2-10-15635
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aivar Pellja
Määruse tegemise aeg ja koht
26.mai 2010.a. Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-15635
Tsiviilasi
Võlgniku pankrotiavaldus OÜ X pankroti väljakuulutamiseks võlgnik : OÜ X ( registrikood xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) esindaja : juhatuse liige J. T.
ajutine pankrotihaldur: Katrin Prükk (halduri tunnistus nr 155, Pepleri 32, Tartu 51010, telefon 7 420 442, faks 7 343 181, e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Nordea pank.
haldamist, tervistus- ja kehakultuuriürituste, meelelahutus- ja kultuuriürituste korraldamist, kaubandus- ja vahendustegevust mittelitsenseeritavates valdkondades, majutus- ja toitlustustegevust. Tegemist on staažika ettevõttega, mis alustas oma tegevust 1999. aastal. Võlgniku ostuarvetest nähtuvalt lõppes võlgniku sisuline tegevus veebruaris 2010. Haldusleping Võlgnik tegutses xxxxxxxxx, s.o ainuosaniku kinnistutel (pindala kokku ca 10 ha). Kinnistutel asuvad enamasti nn nõukogudeaegsed puhkemajad ja kämpingud, kuid ka üks elumaja, sööklamaja ja uuem palkmaja. Tähtajatu haldusleping maaüksuse ja sellel asuvate hoonete kasutamiseks on poolte vahel sõlmitud 15.12.2001. Kinnistud on antud võlgniku kasutusse xxxxxxxxx põhikirjas ja põhidokumentides nimetatud tegevuse eesmärkide elluviimiseks (lepingu p 2.1). Poolte vahel kokku lepitud haldustasu suurus on 0 krooni (lepingu p 3.1). Võlgnik on oma kuludega kinnistuid oluliselt parendanud. Võlgniku seletuse kohaselt renoveeriti sööklamaja söögisaal ja köök, ehitati puhkemajadesse dušširuumid ja WC-d, süvendati ja puhastati tiik, ehitati sööklamaja kõrvale paviljon, finantseeriti palkmaja kanalisatsiooni ehitust, rajati veetrass ja sanitaartehnilised ühendused ning ehitati kanalisatsiooni (vt võlgniku vastus järelpärimisele). Kokku oli nende parenduste kulu 845 987 krooni (ilma km-ta summa). Et tegemist oli ainuosaniku kinnistutega, siis võib eeldada, et nimetatud parendustöödeks oli xxxxxxxxx luba. Lisaks sellele on tehtud veel muid väiksemaid parendusi. Ajutise halduri nõudel esitas võlgnik ka suuremate kulude dokumendid. Halduslepingu kohaselt ei kuulu ümberehitused hüvitamisele (lepingu p 5.1.13). Sellest hoolimata on parendused võetud arvele võlgniku põhivarana. xxxxxxxxx 30.03.2010 otsusega esitada võlgniku pankrotiavaldus otsustati ka xxxxxxxxx xxxxx maaüksuste müük MTÜ-le xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mitte vähem kui 1,5 milj krooni eest ja võlgnikuga sõlmitud halduslepingu lõpetamine müügilepingu sõlmimisel. Ajutise halduri aruande koostamise seisuga ei olnud müügilepingut veel sõlmitud. Küll esitas xxxxxxxxx ajutisele haldurile 24.05.2010 kl 17:34 teatise halduslepingu ülesütlemise kohta alates 26.05.2010. Ajutine haldur selgitas vastuseks, et tema ei ole võlgniku esindaja. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tuleb teostatud parenduste väärtus halduslepingu lõpetamise korral hüvitada. Pärast 1.07.2002 tehtud kulutuste hüvitamist saab VÕS § 286 lõike 2 alusel käsundita asjaajamise sätete alusel. Enne seda tehtud kulude hüvitamist reguleeris rendiseadus. Lisaks on ajutine haldur seisukohal, et VÕSRS § 12 lõike 2 ja § 6 lõike 2 kohaselt ei saa kohaldada halduslepingu punktist 5.1.3 tulenevat, sest olukorras, kus äriühing on parendanud oma ainuosaniku vara, oleks hüvitamisnõude välistamine hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Kui osapooled ei jõua hüvitises kokkuleppele, tuleks hüvitise väljamõistmiseks pöörduda kohtusse. Ajutise halduri hinnangul on xxxxxxxxx xxxxx maaüksused võimalik müüa vähemalt 2,5 milj krooniga. Seega oleks võimalik kinnistute müügist rahuldada nii xxxxxxxxx soovitud hind kui ka hüvitada võlgniku tehtud parendused. Aruandlus ja tegevuse dokumenteerimine Võlgnik on koostanud majandusaasta aruanded alates 1999. aastast kuni 2008. aastani (k.a) ning esitanud need äriregistrile. 2009. majandusaasta aruanne on koostatud, kuid äriregistrile esitamata. Lisaks on võlgniku ajutisele haldurile esitanud võlgniku bilansi ja kasumiaruande seisuga 30.04.2010. Võlgnik on esitanud ka parandatud võlgade nimekirja seisuga 30.04.2010. Majandusaasta aruanded ei ole auditeeritud. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile juhatuse ega üldkoosoleku otsuseid, sh otsuseid kust nähtuks majandusaasta aruannete kinnitamine.
