Tsiviilasi nr.2-10-2172
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-2172
Tsiviilasi
X AS hagi I. N. vastu krediidilepingute järgse võlgnevuse, summas 60 946,10 krooni ja lisanduvate viiviste, väljamõistmise nõudes. Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxxxx.xxxxxxxxxx;xxxxxx) Hageja volitatud esindaja : S. K. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja : I. N. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht: sissekirjutusjärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik alaline viibimiskoht teadmata) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §113, §367 ja §397 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi I. N. vastu täies ulatuses. Välja mõista I. N. võlgnevus seisuga 12.01.2010.a. kuuskümmend tuhat üheksasada nelikümmend kuus (60 946) krooni 10 senti ja viivis alates 13.01.2010.a kuni põhinõude ( 44 257,99 krooni) kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning menetluskulud summas kaheksa tuhat kakssada kuus( 8
206) krooni 68 krooni ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (02.06.2010.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 21.11.2006.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostja laenu 68 000 krooni, intressimääraga 16% aastas ja laenu tagastamise lõpptähtajaga 10.12.2010.a. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressid iga kuu 10. kuupäeval. Kostja jäi laenusumma ja intresside tagasimaksetega tasumisega võlgnevusse alates 10.08.2007.a. Lepingust tulenev võlgnevus seisuga 12.01.2010.a. on kokku 57 452,06 krooni, millest põhiosa võlgnevus 41 481,97 krooni, intress 7 039,33 krooni, põhiosa viivis 8 902,12 krooni, postikulu 28,64 krooni. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 20.12.2006.a. sõlmiti poolte vahel vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classiv Rev, ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4 000 krooni ulatuses, intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Kostja kohustus kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 11. kuupäeval. Kostja jäi intresside maksete tasumisega võlgnevusse 11.05.2007.a. Lepingust tulenev võlgnevus seisuga 12.01.2010.a. on kokku 3 494,04 krooni, millest põhiosa võlgnevus 2 776,02 krooni, intress 1,23 krooni, põhiosa viivis 716,79 krooni. Kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja pole võlgnevust tasunud.
2 (4)
12.01.2010.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja eest kokku 60 946,10 krooni Menetluse käik Kuna kostja ei ela registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht oli hagejale, pädevatele ametisutustele ja kohtule teadmata, toimetas kohus menetlusdokumendid (hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega) kostjale kätte avalikult ning kohustus kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kuigi kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud avalikult 31.03.2010.a. ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas TsMS § 407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4-11/ on tõendatud, et 21.11.2006.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xx-xxxxxx-xx ja 20.12.2006.a. vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr xx-xxxxxx-xx. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Hageja väidab, et kostja jäi lepingutes laenusummade ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
3 (4)
Asja materjalidega on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS §196 alusel lepingud erakorraliselt üles ütlema ja nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja rikkus oma kohustusi. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus seisuga 12.01.2010.a. kogusummas 60 946,10 krooni ja viivis alates 13.01.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab menetluskulude nimekirja. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 8 206,68 krooni väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja ning viivise kasuks välja mõista riigilõiv summas 8 206,68 krooni menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. Kuna kostja ei ela registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht on hagejale, pädevatele ametiasutustele ja kohtule teadmata, tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse resolutsiooni ja otsuse peale edasikaebe korra avaldamisega kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes
Aare Kaldma kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.