku kinni peetud 496 krooni. Väljamaksmisele kuuluv summa 3705 krooni. Sotsiaalmaks 33% 4201 kroonist 1386 krooni, töötuskindlustusmakse tööandjalt 0,3 % 13 krooni. Kõik nimetatud maksed on Maksu- ja Tolliametile ettenähtud korras deklareeritud ja tasutud. Märtsis 2009 töötamise eest on hagejale töötasu arvestatud 195 tunni eest. Päevaraha vastavalt lähetusele 25 päeva eest 12 500 krooni. Brutopalk 15 858 krooni. Kinnipidamised: tulumaks 2771 krooni, töötuskindlustusmakse 95 krooni, kohustuslik kogumispensioni makse 317 krooni, kokku kinnipidamine 3183 krooni. Väljamaksmisele kuuluv töötasu 12 675 krooni. Töötasu on üle kantud 16.04.2009 Txxxx Pxxxxx a/a 17001365627 Norde Pangas. Päevaraha märtsi eest on üle kantud samuti Txxxx Pxxxxx arvele kahes jaos: 22.04.2009 8000 krooni a/a 10010064139010 SEB; 30.04.2009 4500 a/a 17001365627 Nordea Pank.

Märtsi töötasult 15 858 kroonist 33 % arvestatud sotsiaalmaks on 5233 krooni, töötuskindlustusmaks tööandjalt 0,3 % on 48 krooni. Kõik nimetatud maksed on Maksu- ja Tolliametile ettenähtud korras deklareeritud ja tasutud. Aprillis töötamise eest on hagejale töötasu arvestatud 180 tunni eest. Brutopalk 14 592 krooni. Kinnipidamised: tulumaks 2512 krooni, töötuskindlustusmaks 0,6 % 88 krooni, kohustuslik kogumispensioni makse 2 % 292 krooni. Kohtutäitur Oksana Kutšmei töötasu arestimise akti alusel kinni peetud summas 4900 krooni. Kokku kiini peetud 7792 krooni. Väljamaksmisele kuuluv töötasu oli 6800 krooni. Aprilli töötasult arvestatud sotsiaalmaks 33 % 4815 krooni, töötuskindlustusmakse tööandjalt 0,3 % 44 krooni. Kõik nimetatud maksed on Maksu- ja Tolliametile ettenähtud korras deklareeritud ja tasutud. Mai eest on hagejale arvestatud töötasu 110 tunni eest. Brutopalk 8679 krooni. Puhkuse hüvitis 7 päeva eest 3611 krooni. Kokku arvestatud 12 290 krooni. Kinnipidamised: tulumaks 2514 krooni, töötuskindlustusmaks 0,6 % 73 krooni, kohustuslik pensionikindlustusmakse 2 % 246 krooni. Kinnipidamine töötasust arestimise akti alusel 3719 krooni. Kokku kinni peetud: 6552 krooni. Väljamaksmisele kuuluv tasu 5738 krooni. Mai töötasult ja puhkusehüvitiselt arvestatud sotsiaalmaks 4056 krooni, töötuskindlustus tööandjalt 0,3 % 37 krooni. Kõik nimetatud maksed on Maksu- ja Tolliametile ettenähtud korras deklareeritud ja tasutud. Aprilli ja mai eest kuulus seega hagejale väljamaksmisele kokku: aprilli töötasu 6800 krooni, aprilli päevaraha 11 500 krooni, mai töötasu 5738 krooni; mai päevaraha 5500 krooni, Kokku: 29 538 krooni. Nimetatud summast on vastavalt hageja soovile 15.05.2009 üle kantud tema elukaaslase TxxxxxPxxxxx a/a 17001365627 Nordea pangas 28 010 krooni. Vahe summas 1528 krooni maksti välja sularahas, hagejale, töölepingu lõpetamisel 15.05.2009. Osaline sularahas maksmine tehti hageja enda soovil, sest ta vajas Soomes elamiskuludeks sularaha, kuna kavatses jätkata Soomes töötamist. Tööandja esindaja Mxxxxx Lxxxxxxx lõpetas hagejaga töölepingu 15.05.2009 Soomes. Tööandja esindaja kohalviibimist tõe4ndab Mxxxxx Lxxxxxxx lähetusotsus ja laevafirmade piletibroneeringud. Töölepingu lõpetamisel käitus hageja tööandja esindaja suhtes agressiivselt (sõimates, jalutas ruumist sisse-välja – õllepurk näpus, haaras OÜ-le Marimarta kuulunud dokumendid ja keeldus neid tagastamast). Konsulteerinud vahepeal telefoni teel oma elukaaslasega, keeldus hageja alla kirjutamast töölepinguga seotud dokumentidele. Mis puutub õiendisse makstud palga, kinnipeetava tulumaksu ja töötaja kasuks tehtud