Nimetatud dokumentide põhjal on ajutine haldur koostanud koondid (lisatud). Mõned koondi olulisemad osad on lülitatud ka käesolevasse aruandesse. Käive, kulud, kasum, kahjum Majandusaasta
aruanded. Koond. Äritulud kokku 1 109 648
30.04.10
1 230 343
934 985
485 286
55 700
Ärikulud kokku
1 029 975
1 259 877
1 219 541
935 392
224 258
Aruandeaasta puhaskasum (kahjum)
24 579
-86 244
-344 607
-522 373
-182 690
Omakapital, maksejõuetus ja selle tekke aeg Majandusaasta
aruanded. Koond. Osakapital 40 000 40 000
28.02.10
40 000
40 000
40 000
Omakapital kokku
-344 001
-866 374
-1 049 064
86 850
Koondist nähtuvalt on võlgniku kulud ületanud tema tulusid alates aastast 2007, kusjuures see tendents on aina süvenenud. Nt 2009. aastal ületasid kulud tulusid peaaegu kaks korda, 2010. aasta esimesel neljal kuul neli korda. Ka netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) nõue1 on täitmata alates aastast 2007. Probleemid olid majandusaasta aruannetes näidatust tegelikkuses veelgi suuremad ja võimalik, et ka varasemad, sest majandusaasta aruannetes on võlgniku varana näidatud ka xxxxxxxxx kinnistule tehtud parendused. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile dokumente, mis näitaks, et võlgnik oleks sellises olukorras tarvitusele võtnud äriseadustiku §-s 176 sätestatud abinõusid. Ajutine haldur pidas maksejõuetuse põhjuse hindamisel oluliseks eraldi vaadelda võlgniku viimaste aastate müügikäivet ja selle jagunemist periooditi, paludes võlgnikul esitada müügireskontrod 2008, 2009 ja 2010. Ajutisele haldurile esitatud müügiandmed erinevad oluliselt majandusaasta aruannetes toodud äritulust. Nimetatud erisuse tõttu ei saa saadud andmeid pidada analüüsi tarbeks piisavalt usaldusväärseteks. Töötajad Võlgnikul on olnud keskmiselt 5 töötajat.2 Ajutise halduri nimetamise seisuga võlgniku antud andmetel on võlgnikul kokku 4 töötajat. Võlgniku andmetest nähtub, et alates augustist 2009 on võlgniku töötajatele palgad välja maksmata. Kõigi töötajatega on töölepingud lõpetamata. Võlgnik on välja saatnud koondamise teated. Selle kohaselt peaksid töölepingud lõppema 25.05.2010. Ajutisele haldurile teadaolevalt võivad töötajad olla valmis koondamisteadete tühistamisest, kui ettevõtte tegevust õnnestub jätkata.
ÄS § 171 lg 2 p 1: osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähemalt pool osakapitalist või vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus.
Andmed majandusaasta aruannetest.
