Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Menetluse käik 11.05.2008.a. on Tartu Maakohtule laekunud OÜ X hagi A M vastu, milles hageja nõuab kostjalt laenulepingu järgse võlgnevuse summas 13 837,40 krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma 3 650 krooni sissenõutavaks muutunud viivise summas 5 387,40 krooni, jätkuva viivise (alates 29.04.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni) ning käsitluskulu 4 800 väljamõistmist /tl.13-16/. Hageja nõue OÜ X (Laenuandja) ja kostja A M (Laenusaaja) sõlmisid 03.02.2008.a. laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist X laenu summas 3000,00 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 650,00 krooni tagastama hiljemalt 23.04.2008.a. Kostja registreeris ennast 24.01.2008 väikelaenu taotleva isikuna X OÜ interneti kodulehel X sisestades oma kontaktandmed, kinnitades nõustumist laenulepingu tingimustega ning autentides end pangalingi kaudu. Laenulepingu tingimused on avaldatud X OÜ kodulehel aadressil X. X OÜ on sõlminud pankadega pangalingi lepingud. Autentimise eesmärgiks pangalingi kaudu on laenu taotleja isiku tuvastamine. Pärast autentimist saadeti kostja poolt esitatud e-maili aadressile kontrollkiri, mille kätte saamist kostja kinnitas. Samuti saatis kostja tema poolt andmetes esitatud mobiiltelefoni numbrilt konto kinnitamiseks sõnumi. Kontrollkirja saatmise eesmärgiks on kinnitada laenutaotleja ligipääsu antud e-maili aadressile saabuvatele kirjadele (arve, meeldetuletused, info vahetus) ning mobiililt saadetud kinnitussõnum tagab, et antud telefoninumber oli laenutaotleja valduses ja on samuti info ning meeldetuletuste saatmise väljundiks. Kui loetletud toimingud olid teostatud aktiveeriti kostja poolt loodud kasutajakonto ning kostja sisestas kliendisüsteemi sisenemiseks kasutajatunnuse (mobiiltelefoni number) ning enda poolt registreerumisel valitud salasõna. Kostja täitis internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi ning kinnitas laenulepinguga nõustumist. Samuti saatis ta sõnumi laenutaotluse kinnitamiseks oma mobiiltelefonilt. Ankeedi kinnitamist ja kinnitussõnumi saatmist koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlevad pooled aktseptina laenu saamiseks ning laenulepingu tingimustega nõustumiseks. Kostja A M andmed laenu taotluse esitamisel olid kontrollitud ja isik autenditud. Kostja taotles 24.01.2008 X OÜ-lt väikelaenu summas 2000,00 krooni, taotlus rahuldati ning laen kanti 24.01.2008.a. kostja pangakontole (lisa 4). Kostja tagastas