kindlustusmaksete kohta, siis on tööandja selle kohustatud esitama töötaja nõudmisel. Hageja oleks vastava õiendi tööandjalt ka saanud, kui ta oleks sellekohase nõudmise tööandjale esitanud töölepingu lõpetamise käigus 15.05.2009. Tööandja esindajal Mxxxxx Lxxxxxxxx oli õiend 15.05.2009 Soomes kaasas. Hageja õiendi saamiseks kohapeal soovi ei avaldanud. Hageja väide, et tema töötasult kinnipeetud makse pole maksu- ja Tolliametile deklareeritud ega tasutud on ilmselgelt vale. OÜ Marimarta tööandjana ei ole hagejale andnud ei suulist ega kirjalikku korraldust ületundide tegemiseks. Nõutud on 8 tunni töötamist päevas. Nädalavahetusel töötamine on

hagejale kompenseeritud puhkeaja vastuandmisega, 21. ja 22. märtsil töötamine on kompenseeritud 30. ja 31. märtsil. 4., 5., 11. ja 25. aprillil töötamine on kompenseeritud 13., 17., 20., ja 30. aprillil saadud vabade päevadega.

päeva eest ja mitte 25 päeva eest nagu kostja vastuses, seega välislähetuse päevarahad 27 x 500 = 13 500 krooni neto. Aprillis töötas hageja kokku 180 tundi (selles osas puudub pooltel vaidlus). Kostja väitel kompenseeris ta töötajale töötamise nädalavahetusel 4., 5., 11. ja 25. aprillil 13., 17., 20. ja 30. aprilliga. Siinkohal ei saa hageja kostjaga nõustuda kuivõrd 20. aprillil sõitis ta Eestist välislähetusse Soome ja oli 21.04.2009. a hommikul kell 7.00 tööl vastavalt kinnitatud tööajagraafikule. Hageja tuletab siinkohal meelde, et 20.04.2009. a oli kostja poolt organiseeritud OÜ Marimarta töötajatele tööohutuskoolitus (terve päev), kus hageja ka osales. Hagejal oleks õigus nõuda ka selle päeva eest tunnitasu, kuid kuivõrd hageja sai endale vajalikke teadmisi, siis tuleb ta kostjale vastu ja ei nõua koolitusel osaletud tundide eest tasu. Seega ei saa pidada 20. aprilli ühelgi juhul kompensatsioonipäevaks. 13 aprilli ei saa hageja nimetada kompensatsioonipäevaks, kuivõrd hageja viibis välislähetuses ja seega ei olnud töötajal võimalik ka vaba päeva oma tavapärase tegevusega sisustada. Nagu hageja juba selgitas, siis graafikujärgselt oli ette nähtud töötajale 1 nädal vaba aega Eestis viibimiseks ning 17. aprill oli jällegi hagejale nagunii graafiku järgi ette nähtud vaba päev. Kuivõrd aprilli kuus ei olnud võimalik graafikujärgselt töötada tavapärasel viisil (st 2 nädalat tööl ja 1 nädal vaba) ehk hageja vaba nädal pidi olema 13.04 – 19.04, kuid kuna objekti ei olnud võimalik katkestada, sai hageja Eestisse minna mitte 13.04 vaid 16.04 ning tagasi läks juba 20.04. Kuna hagejal jäi osa graafikujärgseid vabu päevi saamata, lepiti kokku, et hageja võtab need 30.04 – 03.05 (kuna 01. mai oli nagunii riigipüha ja 02.05 – 03.05 oli nädalavahetus). Seega kuna kostja on ka ise teadlik, et 30. aprill oli nagunii hageja vaba päev, ei saa kostja väita, et tegemist oli nn kompensatsioonipäevaga. Mai töötasu arvestuse osas on kostja väitnud, et hagejal oli 04. mail antud vaba päev 09. mail töötatud aja eest. Tegelikkuses oli hageja 05. mail juba kell 07.00 hommikul tööl, mis tähendab, et 04. mail sõitis hageja lähetusse ning nagu eelnevalt selgitatud , ei saa lugeda seda vabaks päevaks või kompensatsioonipäevaks. Kostja on väitnud, et osa raha on hagejale makstud sularahas. Selle kohta on esitatud tõendina kassa väljamineku order. Hageja väitel kostja talle mingisuguseid summasid sularahana tasunud ei ole. Kõnealune order ei tõenda raha üleandmist hagejale, vaid heal juhul fakti, et kostja on nimetatud summa ettevõttest välja võtnud. Lisaks selgitas hageja, et kostjal