Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja põhjendused ja nõuded Hageja on esitanud kohtule 09.07.2009 hagi AS-i Forinvest Group vastu 6 440 krooni nõudes. Hageja on füüsilisest isikust ettevõtja. Ta väljastas kostjale 17. ja 18. oktoobril 2008 kaupa, mis on märgitud arvel nr. 21 21.oktoober 2008 summas 5162 ja nr. 23 27.oktoobril 2008 summas 1278 krooni. Kokku summas 6 440 krooni. Maksetähtajad arvetel olid 24. ja 31. oktoober 2008. Arved on senini tasumata. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletused e- kirjaga 26. novembril ja 12. detsembril 2008. Meeldetuletustes on antud kostjale kohustuse täitmiseks uus mõistlik aeg. Meeldetuletuse on 03. juunil 2009 vastu võtnud juhatuse liige Sirje Mets. Kirjalikele meeldetuletustele kostja vastanud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 6440 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja põhjendused Hagi on alusetu ja põhjendamatu. FIE Liidia Azarova ja AS Forinvest Group juhatuse liige Sirje Mets leppisid 2008. aasta augustis kokku, et hageja osutab kostjale õmblusteenust viimase hangitud materjalist tehtavate kardinate valmistamiseks (edaspidi nimetatud kaup või materjalid). Teenus seisnes kangast vajalikus mõõdus tükkide väljalõikamises ja nende sirgete masinõmblustega ääristamises (edaspidi teenus). Kostja informeeris hagejat, et materjalide ja teenuse kogumaksumuse kalkuleeritud ülempiir sarnase tellimuse puhul kokku on 17 000 – 18 000 krooni, millest teenuse osa moodustab ca 5000 krooni. Enne kokkuleppe sõlmimist teostas hageja korduvalt aknaavade ülemõõtmist teenuse kogumaksumuse arvutamiseks ning hinnapakkumise koostamiseks. Kostja käsitles hageja reaalselt alustatud teenuse osutamise toiminguid 12.10.2008 heauskselt kokkulepitud tingimuste jätkuva/lõpliku aktsepteerimisena. Kostjale teadmata põhjusel ei esitanud hageja lubatud kirjalikku hinnapakkumist ega tavapärast tellimuse kinnitust/teenuse hinnakirja, kuigi lubas seda teha enne töö alustamist. Hiljem ei vormistanud hageja ka kardinate üleandmise-vastuvõtmise akti, mistõttu kostjal tuli teha esmased märked tasutud teenuse mahu (puuduvate kardinate) kohta ettemaksu arve eksemplarile. Kuigi hageja tehtud hinnapakkumine oli teistest sarnase teenuse osutajate omast kallim, valis kostja hageja teenuse osutajaks eelkõige seetõttu, et viimane väitis end olevat pikaajaliste töökogemustega ja eriti kvaliteetse töö tegija. Tellimuse täitmise tähtajaks lepiti kokku 16.10.2008 ja kardinate paigaldamise ajaks 18.10.2008 kell 12.00 päeval. Hageja sõnade kohaselt moodustas teenuse kogumaksumuseks kokku „kindlasti mitte üle 5 000 krooni, kalleimaks ühikuhinnaks mitte üle 20 krooni nn. keeruka materjali õmbluse jooksva meetri eest”. Maksetingimuste osas lepiti kokku, et tasumine toimub 14 päeva jooksul arvates kostja asukohas kardinate üleandmise-vastuvõtmise päevast, kui kostjal ei ole pretensioone teenuse kvaliteedi, mahu ega täitmise tähtaja osas. Poolte vahel ei olnud kokkulepet ettemaksu teostamiseks, kuna hageja ei pidanud materjale hankima.