Raha pangaarvetel
kassas
Võlgnikul on arvelduskonto SEB Pangas (xxxxxxxxxxxxxx) ja Swedbankis (xxxxxxxxxxxx). Väikevahendid Võlgniku bilansis väikevahendid ei kajastu. Võlgnik on esitanud haldurile võlgnikule kuuluvate väikevahendite nimekirjad (lisa), tuues ära iga esemegrupi väärtuse võlgniku hinnangul. Selle kohaselt on väikevahendite väärtuseks 148 495 krooni. Ajutise halduri esialgne hinnang on, et üksikesemete hinnad ei ole üle paisutatud. Samas võib olukorras, kus tegemist on kasutatud esemetega, olla sellele müügikanali leidmine ja müügi korraldamine komplitseeritud. Pankrotimenetluses on ajutise halduri vahendusel pakutud nimetatud vara eest kogumine 40 000 krooni. Võlgnik sellise hinnaga ei nõustunud, kuid leidis, et väikevahendite tervikvarana müügil võiks hinnaks olla 100 000 krooni. Ajutine haldur jätkab läbirääkimisi potentsiaalse ostjaga. Ajutine haldur lähtub võlgniku seisukohast, et kogumina müügil on väikevahendite orienteeruvaks väärtuseks kuni 100 000 krooni. Kinnisvara
puudub
Muu põhivara 30.04.2010 seisuga koostatud bilansist nähtuvalt on võlgnikul põhivara bilansilises jääkväärtuses 645 347 krooni. Seejuures tuleb arvestada, et xxxxxxxxx maaüksustele on tehtud parendusi kogusummas 947 714 krooni. Parenduste raamatupidamislik väärtus on 601 568 krooni. Hetkel kokkulepet parenduste hüvitamiseks pole. Ajutise halduri ettepanekul esitas võlgnik haldurile oma seisukoha muu põhivara väärtuse osas. Võlgnik pidas seda enamasti võrdseks vara soetamisväärtusega. Kuna vara on soetatud aastatel 2006–2008, siis on vara tänane turuväärtus tõenäoliselt siiski mõneti madalam soetusväärtusest. Kuni puudub kokkulepe parenduste hüvitamiseks ja kokkuleppe mittesaavutamisel määrab parenduste eest hüvitise suuruse kohus, ei pea ajutine haldur hetkel võimalikuks hinnata parenduste väärtus. Ajutise halduri hinnangul on muu põhivara väärtuseks 100 000 krooni. Sõidukid ARK andmetel kuulub võlgnikule Volkswagen Transporter (reg märk xxxxxxx, ehitusaasta 1983).3 Võlgniku vara nimekirjas transpordivahendeid pole. Ehitised kui vallasasjad
puuduvad
EVK-s registreeritud väärtpaberid
puuduvad
Nõuded
puuduvad
ARK vastus ajutise halduri päringule 7.05.2010.
Muu vara Muu varana on võlgnik kajastanud bilansis varud väärtuses 1000 krooni. Ajutisele haldurile ei ole esitatud varude nimekirja. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara suurusjärgus 200 000 krooni. Lisaks võib võlgnikul olla nõudeõigus ainuosaniku vastu parenduste hüvitamiseks, mida on tehtud enam kui 1 milj krooni ulatuses.
Lühiajalised kohustused 225 605 krooni Võlgnik on siia arvanud SEB arvelduskrediidi summas 53 981 krooni ja investeerimislaenu tagasimakse aastal 2010 summas 63 768 krooni (vt lisatud tabel). Summad ühtivad põhiosas SEB andmetega. Arvelduskrediidi tagastamise tähtaeg on lepingu kohaselt 15.06.2010 ja investeerimislaenu puhul 05.11.2012. Haldurile on esitatud vastavad laenulepingud. III isikutelt saadud info kohaselt on laenulepingud ennetähtaegselt lõpetatud. SEB 17.05.2010 vastusest ajutise halduri järelpärimisele seda järeldada ei saa. Võlgniku andmetel on ta J. T. (võlgniku juhatuse liige) lühiajalise laenuna võlgu 107 856 krooni (notariaalne laenuleping 27.11.2008). Ajutise haldurile esitati vastav laenuleping. Lisaks esitas võlgnik laenuarvelduste koondi nimetatud võlausaldajaga (lisatud). Maksuvõlad 151 658 krooni (sh intress 30 914,69 krooni) Võlgniku andmetel on maksuvõlg suurem – 214 220 krooni. Võlgniku andmed erinevad Maksuameti omadest seetõttu, et võlgnik on kajastanud ka makse seni väljamaksmata töötasudelt. Kuna pankroti väljakuulutamise korral hüvitab enne pankrotti saamata palga riik, siis on maksukohustuse puhul kohasem lähtuda maksuhalduri andmetest. Kohustused tarnijatele 149 034 krooni Võlgniku koostatud hankijate nimekiri seisuga 30.04.2010 koos kohustuse tekkimise aja, aluse jmt-ga on ära toodud aruande lisas. Kohustused töötajatele 276 338 krooni Võlgnikul on seisuga 30.04.2010 töölepingutest tulenevad kohustused 4 töötaja ees kogusummas. Tegemist on töötasu kohustustega august 2009 - aprilli 2010 eest. Arusaamatuks jääb, miks bilanss erineb töötajate nõuete osas saamata töötasu detailsest koondist (lisatud). Võimalik, et siin on kajastatud J. T. võlgnetav majanduskulu, töötajate auto kompensatsioonid ja arvuti rent (vt lisatud koond). Pikaajalised laenukohustused 674 691 krooni Võlgnik on siia arvanud SEB investeerimislaenu tagasimakse summas 298 858 krooni (vt lisatud tabel). Võlgniku andmetel on ta J. T. (võlgniku juhatuse liige) pikaajalise laenuna võlgu 375 833 krooni (notariaalne laenuleping 27.11.2008). Muud kohustused 4500 krooni Siin on kajastatud võlgniku juhatuse liige L. N. saanud ettemakse. Kokku on võlgnikul kohustusi ajutise halduri esialgsel hinnangul vähemalt summas 1 481 826 krooni.