on esitatud valed andmed Maksu-ja Tolliametile. Hageja huvides on ka see, et tööandja parandaks deklaratsioonid õigeks ja tasuks töötaja eest ettenähtud maksud. Kuivõrd töölepingu sõlmimisel sai kokku lepitud töötasu netosumma, siis on hageja teinud kõik arvestused netosummas. Kostja küsib aga Soome ettevõttelt tunnitasu koos maksudega, seega on kostja hetkel ka hageja eest tasutavat sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse maksu tasumata jätnud. Seega kui hagejal peaks olema hetkel vajadus haigushüvitise või töötuskindlustuse hüvitise järele, siis tema saadav summa oleks oluliselt väiksem ja selles osas tekiks hagejale kahju. Kokkuvõtteks, arvestades, et hageja on eksinud veebruarikuu töötasu sissenõudmisel nõude summaga, korrigeerib hageja enda nõuet ning hageja põhinõudeks jääb 12 740,40 krooni (mis koosneb nii palga ja lähetustasuna tasumata summadest, kui ka tasumata puhkusetasust), kõrvalnõudena jääb käesoleva vastuse esitamise kuupäevaga 12 103 krooni (kohustuse täitmisega on viivitatud 190 päeva, vastavalt PalS § 35 on viivisemääraks 0,5 % iga viivitatud päeva eest ja tasumisega viivitatud summa on 12 740,40 krooni, st viivis ühes päevas on 63,70 krooni). Kostja vastus hageja seisukohtadele Kostja esitas hageja seisukohtadele 28.12.2009. a kirjaliku vastuse (tl 71-73). Kostja väitel ei olnud Soomes töötamisel kehtestatud eraldi töögraafikut. Tööaja arvestuse alguseks oli töölepingujärgselt 40 h nädalas. Kasutati summeritud tööaja arvestust ühe kalendrikuu ulatuses. Kuna osa töövõtjatest soovis kodus käia kahe töönädala järel, siis seda ka võimaldati, kui see ei põhjustanud häireid ehitusobjektil. Välislähetusse lahkumise päevaks broneeris OÜ Marimarta lähetusse sõitjatele sõidupiletid viimasele 21.30 Tallinnast väluvale laevale. Sellest lähtuvalt ja arvestades üldkehtivat

seadusandlust, selle päeva eest päevaraha ei makstud. Lähetusse sõitjad ise sellest muidugi alati kinni ei pidanud, sõites ka varasemate reisidega, muutes ise oma broneeringuid. Sama põhimõtet arvestati ka märtsikuu lähetustel. Nende lähetatute osas, kes oma sõidupiletid firmale koos töölähetuse dokumentidega esitasid, võeti aluseks sõidupiletitel märgitud kellaaeg ja tasuti ka selle päeva eest päevaraha. Kahjuks ei ole hageja kostjale sõidupileteid esitanud. Mis puudutab hageja lähetust 20.02 kell 16.00 väljuval laeval, siis seda kinnitavat dokumenti pole OÜ-le Marimarta esitatud. Sellest lähtuvalt puudus alus selle päeva eest päevaraha maksmiseks. Päevaraha maksti 21.02-27.02 perioodi eest, mida oli 7 päeva. Hageja väidab, et on kõik sõidudokumendid ja lähetusaruanded tööandjale esitanud. Tegelikult pole kostjale esitatud mitte ühtegi korrektselt vormistatuid hageja lähetuskulude aruannet (kõik aruanded on ilma hageja allkirjadeta), rääkimata sõidudokumentidest. Hageja pole esitanud ühtegi laevasõitu kinnitavat sõidupiletit. Sularahaväljamakset hagejale 15.05.2009 ei suuda kostja paremini tõendada, kui ainult kassa väljamineku orderiga, millel puudub hageja allkiri, sest töölepingu lõpetamisel keeldus hageja kõigile dokumentidele alla kirjutamast. Hageja väide, et töölepingu allkirjastamisel polnud võimalust tutvuda tööohutusalase materjaliga, on sulaselge vale, mida saab kostja tõestada. Ettevõttes peetakse töökaitse raamatut „sissejuhatav juhendamine“, kuhu kantakse töötaja poolt allkiri esmase ja täiendava tööohutusalase instrueerimise saamise kohta.. Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe on saanud hageja Mxxx Oxxxx 21.02.09, mida ta on kinnitanud oma allkirjaga. See on ainuke hageja allkiri hageja dokumentatsioonis. Töösisekorraeeskirjade tutvustamine toimus mõnevõrra hiljem, sest töösisekorraeeskiri kinnitati Tööinspektsioonis alles 24.03.09. Hagejale tutvustati sisekorraeeskirju, kuid allkirja ta ei andnud. 20.04.09 osales hageja tööandja poolt korraldatud tööohutuskoolitusel, mis maksis tööandjale 1200 krooni. Hageja sai 5-aastase kehtivusega nimelise tööturvalisuskaardi, mida ta saab pärast tööandja juurest lahkumist kasutada ka mujal tööle asumisel. Mis puutub Maksu- ja Tolliametile esitatud andmeid, siis need on tõesed, sest andmed deklareeritakse tegelikult teostatud väljamaksetest lähtudes. Hageja on esitanud kohtuväliselt kostja vastu e-kirjaga nõude 27 000 krooni. Esialgsel kohtusse pöördumisel jäi sellest järele 19 945,40 krooni. Nüüd täiendava selgituse järgselt 12 740,40 krooni. Kostja pidas hageja poolt 15.06.09 kirjas nõutud summat väljapressimiseks. Sinna oli vaid märgitud summa ja lubadus see summa kohtu kaudu sisse nõuda. E-kirjas polnud sõnagi juttu nõutavast päevarahast, puhkuserahast, riigipühadel töötamisest, nädalavahetustel töötamisest. Sarnast skeemi kasutas hageja ka OÜ-ga Respom. OÜ-ga Respom jõudis hageja kohtuvälisele kokkuleppele. Seega on kostja seisukohal, et nõude summast tulenevad viivised on ebaõiglased kostja suhtes, sest hageja ei informeerinud kostjat väidetavast reaalsest võlgnevusest. Hageja täiendav seisukoht Hageja teatas 28.01.2010. a kirjalikus vastuses (tl 77-80), et ei ole kostja seisukohtadega nõus. Kostja on enda vastuses selgitanud, et lähetusse lahkumise päevaks broneeris tööandja piletid viimasele, s.o 21.30 laevale, kuid töötajad ei pidanud sellest kinni ja omavoliliselt muutsid broneeringud varasemaks. Tegelikkuses ei ole hageja kunagi ise broneeringuid muutnud ja kostja on teinud broneeringuid varasematele laevadel3e kuni 21.30. Kuivõrd kostja saatis hagejale tavaliselt SMS-i teel broneeringu numbri ja laeva väljumise kellaaja, esitab hageja SMS-de väljavõtted, mis on hagejal säilinud. Hageja on seisukohal, et kostja poolt märgitud päevi ei ole võimalik arvestada kompensatsioonipäevadena. 20. märts oli töölähetusse sõidu päev. Vastavalt tööandja suulisele korraldusele sõitis hageja töölähetusse kell 14.00 väljuva laevaga koos teiste kaastöötajatega. 18. märtsil viibis hageja tööandja kutsel tööl. Seal toimus töölepingu ja töötingimuste tutvustamine ja vaidlus ebakorrektse töölepingu osas, kokkulepete sõlmimine palga ja töölähetuse tingimuste osas.

kiivrite, tööriiete ja objektil vajalike tööriistade hankimisega, mis oleks olnud tööandja kohustus. Sellele kulus hagejal terve päev. 31. märts ei olnud hagejale vaba päev, kuivõrd hageja läks lähetusse 31. märtsil kell 14.00 väljuva laevaga. Vastavalt Vabariigi valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 Töölähetuse kulude hüvitise maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 4 lg 2 kohaselt loetakse lähetuse alguspäevaks lähetusse sõidu päev kui välislähetuse transport väljub enne kella 21.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, tutvunud poolte seisukohtadega ning hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja ja kostja sõlmisid 18.02.2009. a tähtajalise töölepingu (tl 7-9) kestusega kuni 15.05.2009. a. Nimetatud töölepingu alusel töötas hageja Mxxx Oxxxx abitöölisena ehitusel kostja Marimarta OÜ juures. Hageja töötas lepinguperioodil välislähetuses Soome Vabariigis.

Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt saamata jäänud töötasu, lähetustasu ja puhkusetasu kokku 19 945,40 krooni. Lisaks nõudis hageja kostjalt töötasu ja lähetustasu maksmisega viivitamise eest viivist summas 10 266,25 krooni ja puhkusetasu maksmisega viivitamise eest 2199,60 krooni. Menetluse kestel vähendas hageja oma põhinõuet 12 740,40 kroonini (tl 63, 65). Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu, päevaraha ja puhkusetasu. Lisaks nõuab hageja maksete tasumisega viivitamise eest viivist 24.11.2009. a seisuga 190 päeva eest 0,5 % päevas, kokku 12 103 krooni Kuna poolte vahel sõlmiti tööleping 18.02.2009. a, siis tuleb nimetatud lepinguga seotud asjaoludele või toimingutele kohaldada enne 2009. a 1. juulit kehtinud Töölepingu seadust (RT 1992, 15/16, 241, edaspidi TLS). Kehtiva Töölepingu seaduse (vastu võetud 17.12.2008, RT I 2009, 5, 35) § 131 lg 1 näeb ette, et enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Sama seaduse § 131 lg 2 2. lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Saamata jäänud töötasu nõue riigipühadel töötatud aja eest Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu riigipühadel töötatud aja eest 24.veebruaril 9 tunni eest, 10. aprillil 8 tunni eest ja 12. aprillil 6 tunni eest. Kostja nimetatud nõudele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TLS § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Pooled on töölepingu (tl 7) punktis 4.1. kokku leppinud, et hageja töötasu on 65 krooni tund (neto). Palgaseaduse (PaS) § 16 lg 1 kohaselt makstakse riigipühal tehtud töö eest vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt. Kostja on maksnud hagejale riigipühadel töötatud aja eest töölepingus kokkulepitud töötasu 65 krooni tunnis. Vastavalt PaS § 16 lg-le 1 oli kostjal kohustust maksta riigipühadel töötatud aja eest vähemalt kahekordset tasu, s.o130 krooni tunnis. Seega kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigipühadel töötatud aja eest kokku 23 tunni eest (23 tundi x 65 krooni= 1495 krooni) 1495 krooni. Kostja väide (tl.31) selle kohta, et töötamine 24.veebruaril oli põhjustatud just sellest, et hageja ei asunud tööle kohe töölepingu sõlmimisel, vaid mõned päevad hiljem, võib küll õige olla, kuid Palgaseaduse § 16 lg.1 järgi ei vabasta see töö tasustamisest kahekordselt. Saamata jäänud töötasu nõue ületundide eest Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu normtundidest rohkem töötatud aja eest. Kuna poolte tööleping sõlmiti 18.02.2009. a, siis tuleb lähtudes Töölepingu seaduse § 131 lgst 2 kohaldada hageja tööaja kestusele kuni 01.07.2009. a kehtinud Töö- ja puhkeaja seadust (vastu võetud 24.01.2001. a, RT I 2001, 17, 78, edaspidi TPS). TPS § 4 lg 1 kohaselt on töötaja tööaja üldine riiklik norm 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingu (tl 7) punktile 3.2. oli hageja kokkulepitud tööaeg 40 tundi nädalas.

