Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

03. juuni 2010 Rapla

Tsiviilasja number

2-10-20161

Tsiviilasi

Reemo Hindremäe pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: Reemo Hindremäe, isikukood 38806090211, elukoht xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx.

RESOLUTSIOON

Keelduda Reemo Hindremäe pankrotiavalduse kohtu menetlusse võtmisest. Koopia määrusest saata Reemo Hindremäele. Reemo Hindremäel on õigus esitada kohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada määruskaebusega Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud Pankrotiavaldusest nähtub, et võlgnikul on täitmata rahalisi kohustusi 16 690.55 krooni, millest 2003.17 krooni on krediitkaardi makse Sampo Pangale, 7305.55 krooni krediitkaardi makse Swedbank AS-ile ja 7381.83 krooni järelmaksuga ostetud sülearvuti eest. R.Hindremäe kinnitab, et tal puudub võlgade tasumiseks raha ja igasugune muu vara peale järelmaksuga soetatud sülearvuti, mis lakkas töötamast kohe pärast garantiiaja lõppemist. Maksejõuetus algas 24. augustil 2009.a., mil R.Hindremäe jäi töötuks. Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati veebruaris 2010 ja siiani ei ole uut tööd leida õnnestunud. Olukorra leevendamiseks on võlgnik asunud elama ema juurde, kes kannab kulud toidu jaoks. Avaldaja leiab, et tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ja tal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ei ole võimalusi vara tagasivõitmiseks ega tagasinõudmiseks. Sellest tulenevalt palub võlgnik pärast pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu ilma pankrotti välja kuulutamata vastavalt PankrS § 29 lg. 1.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. PankrS § 3 § 14 lg. 1 p.3 kohaselt võib pankrotiavalduse jätta menetluse võtmata ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ette nähtud alusel. TsMS § 371 lg. 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja poolt taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avalduses on esitatud taotlus pankrotimenetluse alustamiseks, pankrotimenetluse lõpetamiseks ilma pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku vabastamiseks menetluskulude tasumisest. Niisuguste taotluste rahuldamine ei ole seaduse järgi aga võimalik. Avaldusest võib aru saada, et võlgnik soovib kõigist võlgadest vabastamist. PankrS § 29 lg. 1 kohaselt lõpetab kohus tõepoolest pankrotimenetluse, kui võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Sama seaduse § 167 lg. 1 kohaselt võib aga kõiki pankrotimenetluses esitamata või rahuldamata jäänud nõudeid esitada ka pärast pankrotimenetluse lõppemist. Kui kohus pankroti välja kuulutab ja pankrotimenetlus seejärel kas seoses raugemisega või lõpparuande kinnitamisega lõpetatakse, siis on vastav kohtumäärus PankrS § 168 kohaselt rahuldamata nõuete osas täitedokumendiks. Nõude aegumise tähtaeg on mõlemal juhul 10 aastat arvates vastava kohtulahendi jõustumisest. Võimalik ei ole ka võlgniku vabastamine menetluskulude tasumisest. Pankrotimenetluses on menetluskuludeks muude hulgas ka ajutise pankrotihalduri tasu, pankrotihalduri tasu ja viimaste poolt oma kohustuste täitmiseks vajalikud kulud. Antud juhul kinnitab võlgnik oma püsivat maksejõuetust, kuid ilma ajutise pankrotihalduri arvamuseta kohus selles veenduda ei saaks. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega on kohtul võimalik jätta ajutise halduri tasu ja kulude hüvitus 6200 krooni ulatuses riigi kanda, kuid ülejäänud ulatuses tuleks summad välja mõista ikkagi võlgnikult. Pankroti väljakuulutamise korral jääksid nii pankrotihalduri tasu kui ka muud menetluskulud täielikult kanda pankrotivarast, milleks füüsilisest isikust võlgniku puhul on ka töötasu ja muud sissetulekud. Seega tähendaks pankroti väljakuulutamine või ka pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata võlgnikule veelgi suuremaid rahalisi kohustusi. Võlgnik on avalduses küll maksejõuetust põhistanud ja täitnud PankS § 13 lg. 2 ette nähtud tingimused ning PankrS § 15 lg. 2 kohaselt võiks kohus füüsilisest isikust võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja kuulutada ka ilma ajutist haldurit määramata. Kohus leiab, et niisuguse olukorraga ei ole antud juhul tegemist. Võlgnik on noor ja töövõimeline. Seepärast ei anna pankrotiavalduses nimetatud võlad ja võlgniku töötus alates 2009.a. detsembrikuust alust tunnistada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks, vaid tegemist on ajutiste makseraskustega. Pankroti väljakuulutamist ei ole avaldaja ka soovinud. TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi tagastatakse hagi esitamisel tasutud riigilõiv, kui hagi ei võeta kohtu menetlusse. TsMS § 150 lg. 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu vaid selle tasunud menetlusosalise avalduse alusel.