Hageja muutis esimest korda ühepoolselt kokkuleppe tingimusi 07.10.2008. Väidetavalt hageja käibevahendite vajadusest mingi liisingmakse tegemiseks esitas ta kostjale 07.10.2008 sisuliselt ettemaksu arve nr. 20. (lisa 1). Seejuures põhjendas hageja oma teguviisi turusituatsioonist tuleneva töömahu vähenemisega ja probleemidega teenustasude laekumises. Kostja võttis arve vastu ja tasus 14.10.2008 hagejale soovitud 3 345 krooni, kuigi kokkulepitud kauba üleandmistvastuvõtmist seejuures ei toimunud. Hageja on esitanud kostjale ja nüüd ka kohtule pooltevahelise tehingu sisu kohta teadlikult eksitavaid andmeid. 1) L. Azarova pole kohtule esitatud arvet nr. 20/07.10.2008, mille originaaleksemplaril oli lisaks muudele märgetele S. Metsa omakäeline kirje dokumendi vastuvõtmise aja kohta. 2) Kostja ei ole kunagi L. Azarovalt kui õmblusteenuse osutajalt ostnud ega vastu võtnud mistahes hagejale kuuluvaid kaupu, tellinud nende hankimise/vahendamise teenust, kardinate disainimist ega mingisuguseid konsultatsioone nimetatud teenuste teostamise osas. 3) Kostja ei ole kunagi hageja L. Azarovale andnud mingeid volitusi kardinate kui kaupade tellimiseks, sh. kolmandatelt isikutelt kostja nimele kaupade eest krediidi võtmiseks. Pooltel puuduvad mistahes ühised võlaõiguslikud kohustused kolmandate isikute ees. Hageja nõue kaupade eest tasumiseks on alusetu ja tõendamata. 4) Kostja poolt hagejale teenuse osutamiseks üle antud kangast on viimane omanikule tagastanud ca 25% (kostjale on teadmata defektidega seotud vms. loomulik kadu) ilma kokkulepitud teenust osutamata. Hageja ei ole kostjale kunagi üle andnud temale omandiõiguse alusel kuulunud kangaid/kardinaid. Seetõttu on hageja nõue kardinate kui kauba eest alusetu ja tõendamata. Esitades lisaks 2008. aasta oktoobris kostja poolt makstud 3 345 krooni suurusele ettemaksule käesoleva nõude summa 6 440 krooni, muudab hageja sisuliselt uuesti ühepoolselt kokkuleppe tingimust, tõstes kokkulepitud teenuse hinna kahekordseks – 9 885 kroonile. Teenuse lõplik kogumaksumus mitte üle 5000 krooni oli kostja huvi püsimise oluliseks tingimuseks. Hageja vormistatud arved ja esitatud nõue kostja vastu kardinate kui kauba osas on alusetud ja lõppmaksumuse tõusu osas tulenevalt VÕS § 13 lg 1 alusetu ja põhjendamatu. Samas ei ole hageja konkretiseerinud väidetavalt poolte vahel tekkinud võlaõiguslikku suhet (müügitehing, töövõtuleping, käsundusleping), millel põhineb tema nõue. Hageja kirjalik vastus kostja vastusele Kostja tellis hagejalt õmblusteenust kardinate, linikute ja laudlinade valmistamiseks kostja poolt muretsetud materjalidest,. Kastja andis vajaliku kanga ja hageja teostas aknaavade ja laudade vastavad mõõtmised ning vastavalt kostja tellimusele õmbles tellitud tooted valmis. Õige ei ole kostja väide, et hageja lubas esitada kirjaliku hinnapakkumise ja tellimuse kinnituse hinnakirja. Kostjaga lepiti kokku suuliselt ja vastavalt sellele esitati ka arved. Väär on kostja väide, et pooled leppisid kokku, et teenuse kogumaksumus ei ole kokku üle 5000 krooni. Õige ei ole kostja väide, et hageja on esitanud 07.10. 2008 ettemaksu arve nr. 20 . Kostjale on esitatud arve tehtud töö eest ja sellele ei ole märgitud, et tegemist on ettemaksega. Antud arve ei ole seotud käesoleva vaidlusega , selles arves näidatud töö oli tehtud ja ka kostja poolt tasutud. Kardinad paigaldati ette 18.10.200 ja töö vaatas ole Sirje Must. Mingeid pretensioone ei olnud.