TPS § 7 lg 1 sätestab, et ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Vastavalt hageja poolt esitatud tööaja graafikule (tl 12–27) töötas hageja 2009. a veebruaris kokku 57 tundi, märtsis 195 tundi, aprillis 175 tundi ja mais 109 tundi. Arvestades poolte vahel kokkulepitud tööaega, mis oli 40 tundi nädalas, oli hageja normtöötundideks veebruaris 56 tundi (7 tööpäeva x 8 tundi), märtsis 177 tundi (22 tööpäeva x 8 tundi), aprillis 168 tundi (21 tööpäeva x 8 tundi) ja mais 80 tundi (10 tööpäeva x 8 tundi). Eeltoodu põhjal on hagejal töötatud ületunde veebruaris 1 tund, märtsis 18 tundi, aprillis 12 tundi ja mais 29 tundi. PaS § 14 lg 1 kohaselt määratakse ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega kindlaks poolte kokkuleppel. Pooled ei ole töölepingus kokku leppinud ületunnitöö eest lisatasu maksmises või selle hüvitamises vaba aja andmisega. Seega tuleb lähtuda ületunnitöö tasustamisel PaS § 14 lg-s 2 sätestatust, mis näeb ette, et ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast. Seega on põhjendatud hageja nõue ületunnitöö eest tasu saamiseks alljärgnevalt: veebruari kuu eest (1 ületund x 50 % tunnitasust e 32,50 krooni) summas 32,50 krooni, märtsi eest (18 ületundi x 32,50 krooni) summas 585 krooni, aprilli eest (12 ületundi x 32,50 krooni) summas 390 krooni ja maikuu eest (29 ületundi x 32,50 krooni) summas 942,50 krooni, kokku 1950 krooni. Saamata jäänud töötasu nõue puhkepäevadel töötatud aja eest Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu puhkepäevadel töötatud aja eest. Vastavalt hageja tööajagraafikule on hageja töötanud veebruarikuus nädalavahetusel 11 tundi, märtsis 30 tundi, aprillis 37 tundi ja mais 20 tundi. PaS § 15 lg 1 kohaselt hüvitatakse töötaja graafikuväline töötamine temale ettenähtud puhkepäevadel poolte kokkuleppel kas rahas või vaba aja andmisega. PaS § 15 lg 2 järgi makstakse töötajale puhkepäeval töötamise hüvitamisel rahas puhkepäeval tööl oldud aja eest lisatasu vähemalt 50% tema palga määrast. Töölepingus (tl 7) ei ole pooled kokku leppinud puhkepäevadel töötatud aja hüvitamises kas rahas või vaba aja andmisega. Samas on kostja avaldanud kohtule, et pooled leppisid töölepingu sõlmimisel kokku, et hageja viibib 2 nädalat tööl Soomes ning sellele järgneb 1 nädal Eestis viibimist (hageja vastus, tl 63). Selle põhjal võib mõistlikult võttes järeldada, et hageja leppis töölepingu sõlmimisel tingimusega, et ta pidi töötama Soomes ka puhkepäevadel (2 nädalat), mis kompenseeritakse talle vaba aja andmisega (1 nädala Eestis). Kohus leiab, et sellist töökorraldust- 2 nädalat tööl Soomes ja 1 nädal Eestis viibimistkinnitab ka faktiline olukord ja kohtule esitatud tööajagraafikud. Sama kinnitab hageja ka vastuses kohtule (tl.80, dateeritud 25.jaanuaril p.2.4) ja mõistetav on, et graafikujärgsetel puhkepäevadel töötajale tasu ei maksta, vaid tasu makstakse just nimelt reaalselt töötatud tundide eest (nagu märgib hageja oma vastuses p.2.3. tl.80). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõudele nädalavahetusel töötatud tundide eest veebruaris, s.o 11 tunni eest ja mais 10 tunni eest. Kostja väitel on aga märtsis, aprillis ja

osaliselt ka mais hüvitatud hagejale nädalavahetusel töötamine vabade päevade andmisega alljärgnevalt: 21.03 tööpäev on hüvitatud 30.03 vaba päevaga, 22.03 tööpäev on hüvitatud 31.03 tööpäevaga, 04.04 tööpäev on hüvitatud 13.04 vaba päevaga, 05.04 tööpäev on hüvitatud 17.04 vaba päevaga, 11.04 tööpäev on hüvitatud 20.04 tööpäevaga, 25.04 tööpäev on hüvitatud 30.04 vaba päevaga ja 09.05 tööpäev on hüvitatud 04.05 vaba päevaga. Kohus leiab, et nimetatud nädalavahetusel töötatud päevad saab lugeda kostja poolt hagejale hüvitatuks kostja poolt toodud vabade päevade arvelt osaliselt. Kohtu hinnangul ei saa arvestada hageja vaba päevana 31.03 päeva, kuna hageja esitas tõendi (väljavõte tööandja sõnumist reisi broneeringu kohta, tl 82) selle kohta, et ta sõitis nimetatud päeval kella 14.00 väljuva reisiga lähetusse Eestist Soome. Samuti ei saa arvestada hageja vaba päevana 20.04 päeva, sest mõlema poole kinnitusel toimus siis kostja poolt organiseeritud töötajate tööohutuskoolitus, kus hageja osales. Ülejäänud osas saab lugeda, et hageja poolt nädalavahetusel töötatud päevad on hüvitatud temale vabade päevadega. Hageja vastuväited selle kohta, et vabad päevad, mille arvel kostja hüvitas temale nädalavahetuse töötatud aja, olidki ette nähtud puhkeajana ja neid päevi ei saa kasutada kompensatsioonipäevadena, ei põhjenda nõude rahuldamist. Tööajanorm ja üldised töö – ja puhkepäevad tulenevad Töö- ja puhkeaja seadusest. 