oma kontolt tähtaegselt (03.02.2008) laenu ning laenulepingu tasu 2525,00 krooni (lisa 5). Kostja A M taotles uut laenu 03.02.2008. Kostja andmed laenu taotluse esitamisel olid kontrollitud ja isik autenditud. Kostja taotles X OÜ-lt väikelaenu summas 3000,00 krooni, taotlus rahuldati ning laen kanti 03.02.2008.a. kostja pangakontole (lisa 6). Samas esitas X OÜ kostjale ka laenu tasumiseks arve nr X (lisa 3). Arve summaks oli 3650,00 krooni, tasumise tähtajaks 04.03.2008 ning viivisemääraks 0,85% iga viivitatud päeva eest. Kostja tasus korduvalt laenu maksetähtaja pikendamise eest ning uueks maksetähtajaks lepiti kokku 23.04.2008. Kostja ei tasunud arvet. X OÜ teavitas laenutähtajast ning selle ületamisest kostjat mobiiltelefoni sõnumite ja e-kirjadega. Põhjusel, et kostja vabatahtlikult oma võlgnevust X OÜ ees ei tasunud loovutas viimane nõude inkassofirmale. Vastavalt hageja ja X OÜ (edaspidi nimetatud esialgne kreeditor) vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise raamlepingule nr.X, loovutas esialgne kreeditor 12.06.2008 võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud VÕS) § 164 ja § 167 alusel Kostja ja esialgse kreeditori vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos seda tõendavate dokumentidega X OÜ-le (lisa 7). Hageja teavitas kostjat kirjalikult: 20.06.2008. Võlateatis, millele kostja reageerinud ei ole (lisa 8) 06.08.2008. Hagihoiatus, millele kostja reageerinud ei ole (lisa 9) 30.10.2008. Hagihoiatus (korduv), millele kostja reageerinud ei ole (lisa 10) Arvestades eespool toodut leiab hageja, et hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada see vaidlus kohtuväliselt. Vaatamata kostjale antud võimalustele ning tasumise tähtaegade edasilükkamistele ei ole kostja siiani oma kohustust hageja ees täitnud. II. Hagi õiguslik alus VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 410 lg 1 kohaselt sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingule ei kohaldata käesoleva seaduse § 404 ja § 405 sätestatut. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt nimetatud laenulepingule kohustus kostja laenu tagastama 23.04.2008.a. Hageja leiab, et kostja ei ole endale võetud kohustust hageja ees kohaselt täitnud ning VÕS § 82 lõike 7 alusel on see muutunud sissenõutavaks. Eespool nimetatud laenu tagastamata jätmisega on kostja VÕS § 100 mõttes rikkunud lepingust tulenevat kohustust tagastada laenuandjale laenusumma tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Tulenevalt VÕS § 101 lõige 1 võib hageja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu (lisa 2) punktis 8.3. kokku lepitu kohaselt tekib kostjal, kui ta ei täida Laenulepingust tulenevaid nõudeid nõuetekohaselt, kohustus maksta Võlausaldajale lisaks võlgnevatele summadele lepingu rikkumisega tekitatud kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta ettenähtud summas iga kolmekümne (30)

päevase viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Käsitlustasu suurus on 3000 (kolme tuhande) kroonise laenu puhul 400 (kolmsada) krooni iga 30 päevase viivitusperioodi järel. Seega kokku 4800,00 krooni. Laenulepingu (lisa 2) punkt 10.2.3 sätestatu kohaselt tekib kostjal kohustus maksta Võlausaldajale menetluskulud Hagiavalduse esitamisel kohtusse (toimub kui Laenusaaja Lepingust tulenevad kohustused on Võlausaldaja ees pikaajaliselt täitmata) summas vähemalt 1 500,00 (üks tuhat viissada) krooni, lisaks veel õigusabikulud, riigilõiv ja muud kohtukulud. Laenulepingu punktis 11.1 kokku lepitu kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada 0,85% viivise arvestamist päevas puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Viivise maksmine ei vabasta kostjat laenulepingu järgse tasumise kohustusest. Kuivõrd laenu tagasimakse tähtaeg (kohustuse täitmise tähtpäev) oli 23.04.2008, algab viivise arvestamine alates 24.04.2008.a. Nõutav viivis oleks 11 448,23 krooni, kuid mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vähendab hageja viivise protsenti 0,4%-ni. Seega viivis 5387,40 krooni. Eeltoodu alusel hageja palub :

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue tagastamata krediidisumma väljamõistmiseks kostjalt on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi selles nõudes

kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Võla viivisenõude osas rahuldab kohus hagi osaliselt ning jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt käsitlustasu jätkuva viivise väljamõistmiseks. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Kostja tunnistab, et usaldas A T, kes kasutades kostja andmeid on kostja nimel võtnud laenu. A T suhtes on alustatud kriminaalmenetlust Lõuna Prefektuuri poolt. Hageja ei ole kriminaalasja raames tsiviilhagi esitanud ja kinnitas kohtuistungil, et ei soovi seda ka edaspidi teha. Hageja on tõendatud, et OÜ X (Laenuandja) ja kostja (Laenusaaja) sõlmisid 03.02.2008.a. laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist X laenu summas 3000,00 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 650,00 krooni tagastama hiljemalt 23.04.2008.a. Kostja registreeris ennast 24.01.2008 väikelaenu taotleva isikuna X OÜ interneti kodulehel X sisestades oma kontaktandmed, kinnitades nõustumist laenulepingu tingimustega ning autentides end pangalingi kaudu. Laenulepingu tingimused on avaldatud X OÜ kodulehel aadressil X. X OÜ on sõlminud pankadega pangalingi lepingud. Autentimise eesmärgiks pangalingi kaudu on laenu taotleja isiku tuvastamine. Pärast autentimist saadeti kostja poolt esitatud e-maili aadressile kontrollkiri, mille kätte saamist kostja kinnitas. Samuti saatis kostja tema poolt andmetes esitatud mobiiltelefoni numbrilt konto kinnitamiseks sõnumi. Kontrollkirja saatmise eesmärgiks on kinnitada laenutaotleja ligipääsu antud e-maili aadressile saabuvatele kirjadele (arve, meeldetuletused, info vahetus) ning mobiililt saadetud kinnitussõnum tagab, et antud telefoninumber oli laenutaotleja valduses ja on samuti info ning meeldetuletuste saatmise väljundiks. Kui loetletud toimingud olid teostatud aktiveeriti kostja poolt loodud kasutajakonto ning kostja sisestas kliendisüsteemi sisenemiseks kasutajatunnuse (mobiiltelefoni number) ning enda poolt registreerumisel valitud salasõna. Kostja täitis internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi ning kinnitas laenulepinguga nõustumist. Samuti saatis ta sõnumi laenutaotluse kinnitamiseks oma mobiiltelefonilt. Ankeedi kinnitamist ja kinnitussõnumi saatmist koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlevad pooled aktseptina laenu saamiseks ning laenulepingu tingimustega nõustumiseks. Kostja A M andmed laenu taotluse esitamisel olid kontrollitud ja isik autenditud. Kostja taotles 24.01.2008 X OÜ-lt väikelaenu summas 2000,00 krooni, taotlus rahuldati ning laen kanti 24.01.2008.a. kostja pangakontole (lisa 4). Kostja tagastas oma kontolt tähtaegselt (03.02.2008) laenu ning laenulepingu tasu 2525,00 krooni (lisa 5). Kostja A M taotles uut laenu 03.02.2008. Kostja andmed laenu taotluse esitamisel olid kontrollitud ja isik autenditud. Kostja taotles X OÜ-lt väikelaenu summas 3000,00 krooni, taotlus rahuldati ning laen kanti 03.02.2008.a. kostja pangakontole (lisa 6). Samas esitas X OÜ kostjale ka laenu tasumiseks arve nr X (lisa 3). Arve summaks oli 3650,00 krooni, tasumise tähtajaks 04.03.2008 ning viivisemääraks 0,85% iga viivitatud päeva eest. Kostja tasus korduvalt laenu maksetähtaja pikendamise eest ning uueks maksetähtajaks lepiti kokku 23.04.2008. Kostja ei tasunud arvet.

X OÜ teavitas laenutähtajast ning selle ületamisest kostjat mobiiltelefoni sõnumite ja e-kirjadega. Põhjusel, et kostja vabatahtlikult oma võlgnevust X OÜ ees ei tasunud loovutas viimane nõude inkassofirmale. Vastavalt hageja ja X OÜ (edaspidi nimetatud esialgne kreeditor) vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise raamlepingule nr.X, loovutas esialgne kreeditor 12.06.2008 võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud VÕS) § 164 ja § 167 alusel Kostja ja esialgse kreeditori vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos seda tõendavate dokumentidega X OÜ-le (lisa 7). Hageja teavitas kostjat kirjalikult: 20.06.2008. Võlateatis, millele kostja reageerinud ei ole (lisa 8) 06.08.2008. Hagihoiatus, millele kostja reageerinud ei ole (lisa 9) 30.10.2008. Hagihoiatus (korduv), millele kostja reageerinud ei ole (lisa 10) Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Käesoleva kohtuvaidluse asjaoludest nähtuvalt on vaidlusaluse lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga. Kostja on kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intresside maksmist. Laen (krediit) VÕS §108 lg.1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 401 lg 1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega ja poolte seletustega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina 3 650 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata krediit summas 3 650 krooni. Viivis VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on viivise arvutamisel võtnud aluseks mõistliku intressimäära –0,4 % võlgnetavalt summalt. Hageja palub välja mõista viivitusintress (viivis summas 5387,40 krooni. Kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ning palus välja mõista viivis summas 3650 krooni. Kohus leiab, et esineb antud juhul alus VÕS §113 lg 8 viitega §162 lg 1 sätestatu kohaldamiseks ning viivise oluliseks vähendamiseks. Kohus märgib esmalt, et VÕS §-s 101 loetletud nn. „sanktsioneerivad“ õiguskaitsevahendid (leppetrahv lepingu täitmise nõudena ja viivis) on suunatud eeskätt võlausaldajal lepingu rikkumise tõttu kaasneva võimaliku kahju ärahoidmisele-vähendamisele ning seeläbi võlausaldajale rikkumiseelse seisundi tagamisele. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka asjaolu, et VÕS-i vastav regulatsioon seob sanktsioneerivate õiguskaitsevahendite rakendamise võlausaldaja kahju suurusega (VÕS §113 lg.5 ja §161 lg.2) ning annab kohtule õiguse vähendada nii viivise, leppetrahvi kui ka kahju suurust (VÕS §§113 lg.8, §162 lg.1, §140). Kohus arvestab kostja majanduslikust