Hageja leiab, et tegemist on poolte vahel töövõtulepinguga VÕS § 635 tähenduses. Kostja kirjalik vastus hageja kirjalikule vastusele Hageja peab oma vastuses kummaliseks, et kostja, kes tunnistab teenuse osutamist hageja poolt, keeldub isegi enda nimetatud teenuse maksumuse 5 000 krooni tasumisest. Kostja peab siinkohal vajalikuks märkida, et ei ole keeldunud 5 000 krooni maksmisest hageja osutatud teenuse eest, kuid viimane pole sellekohast arvet kostjale esitanud. Hagejale on kostja poolt tehtud ettemaks summas 3 345 krooni ja sellest tulenevalt ootas kostja vastavalt poolte kokkuleppele arvet suurusjärgus ca 2 000 krooni, aga mitte 6 440 krooni nagu seda nõuab hageja. Hageja nimetab ebaõigeks kostja väidet selles, et hageja lubas esitada kirjaliku hinnapakkumise ja tellimuse kinnitus/teenuse hinnakirja, sest kõik oli kokku lepitud suuliselt ja vastavalt kokkulepitule esitatud ka arved. Nimetatud väite õigsust tõendab loogika, mille kohaselt oleks käesolev vaidlus olemata kirjaliku hinnapakkumise ja tellimuse vormistamise korral. Hageja nimetab kostja väiteid suusõnalise kokkuleppe sisu kohta ebaõigeteks ja väärateks, arvestamata, et sama kehtib ka tema väidete osas. Seda eelkõige asjaolude kohta, mis puudutavad töö maksumust ja selle teostamise asjaolusid. Poolte vahel ei ole mingeid teisi lepingulisi suhteid kunagi olnud. Seega on alusetu hageja väide nagu ei puudutaks 07.10.2008 ettemaksu arve nr 20 käesolevat vaidluse eset. Kõige kujukamalt tõendab seda asjaolu, et kõnealuse arve esitamise ja tasumise aeg langeb kokku vaidlusaluse teenuse osutamise ajaga. Hageja kordab pidevalt, et tema tehtud töö oli kvaliteetne ja selle eest kostjale esitatud arved VÕS § 637 lg 1 mõttes mõistlikud. Selle asjaolu tõendamiseks taotleb hageja tunnistaja Tõivi Riisi ülekuulamist. Kostja ei oma vastuväiteid tunnistaja ülekuulamiseks, kuid peab vajalikuks märkida, et tunnistaja ütluste tõendusliku kaalu hindamine kuulub kohtu pädevusse. Kostja ei ole kunagi väitnud, et mingit kokkulepet poolte vahel õmblusteenuse osutamiseks hageja poolt kostjale pole toimunud. Kokkulepe oli, kuid kogu vaidlus käesolevas asjas taandubki selle kokkuleppe sisule, milles pooled on erinevatel seisukohtadel. Kostja esindaja märkus hagiavalduse kirjaoskamatuse kohta tähendas ainuüksi seda, et hagis polnud peale nõude ja sellele lisatud arvete ühtki tõendit esitatud. Samuti oli märkimata hagi õiguslik alus. Hagi alusena oli hageja ilmselt viidanud VÕS §-dele 6, 8 ja 114 lg 2. VÕS § 8 sätestab lepingu mõiste ühes selle täitmise kohustuslikkuse põhimõttega. VÕS § 114 kohaselt võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku aja. Samas ei olnud hagiavalduses konkretiseeritud väidetavalt poolte vahel tekkinud võlaõiguslikku suhet (müügitehing, töövõtuleping, käsundusleping), millel põhineb hageja nõue. See puudus on käesolevaks kõrvaldatud, kuna vastuses kostja vastusele on hageja viidanud esmakordselt asjakohasele VÕS §-le 635. Kostja leiab, et hageja väited kostja vastuses esinevate vasturääkivuste kohta on kohatud. Nagu eespool märgitud ei ole kostja eitanud suulise töövõtulepingu olemasolu poolte vahel, küll aga peab alusetuks ja põhjendamatuks selle sisustamist ning sellest tulenevalt omakorda ülemäära suurte arvete esitamist. Tõendamise esemesse kuuluva mõistliku hinna selgitamiseks esitab kostja kirjalikud tõendid, mis tõendavad kõnealuse teenuse tavalist maksumust, hiljemalt kohtu eelistungil. Kohtu põhjendused

