2-10-20158
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aivar Pellja
Määruse tegemise aeg ja koht
04.juuni 2010.a. Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-20158
Tsiviilasi
Võlgniku pankrotiavaldus AS X pankroti väljakuulutamiseks võlgnik: AS X ( registrikood X, X; X) võlgniku esindaja K S (AS X, X ajutine pankrotihaldur: M N (X, X)
Menetlusosalised ja nende esindajad
ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Võlgnik AS X esitas kohtule 30.04.2010.a pankrotiavalduse võlgnik AS X suhtes pankroti väljakuulutamise nõudes. Määrusega 17.04.2010. kohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Kohtuistungil jäi AS X esindaja taotluse juurde kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnik teatab kohtule, et ta ei suuda oma kohustusi täita. Ettevõte on pankrotis. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub järgmist
Aktsionär KS AM EL AR
Aktsiate arv
% osakapitalist 88,5% 10% 4% 0,5%
Aktsiaseltsi nõukogusse kuuluvad: T V, P V ja A M
1.2 Peamised tegevusalad Põhitegevusalaks oli rõivatootmine ja õmblusteenuste osutamine 1.3 Juhtimine Äriühingu tegevust juhib likvideerija K S. 1.4 Töötajad Äriühingul on käesoleva aruande koostamise ajal X töötajat, kui töölepingust tulenevaid nõudeid on esitatud kokku 411 034 krooni. 1.5 Raamatupidamise korraldus, audiitor, majandusaruande auditeerimine Raamatupidamise eest vastutab juhatus. Raamatupidamisaruande koostamisel on kasutatud kasumiaruande skeemi 1 ning tarkvaraprogrammi X. Ettevõttes eksisteerib üks sularaha kassa. Sularahaga arveldustes kassalimiiti kehtestatud ei ole. Rahalisi arveldusi teostati AS-s X Pank. Allkirjaõigus pangas on juhatuse liikmel K S ja raamatupidajal E L. Inventuur teostatakse kord aastas. Kauba, toorme, materjali ja valmistoodangu varude hindamisel rakendatakse X soetushinna meetodit. Põhivarade hulka arvatakse varad maksumusega alates 6000 krooni ning kasutusajaga kuni 5 aastat. Vara maksumusega alla 6000 krooni kantakse soetusel kohe kuludesse ja nende arvestust peetakse bilansiväliselt koguseliselt. Amortisatsiooninormiks masinate ja seadmete osas on 3% aastas.
Summa
X
84 000
X
K S väidetel on nõue perspektiivikas ja ilmselt laekuv, sest pretensioone pole ostja esitanud.
• X • X • X • X Kohustused kokku
450 031.12 36 416.78 3 198 8 584,38 411 034 118 825,35 1 028 089,63 krooni ( Lisa 2)
Arvestades asjaolu, et AS X varade väärtus on ca 3 korda väiksem kui kohustuste maht, on selge, et võlgnik ei ole võimeline võlausaldajate nõudeid rahuldama. Võlgniku kinnitusel ei ole tema vastu kohtumenetluses esitatud nõudeid ja tema suhtes toimub 5 sundtäitmist saamatajäänud töötasu nõuetes. Ajutine pankrotihaldur tegi võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks päringud järgmistele asutustele: • X Pank
• X X filiaal
• X Pank
• X Pank
• X • X • X Vastused päringutele kinnitavad võlgniku vara puudumist (Lisa 3). Võlgnik on vastanud ajutise pankrotihalduri küsimustikule (Lisa 4).
Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Võlgniku kinnitusel halvenes ettevõtte majandusseisund 2008 aastal, kui kadus peamine ja kauaaegne lepingupartner X. 2009 aastal kevadel halvenes majanduslik olukord tellimuste vähesuse tõttu veelgi. Tellimuste vähenemise tõttu koondati 2009 aasta kevadel X töötajat, mis viimaste pikaajalise tööstaazi tõttu tekitas täiendavaid kulutusi 233 081 krooni. 2009 aaastal vähenesid ka olulisel teiste lepingupartnerite (X OÜ, X OÜ, X SIA ja X AS) tellimused. Aktsionärid võtsid 28.08.2009 vastu otsuse äriühing lõpetada, kuid likvideerimismenetlus ei ole põhilises osas vara olnud võimalik realiseerida huvi puudumise tõttu. Seisuga 15.04.2010. moodustasid võlgniku kohustused kokku 1 028 089.63 krooni ja varad 740 106 krooni. Vara on kajastatud bilansilises väärtuses ja võib eeldada, et põhivarade väärtus on tegelikult kordi väiksem (hinnanguliselt 200 000 krooni). AS X on maksejõuetu, kuna tal puudub maksevõime. Kohustuste maht ületab oluliselt varade mahu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et alalise maksejõuetuse põhjustas võlgnikule majanduslikust olukorrast tulenev tellimuste vähenemine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud kriminaalkorras karistatavate tegude olemasolu. Äriseadustiku §-s 180 lg 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustus on täidetud, sest võlgnik kinnitas, et pankrotiavaldus esitati, kui sai selgeks, et varade väärtus on oluliselt väiksem ja likvideerimismenetluses pole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada.. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja jätkamisele ning tervendamisele AS-l X puudub maksevõime, kuna tal puuduvad likviidsed vahendid lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Varade väärtus on oluliselt väiksem kui kohustused. AS-l X majandustegevus puudub. Puuduvad tellimused allhanketöödele. Müüdava valmistoodangu varu puudub, tooret ja materjali jääke ei ole. Ajutise pankrotihalduri arvates ei ole AS X vara piisav võlakohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetus on selgelt püsiva iseloomuga ja see vastab PankrS § 1 lg 2 sätestatud olukorrale. AS X tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaated ajutise pankrotihalduri arvates puuduvad, kuna olemasolevad rahalised vahendid ja tellimuste puudumine ei taga tootmise taasalustamist.
Arvamus pankrotimenetluse jätkamise kohta Pankrotimenetluse § 1 lg 2 alusel on võlgnik maksejõuetu, sest ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodu alusel arvab ajutine pankrotihaldur, et AS X on maksejõuetu ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tegevuseks vajalike kulutuste hüvitamise taotlus PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
Kohus leiab esitatud andmete põhjal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada PankrS § 31 kohaselt. Kohus ära kuulanud võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldus AS X suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. AS X on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku tunnistab kohtule, et ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole käesoleval hetkel võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Varade tegelik väärtus on oluliselt väiksem ega kata võlgniku kohustusi. Võlgnik on maksejõuetu. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada AS X pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade ning nimetada pankrotihaldur. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. PankrS § 150 lg 1 p 1, 2, 5 sätestab pankrotimenetluse kuludena kohtukulu (menetluskulu) ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotiavalduse rahuldamise korral tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse kulude 900 krooni ja tasu 15 000 krooni saamiseks. Menetlusosalised summadele vastu ei vaielnud. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel millega hagita menetluses avaldus lahendatakse. Võlgnik tunnistab võlausaldajale ja kohtule, et on maksejõuetu (õigeksvõtt) ning kohus määrab õigeksvõtul põhineva lahendi tegemisel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Seega kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ning tehtud kulutused kogusummas 15 900 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.