olukorrast tulenevat suutmatust tasuda viivist hageja poolt nõutavas määras. Kostja on kohtule avaldanud, et ta on töötu, saab vallast sotsiaaltoetusi. Kostja on kohtule kinnitanud, et tema praegune tervislik seisund ei võimalda tal praktiliselt üldse töötada ning terviserikkest tingituna kaasnevad täiendavad ravikulutused, mistõttu kostja sissetulek ühe pereliikme kohta jääb tunduvalt alla elatusmiinimumi. Arvestades ülaltoodud põhjendusi ning kostja materiaalsest seisundist tulenevat otsuse reaalse täidetavuse printsiipi, peab kohus otstarbekaks ja õiglaseks antud juhul vähendada kostjalt väljamõistetava viivise suurust kümnendikuni põhivõlast so 365 kroonini. Seega tuleb kostjalt välja mõista lepingujärgne viivis summas 365 krooni ning jätta rahuldamata hageja nõue seda summat ületava viivisesumma 5 022 ,40 krooni väljamõistmiseks. Jätkuv viivis ja käsitlustasu Nagu eelpoolviidatud, on VÕS §113 lg.1 kohaselt võlausaldajal õigus nõuda viivist kuni kohase täitmiseni. „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ (TsMS) (RT 49/05-395) §367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg 4 sätestab, et kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS §113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Hageja on nõudnud kostjalt jätkuva viivise (s.o. kuni kohustuse täitmiseni) väljamõistmist. Kuna kohus vähendab kostjalt väljamõistetava viivise suurust, peab kohus otstarbekaks ja õiglaseks samastel motiividel (vt. ülalmotiveeritut) mitte rakendada kostja suhtes jätkuva viivise väljamõistmist. Seega tuleb hageja nõue kostjalt jätkuva viivise (alates 29.04.2009.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Laenulepingu punkti 8.3 kohaselt juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid nõudeid nõuetekohaselt, maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavale summale lepingu rikkumisega laenuandjale tekitatud kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta ettenähtud summas iga 30 päevase viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagiavalduses nõudis hageja käsitlustasu 4 800 krooni väljamõistmist kostjalt. Kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ning palus kostjalt välja mõista 3000 krooni. Hageja ei ole tõendanud milles on seisnenud või seisnevad talle kostja poolt lepingu rikkumisega tekitatud kulud ning äärmiselt ebaõiglane on kostjalt käesoleva vaidluse raames igasuguste käsitlustasude väljamõistmine. Siinjuures arvestab kohus eelkõige krediidi väljastamise asjaolusid kogumis, kostja käitumist sisuliselt tegevusetuse näol ning kostja majanduslikku ja tervislikku seisundit. Hageja poolt tasutud riigilõivu 250 krooni (kohtukulu) ning esindajale tasutud kulu (kohtuväline kulu) kuuluvad lahendamisele menetluskulude jaotuses. Menetluskulude jaotus TsMS §163 lg.1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik ja põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, sest puudub alus ja mõistlik põhjus kõrvale kalduda nimetatud põhimõttest. Hageja on hagiavalduses nõudnud kostjalt 13 837,40

krooni väljamõistmist /tl.13-16/, kuid kohus rahuldab hagi 4 015 krooni ulatuses, milline moodustab 29% esialgsest nõudest. Seega tuleb antud juhul jätta asja menetlusega kaasnenud menetluskulud 29 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, vaid teeb seda iseseisva määrusega pärast käesoleva lahendi jõustumist poole sellekohase taotluse alusel.

Aivar Pellja kohtunik 01.06.2010.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.