Kohus ära kuulanud poolte seletused ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele. Kohtuistungil hageja jääb oma hagiavalduse juurde ja palub kostja kohtuistungile mitte ilmumise tõttu teha sisuline otsus ilma kostja osavõtuta. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja oli teadlik kohtuistungi ajast ja kohast. Kohtuistungi aeg teatati kohtuistungil 21. aprillil 2010, millest kostja osa võttis. Kohtule ei ole kostja poolt esitatud ühtegi taotlust ega tõendit kohtuistungi edasi lükkamiseks. Kohus leiab, et antud asja saab lahendada ilma kostja osa võtuta ja teha asjas sisuline otsus ilma kostja osavõtuta. Kohtus leidis tuvastamist, et poolte vahel sõlmiti suuline töövõtuleping VÕS § 635 mõttes. VÕS § 635 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja osutas kostjale õmblusteenuse, mis seisnes kostja materjalist kardinate palistamises ja linikute valmistamises. Hageja õmbles kardinad valmis ja andis üle kostjale 18.10.2008 ja töö vaatas üle Sirje Must. Mingeid pretensioone hagejale ei esitatud. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei olnud hageja tööga rahul. Hageja on esitanud kostjale kaks arvet ja ka meeldetuletused maksmata arvete kohta. Kostja ei ole hagejale vastanud ega ka arveid tasunud. VÕS § 636 sätestab, et töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. Kohtus leidis tuvastamist, et hageja andis tellimuse üle kostjale 18.10 2010. Kostja ei esitanud hagejale töö kohta mingeid pretensioone. VÕS § 637 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. (3) Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. (4) Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. (5) Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. (6) Tarbijatöövõtulepingu puhul on tühine kokkulepe, mille kohaselt tarbija kohustub maksma töövõtjale ettemaksuna rohkem kui poole töövõtjale makstavast tasust. Kostja väidab, et tasu suurus lepiti kokku, mitte ületada 5 000 krooni piiri. Hageja vaidleb vastu, et mingeid piiranguid tasus ei lepitud kokku. Hageja poolne pakkumine oli lihtõmbluste eest 20 kr /m. Hageja vaidleb ka vastu ettemaksule kostja poolt arve nr. 20 alusel summas 3345 krooni. Nimetatud summa oli esitatud kostjale juba tehtud ja üle antud töö eest ja selle arve on ka kostja tasunud ja ära maksnud. Kostja ei tõendanud kohtule ühegi tõendiga, et tegemist oli ettemaksega. Kostja väide, et tema ootas arvet arvestades ettemaksu 2000 krooni, aga mitte 6 440 krooni. Samas ei ole kostja esitatud arvetele vastu vaielnud kahe aasta jooksul. Alles kohtuistungil on

kostja esitanud oma väited asjaoludele, miks on hagejale arved tasumata. Lähtudes kohtule esitatud tõenditest ei leidnud tõendamist , et kostja tasus hagejale ettemaksena 3345 krooni. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja on valmis töö kostjale üle andnud ja kostja on ka selle vastu võtnud. Mingeid pretensioone kostja ei esitanud ja ka peale vastu võtmist kahe aasta jooksul ta hageja töö kohta pretensiooni ei ole esitanud. VÕS § 639 töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. (2) Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. (3) Kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu. Kohtus ei leidnud tõendamist, et oleks pooled eelarves kokku leppinud. VÕS § 641 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. (2) Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; 3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; 5) tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. (3) Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. (4) Tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. Kohtus ei leidnud tõendamist, et hageja poolt tehtud töö ei vastanud kokku lepitud tingimusele. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kostja vaatas töö isiklikult üle 18.10.2008. Mingeid pretensioone ei esitatud.

VÕS § 644 tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. (2) Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. (3) Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja kui tellija ei ole hagejale kui töövõtjale teatanud õigeaegselt töö mittevastavusest lepingutingimustele ja seega ei saa ta antud kohtuvaidluses tugineda enam sellele, et töö on ebakvaliteetne. Kohus leiab lähtudes eeltoodust, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus tehtud teenuse eest 6440 krooni. .Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Helle Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.