7 päeva nädalas jagunevad Töö- ja puhkeaja seaduse mõttes tööpäevadeks ja puhkepäevadeks. See tähendab, et need päevad, mis ei ole töötajale ette nähtud graafikujärgsed tööpäevad ega ole ka puhkepäevad (ehk laupäev ja pühapäev) või riigipühad, kuid töötajal ei ole graafikujärgset kohustust tööl olla, ongi need graafikujärgsed puhkepäevad, mis kompenseerivad näiteks töötamist nädalavahetustel. Samuti ei ole põhjendatud hageja vastuväited selle kohta, et 13.04 vaba päeva ei saa käsitleda puhkepäevana, kuna ta viibis Soomes ega saanud tegeleda oma tavapärase tegevusega, ehkki ei teinud sel päeval tööd. Kuna hageja töösuhe kostja juures algas 18.veebruaril, kuid kokkuleppel tööandjaga (kostjaga) sõitis ta töölähetusse 20.veebruaril ja asus tööle 21.veebruaril, siis tähendabki see, et 18., 19. ja 20 veebruar olid hagejal puhkepäevad, mis kompenseerivad näiteks töötamist nädalavahetusel 22.veebruaril ja kohus loeb, et töötamine 22.veebruaril on kompenseeritud vaba päevaga 19.veebruaril. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista nädalavahetusel töötatud aja eest märtsis 8 tunni eest, aprillis 8 tunni eest ja mais 10 tunni eest vastavalt PaS § 15 lg-le 2 50 % hageja palga määrast, s.o. märtsi eest (8 tundi x 32,50 krooni) summas 260 krooni, aprilli eest (8 tundi x 32,50 krooni) summas 260 krooni ja mai eest (10 tundi x 32,50 krooni) summas 845 krooni, kokku summas 1365 krooni. Ülejäänud osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. 2009. a aprilli ja mai eest saamata jäänud töötasu nõue Hageja nõuab kostjalt aprilli ja mai eest saamata jäänud töötasu. Hageja väitel sisaldas saamata jäänud tasu osaliselt tasumata töötasu, lähetusraha ja puhkusetasu. Kostja tööandjana on arvestanud hagejale aprillikuu eest 180 tunni eest töötasu summas 6800 krooni (neto), mais 110 tunni eest summas 5738 krooni (neto) ja maikuu päevaraha summas 5500 krooni, kokku kuulus väljamaksmisele 29 538 krooni. Kostja on esitanud tõendid (maksekorraldused, tl 35-39), millest nähtub, et ta on tasunud hageja elukaaslase Txxxx xxxxx arveldusarvele väljamaksmisele kuuluvast summast 28 010 krooni. Ülejäänud 1528 krooni maksis kostja hagejale väidetavalt töölepingu lõpetamisel sularahas. Kostja esitas selle kohta tõendina OÜ Marimarta 15.05.2009. a kuupäevaga kassa väljamineku orderi (tl 48). Nimetatud dokumendi põhjal on OÜ Marimarta kassast 15.05.2009. a välja võetud 1528 krooni Mxxx Oxxxx lõpparve osa. Kohus leiab aga, et nimetatud dokument ei tõenda raha üleandmist hagejale. Kassa väljamineku orderil puudub hageja allkiri raha

kättesaamise kohta. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole raha üleandmist hagejale tõendanud ning hageja eitab raha saamist. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue saamata jäänud töötasu 1528 krooni saamiseks ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Töölähetuse eest saamata jäänud päevaraha nõue Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud lähetuse päevaraha. Pooled on töölepingu (tl 7) punktis 2.5 kokku leppinud, et töötajale makstakse päevaraha teda väljaspoole Eestit lähetades 500 krooni iga lähetuses viibitud päeva eest. Kostja on arvestanud hagejale päevaraha tööloldud päevade eest veebruaris 7 päeva eest kokku 3500 krooni, märtsis 25 päeva eest kokku 12 500 krooni, aprillis 23 päeva eest kokku 11 500 krooni ja mais 11 päeva eest kokku 5500 krooni. Hageja nõuab lähetustasu ka lähetusse sõitmise päevade eest veebruaris 1 päeva eest summas 500 krooni, märtsis 2 päeva eest kokku summas 1000 krooni, aprillis 3 päeva eest kokku summas 1500 krooni ja mais 1 päeva eest kokku summas 500 krooni. Kostja tunnistab nõuet aprillikuus kahe päeva eest lähetustasu kokku summas 1000 krooni osas. TLS § 15 lg 4 kohaselt kehtestab lähetusega seotud kompensatsioonide suuruse, maksmise tingimused ja korra vabariigi valitsus. Kuni 01.07.2009. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 22.12.2000. a määrusega nr 453 kehtestatud „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“ § 11 p 1 nägi ette, et välislähetusel makstakse päevaraha välislähetusse väljasõidu päeva eest, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub vähemalt kolm tundi enne keskööd. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse välislähetuse päevaraha siis, kui saabumispäeva algusest (kell 00.00) on sõiduki saabumise ajaks möödunud vähemalt kolm tundi. Hageja väitel sõitis ta lähetusse enne kella 21.00 väljuvate laevadega ning seetõttu nõuab ta lähetusse sõidu päevade eest päevaraha kokkulepitud ulatuses. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et ta sõitis lähetusse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“ § 11 lg-s 1 sätestatud ajal, s.o vähemalt kolm tundi enne keskööd, üksnes osaliselt. Hageja on esitanud väljavõtte kostja poolt temale saadetud sõnumist (tl 82), mille põhjal tööandja teatab talle, et on broneerinud 31.03.2009. a reisi sunnal Tallinn-Helsinki kell

Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu ja päevarahade maksmisega viivitamise eest viivist. Hageja nõuab viivist palga ja lähetustasuna kokku 12 740,40 krooni maksmisega viivitamise eest 190 päeva eest 0,5 % kokku viivist summas 12 103 krooni. PaS § 32 lg 1 näeb ette, et tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes tähtajaliselt 15. mail 2009. a. Seega oleks kostja pidanud töölepingu lõppemise päeva, s.o 15.05.2009. a maksma hagejale välja kõik temal saadaolevad summad. PaS § 35 kohaselt maksab tööandja palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Riigikohus on oma 13.03.2009. a lahendis nr 3-2-1-7-09 punktis 15 asunud seisukohale, et palga maksmisega viivitamise eest tööandja vastutust kehtestav PalS § 35 teenib tööandja distsiplineerimise eesmärki, kuid seaduses nõutud viivise maksmine ei tohi muutuda tööandjat ebaproportsionaalselt koormavaks karistuseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja pöördus töölepingu järgi saadaolevate summade sissenõudmiseks kohtu poole hagiga 21.09.2009. a, s.o 4,5 kuud pärast töölepingu lõpetamist, mil nõuded muutusid sissenõutavaks. Kohtu hinnangul on põhjendatud viivisenõue 1528 krooni saamata jäänud palga nõude osas, mida kostja vaidlustas, kuid ei tõendanud ka nimetatud summa tasumist. Kostja esitas summa maksmise tõendamiseks kassa väljamineku orderi (tl 48), mida kohus ei lugenud tõendiks tõendamaks raha üleandmist hagejale. Kohus mõistab kostjalt palga summas 1528 krooni maksmisega viivitamise eest hageja kasuks välja viivise (1528 x 0,5 % x 190 päeva) 1451,60 krooni. Ülejäänud osas jätab kohus viivisenõude rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Riigilõivuseaduse § 22 lg.1 sätestab: Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: 1) töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine; Hageja esitas kohtule nõude 19945.40 krooni saamiseks, millest nõue 15945.40 krooni kujutas endast palga või sellega võrdsustatud väljamaksete nõuet ja summa 4000 krooni oli päevarahade nõue. See tähendab, et hagejal tulnuks maksta riigilõivu hagi esitamisel nõudelt 4000 krooni, millelt riigilõiv on 1000 krooni. 15945.40 krooni väljamõistmise nõude läbivaatamine on riigilõivuvaba. Kuna palganõude läbivaatamine on Riigilõivuseaduse kohaselt riigilõivuvaba, siis ei tule palganõude rahuldamisel riigilõivu sisse nõuda ka kostjalt. Kuna päevarahade maksmise nõude riigilõiv on 1000 krooni ja selle nõude rahuldab kohus osaliselt, siis mõistab kohus riigilõivu välja pooltelt võrdsetes osades. Kohus rahuldas hagi osaliselt, seega jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Ü.Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.