Kohtulahend

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Lidia Skosyrskaya (menetlusdokumentides Liidia Skossõrskaja) esitas Viru Maakohtule hagi KÜ Narva Tšaika (edaspidi KÜ) vastu kahju hüvitamiseks seoses korteri asukohaga XXX Narvas ümbervormistamisega summas 3174.20 krooni ja moraalse kahju hüvitamiseks summas 15 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja naaber T.S. hagejale ettepaneku müüa talle hagejale kuuluv korter ning hageja nõustus sellega. Kokku lepiti summas 43 000 krooni ja hagejale jäi õigus elada korteris kuni surmani. T.S. kandis 09.04.2001 hageja arvele 40 000 krooni ja vormistas üürilepingu hagejaga. Kuna elumajas on korteriühistu, siis vormistati hageja osa T.S. nimele. Kuna hageja ja T.S. vahel tekkis konflikt, pöördus hageja kohtusse tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes. Hageja ja T.S. leppisid kokku, et hageja kannab T.S. tagasi 42 240 krooni ja T.S. tagastab hagejale korteri. Hageja tagastas T.S. nimetatud summa ja T.S. loobus korteri erastamisest. Korteriühistu juhatuse 06.11.2002 istungil võeti hageja jälle korteriühistu liikmeks. 2002. aastal korraldas korteriühistu maa erastamise, kõik erastamisega seotud kulud kandis hageja, kuid 2003. a veebruaris sai hageja teada, et maa on vormistatud T.S. nimele. Hageja palus korteriühistu juhatusel viga parandada, kuid sai eitava vastuse. T.S. keeldus samuti korteri ümbervormistamisest. Alles 19.06.2002 õnnestus hagejal vormistada korteri ostu-müügileping notari juures ning pidi selleks T.S. maksma 1500 krooni. Korteriühistu juhatuse liikmete lohakuse tõttu kandis hageja varalist kahju: 500 krooni juristi teenuste eest; 1500 krooni tasu T. S; 934.20 krooni notaritasu; 240 krooni riigilõiv; kokku 3174.20 krooni. Vaatamata hageja poolt osamaksu ja maa erastamiskulude tasumisele, ei esitanud kostja korteri nr 2 omaniku kohta vajalikke dokumente. Moraalne kahju seisneb selles, et peale kinnisturaamatusse kande tegemist 22.01.2003 jäi hageja oma omandist ilma ja oli sunnitud perioodil 2003. a veebruarist kuni 19.06.2003 tegema kõik võimaliku oma omandi tagastamiseks. Üleelatust tulenevalt tundis hageja tugevat hingelist valu ja kannatusi, mida süvendas ka T.S. tegevus. KÜ vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt puudub KÜ süü selles, et hageja ei saanud korterit oma nimele vormistada. Hageja esitas avalduse uuesti elamuühistu liikmeks vastuvõtmiseks 06.11.2002. Dokumendid maa erastamiseks olid valmis juba 01.03.2002 ning samal kuupäeval esitas elamuühistu kinnistamisavalduse osanike korterite omandisse kinnistamiseks. Hageja eksib väites, et juhatus erastas maa T.S. nimele. Iga osamakse omanik sai omandisse oma osa maatükist. Hageja oleks pidanud pöörduma kinnistusameti poole.