Eelnevast nähtub, et võlgnik on maksejõuetu, s.t võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Võlgniku maksejõuetuse põhjustele saab hinnangu anda pärast seda, kui on võimalik analüüsida võlgniku müügitulu. Müügiarvete koondist nähtub, justkui oleks 2009. aasta suvekuudest alates majandustegevus sisuliselt soikunud. Kohati oli kuid, kus koondist nähtuvalt üldse mingit müügikäivet ei esinenud. Kordan aga, et nimetatud koond ei ühti siiski majandusaasta aruande vastavate näitajatega. Edasises pankrotimenetluses tuleks püüda välja selgitada, kas tegemist ei olnud siiski ka varjatud käibega, juhtimisvigadega või oli (on) lausa tegemist tahtliku maksejõuetuse tekitamisega. Eraldi kontrollis ajutine haldur tehinguid sidusettevõttega – ainuosanikuga (vt lisatud koond). Kaheksa aasta jooksul on võlgnik kõigest kümnel korral müünud xxxxxxxxx majutus- vmt teenust, seejuures kolmel viimasel aastal mitte kordagi. See on enam kui kummaline olukorras, kus võlgnik on seatud ainuosaniku vara haldama ja viimase põhikirjalisi eesmärke teenima. Seda imelikum on see, et halduslepingu erakorralise ülesütlemise teatises viitab xxxxxxxxx spordikoolide ja alaliitude vajadusele kasutada puhkeküla.
Võlgnikul võib olla tervendamise väljavaateid, kui haldusleping jääb edasi kehtima ja suudetakse tagada puhkeküla täituvus. Kui haldusleping lõpetada, jäetakse võlgnik tervendamise väljavaadetest ilma. HINNANG PANKROTIMENETLUSE KULUDE KATMISE VÕIMALUSELE Võlgniku pangaarvetel ning kassas raha puudub, seega puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Vahendeid on ilmselt võimalik saada vara realiseerimisel, mis vara spetsiifilisuse tõttu võib siiski võtta teadmata hulga aega. ARVAMUS PANKROTIKURITEGUDE JA JUHTIMISVIGADE KOHTA Võlgnik on ilmselgelt ja oluliselt määral hilinenud pankrotiavalduse esitamisega.
Kohus leiab esitatud andmete põhjal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada PankrS § 31 kohaselt. Kohus ära kuulanud võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldus OÜ X suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜ X on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku tunnistab kohtule, et ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole käesoleval hetkel võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Varade tegelik väärtus on oluliselt väiksem ega kata võlgniku kohustusi. Võlgnik on maksejõuetu. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada OÜ X pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade ning nimetada pankrotihaldur. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. PankrS § 150 lg 1 p 1, 2, 5 sätestab pankrotimenetluse kuludena kohtukulu (menetluskulu) ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotiavalduse rahuldamise korral tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse kulude 1 716 krooni (sisaldab käibemaksu) ja tasu 19 400 (sisaldab tulumaksu) krooni saamiseks. Menetlusosalised summadele vastu ei vaielnud. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel millega hagita menetluses avaldus lahendatakse. Võlgnik tunnistab võlausaldajale ja kohtule, et on maksejõuetu (õigeksvõtt) ning kohus määrab õigeksvõtul põhineva lahendi tegemisel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Seega kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ning tehtud kulutused kogusummas 21 116 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.