Hageja poolt kantud kulutused ei ole seotud KÜ tegevusega. KÜ ei rikkunud hageja omandiõigust, kuna ei omastanud hageja omandi. Hageja moraalsed kannatused KÜ tegevuse tõttu on tõendamata.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus jättis 23. jaanuari 2009 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tähistavad terminid elamuühistu ja korteriühistu erinevaid mõisteid. Vastavalt kuni 30.06.2002 kehtinud elamuseaduse (ES) §-le 14 lg 1 on elamuühistu mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule kuuluvas elamus ning korraldada elamu, elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) §-le 2 lg 1 on korteriühistu korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Vastavalt ES §-le 21 lg 1 on elamuühistu liikmel õigus talle kuuluv osamaks võõrandada isikule, kes käesoleva seaduse ja elamuühistu põhikirja kohaselt vastab liikme kohta sätestatud tingimustele. Elamuühistu juhatuse 26.03.2001 toimunud koosolekul otsustati arvata hageja elamuühistu liikmete hulgast välja seoses osamaksu võõrandamisega ja T.S. avalduse alusel võtta viimane korteriühistu liikmeks. 30.05.2001 toimunud elamuühistu üldkoosolek otsustas jagada elamuühistu Narva Tšaika (edaspidi EÜ) kinnistu XXX korteriomanditeks. Tol ajal hageja ei olnud elamuühistu liikmeks. 01.03.2002 oli koostatud ja alla kirjutatud korteriomandite kinnistamise avaldus, mille p-i 5 järgi avalduse tõestatud notar oli volitatud tegema avalduses täiendusi, parandusi ja esitama lisaavaldusi. Neli kuud hiljem otsustas hageja, et soovib saada tagasi osamaksu ning kirjutas vastava avalduse ka elamuühistu juhatusele. Sel ajal oli korteriomandite kinnistamise avaldus juba esitatud kinnistusosakonda. 2002. a novembris oli hageja võetud uuesti elamuühistu liikmeks ning kaks kuud hiljem oli juba välja antud kinnistamisotsus, mille kohaselt T.S. oli sisse kantud korteriomandi omanikuks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Seega tuli kinnistamise avalduses vea parandamiseks esitada täiendav avaldus, milleks oli volitatud ka kinnistamise avalduse tõestatud notar. Täiendava avalduse tegemiseks võis hageja pöörduda kinnistamise avalduse tõestatud notari poole, selleks aga oli vaja puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolekut vastavalt KRS §-le 34 lg 5, antud juhul T.S. nõusolekut. Elamuühistu ei olnud kohustatud kinnistamise avalduses vea parandamiseks. Kõik kulutused, mida kandis hageja seoses korteri ümbervormistamisega olid tingitud hageja enda tegevusest (osaku võõrandamine). Osaku võõrandamiseks hagejat keegi ei sundinud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 134 lg 2 vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Vastavalt VÕS §-le 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja ei tõendanud, milles tema kannatused konkreetselt väljendusid.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

L. Skosyrskaya esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 23. jaanuari 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagiavaldus täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ebaõige maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei olnud kostja kohustatud kinnistamisavalduses vea parandamiseks. 02.07.2002 võttis KÜ üldkoosolek vastu otsuse, millega vormistati ümber korter, asukohaga XXX Narvas, hageja nimele, kuid hagejat KÜ liikmeks ei võetud. KÜ põhikirja punkt 9 sätestab, et ühistu liikmeks võib olla 18-aastane teovõimeline füüsiline isik, kes on ühistu osaku omanik. KÜ üldkoosoleku protokollist nähtuvalt tunnistas KÜ hagejat osakute omanik. Korteri omandamisega seoses omandas hageja ka osaku. Ka KÜ 06.11.2002 protokollist tuleneb, et hageja oli vastu võetud KÜ liikmeks. See tähendab, et kuni ajani, mil Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakond ei olnud veel teinud kannet, pidi KÜ juhatus esitama notarile avalduse korteri nr 2 suhtes kande tegemiseks kinnistusraamatusse hageja nimele. Juhatus ei täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi kinnistusregistris kande tegemiseni. Korteri erastamiseks maksis riigilõivu hageja, mitte endine omanik T. S, kellele oli erastatud maaosa ning vormistatud korteriomand. KÜ võttis hagejalt vastu raha korteri erastamise kulude kandmiseks. Sellega tunnistas kostja oma kohustust maa erastamisel ja korteriomandi vormistamisel, kuid ei täitnud oma kohustust. Kuna kostja oma kohustust ei täitnud, oli hageja sunnitud ümber vormistama korteri nr 2 majas XXX ostu-müügi lepingu alusel. Raha osaku ostmiseks maksis hageja T.S. 20.06.2002. KÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei põhjenda apellant, milles seisnes temale tekitatud moraalne kahju. Samuti ei märgi apellant, milliseid menetlusnorme maakohus rikkus. Kuna apellant ei põhjenda, millise seadusega on otsus vastuolus, siis tuleb tema kaebus jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes täielikult esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud samu väiteid, millised ta esitas oma nõude põhjendustena juba maakohtus ning maakohus on nende osas võtnud põhjendatud seisukohad. Maakohus on käsitlenud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hinnanud õigesti kõiki tõendeid nende kogumis ning on põhjendatult leidnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellandi väited kohtupoolsest tõendite ebaõigest hindamisest ja kohtuotsuse mittevastavusest põhjendamisnõuetele ei ole õiged. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et 02.07.2002 EÜ Narva Tsaika üldkoosoleku otsusest XXX korteri hageja nimele ümbervormistamise kohta (I kd tl 13) ja EÜ juhatuse 06.11.2002 otsusest hageja elamuühistu liikmeks vastuvõtmise kohta (I kd tl 16) tulenes EÜ-le kohustus kinnistusosakonnale uue kinnistamisavalduse esitamiseks korteriomandi hageja nimele kinnistamiseks. EES § 218 lg 2 (2002. a kehtinud redaktsioonis) sätestas, et kui elamuühistu (-kooperatiivi) üldkoosolek otsustab erastatud maa ja selle oluliseks osaks saava elamu jagamise korteriomanditeks ja elamuühistu (-kooperatiivi) reorganiseerimise korteriühistuks, kantakse elamuühistu (-kooperatiivi) notariaalselt tõestatud avalduse, riigiga sõlmitud võõrandamistehingu ja muude seaduses sätestatud dokumentide alusel elamuühistu

(-kooperatiivi) poolt erastatud maa kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldajate nimele. Pooltel ei ole vaidlust, et 01.03.2002 oli Jõhvi notari T. Boitsova poolt koostatud XXX moodustatavate korteriomandite kinnistamise avaldus ja see avaldus oli koos muude kinnistamiseks vajalike dokumentidega esitatud notari poolt 15.03.2002 Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonnale, samuti ei ole vaidlust selles, et kõnesoleva kinnistamisavalduse kinnistusosakonnale esitamise aja seisuga oli EÜ liige T. S, kes ka oli märgitud kinnistamisavalduses kinnistusraamatusse sisekantava omanikuna XXX korteriomandi osas. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud kinnistamisavalduse esitamisega oli EÜ juhatus täitnud oma seadusjärgse (EES § 218 lg 2 kohase) kohustuse T.S. kui ühistu liikme XXX korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks ning EÜ-l ei olnud hilisemal õigusmuudatuse tekkimisel (T.S. osaku üleminekul hagejale ja hageja EÜ liikmeks vastuvõtmisel 06.11.2002) enam seadusest tulenevat kohustust varem esitatud kinnistamisavalduse vastavaks muutmiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et tulenevalt KRS §-dest 34 lg 1 ja 8 ning 341 lg 1 oli antud õigusemuudatust kajastava notariaalse kinnistamisavalduse esitamise õigus vahetult hagejal ja T. S. endil või algse kinnistamisavalduse esitanud notari vahendusel, kelle poole hageja ja T.S. pidanuksid pöörduma. Kuna hageja ja T.S. seda enne XXX korteriomandi osas kinnistamisotsuse vastuvõtmist 22.01.2003 ei teinud ning T.S. kui kandest puudutatud isik ka ei esitanud KRS § 691 kohast vastulauset tema XXX korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse sissekandmise vaidlustamiseks, siis on hagejale tekkinud varaline ja mittevaraline kahju seoses vastava õigusmuudatuse hilisema fikseerimisega kinnistusraamatus tema enda ja T.S. tegevusetuse, mitte EÜ tegevusetuse tõttu. Kuivõrd tulenevalt KRS eelviidatud sätetest oli õigusmuudatust kajastava kinnistamisavalduse esitamise kohustus hagejal ja T. S endil, siis ei oma need asjaolud, et EÜ juhatuse 06.11.2002 koosoleku protokollist nähtuvalt oli juhatus teinud oma ühele liikmele (V. A) ülesandeks hageja ühistu liikmeks võtmisel korteriomandi omandamist puudutavate dokumentide ümbervormistamise ning et hageja oli kandnud kõnesoleva korteriomandi moodustamisega ja selle kinnistusraamatusse kandmisega seotud kulud, käesoleva vaidluse lahendamisel õiguslikku tähtsust. Maakohus on jätnud õigesti hageja kahjuhüvitusnõuded rahuldamata, sest puudub EÜ (tema juhatuse liikmete) õigusvastane tegu või tegevusetus, mis oleks hagejale tekkinud varalise ja mittevaralise kahjuga põhjuslikus seoses. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hagi rahuldamine KÜ Narva Tšaika vastu ei ole käesoleval juhul võimalik ka seetõttu, et kostja ei ole EÜ Narva Tšaika õigusjärglane. TsÜS § 6 sätestab, et õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. II kd tl 7 olevast mittetulundusühingute registri väljavõttest nähtub, et EÜ Narva Tšaika on lõppenud 21.06.2004 ning samast ajast on registrisse kantud KÜ Narva Tšaika. KÜS-st, EES-st, ES-st ja ka muudest õigusaktidest ei tulene, et elamuühistu tegevuse lõpetamisel moodustatav korteriühistu saaks olla elamuühistu õigusjärglane. Seadus ei võimalda sellist õigusjärglust ka tehingu alusel. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud ka apellatsioonikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.