Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

on nende poolt tasaarvestatavad töötasu võlgnevustega. Ca 100 000 krooni moodustab tagatisdeposiit AS-le NE, mille tagastamine OÜ-le A sõltub asjaolust, kas OÜ A peab tegema objektil garantiitöid. Juhul, kui see vajadus tekib, ei ole majandustegevuse lõppemise tõttu neid võimalik teha ja tagatisdeposiiti tagasi ei maksta. OÜ A on andnud 2008.a. välja laene kahele äriühingule kogusummas 250 000 krooni, mis deebitoride hulgas ei kajastu. Nende kahe võlglase taust vajab täiendavat uurimist. Juhatuse liikme väidetel on nõuete sissenõudmisega tegelenud inkassoteenust osutanud äriühing, kuid tulemused puuduvad. Materiaalse põhivara koosneb AS-s SEB Pank olevast tagatisdeposiidist võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt 222 440 krooni, mida juhatuse liikme sõnade kohaselt on pank kasutanud teatud võlgnevuste kustutamiseks ja mille täpne jääk ei ole teada. AS-i SEB Pank andmetele tuginedes on pangas pangagarantiide katteks kolm tagatisdeposiiti kogusummas 80 741 krooni. Nimetatud summade tagasikandmine OÜ-le A toimuks 2011.a. vältel ja sõltub sellest, kas ehitusobjektidel on garantiitöid vaja teha. Kui on, siis need summad lähevad väljamakstava pangagarantii katteks. Varasse kuuluvad kaks sõiduautot Citroen Berlingo bilansilise väärtusega 32 483 krooni, millest üks on remonditöökojas remondis, aga puudub raha tööde eest tasumiseks. Teine on väidetavalt müügilepingu alusel müüdud ja ostja käes, aga ARK-s ümber registreerimata. Kolmas põhivara on pikaajaline finantsinvesteering summas 3 648 372 krooni, mille moodustab laen OÜ-le M , mille pankrot on välja kuulutatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb see nõue maha kanda. Autoregistrikeskuse andmetel on OÜ A arvel kolm kaubikut väljalaskeaastatega 1987 kuni 1996. Äriühing on need liiklusvahendid erinevatele isikutele müünud, kuid registris ei ole omaniku muudatuse kannet tehtud. Seoses tagatisdeposiitide tagasimaksmise tõenäosuse hindamise võimatusega ei ole võimalik neid deposiite käsitleda varana. Ülaltoodud põhjustele tuginedes ei ole ajutisel halduril võimalik täpselt määratleda võlgniku põhivara väärtust. Konservatiivsuse põhimõttest lähtudes tuleb varade väärtuseks hinnata 0 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tood a, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloom a. PankrS § 29 lg 2 ja 3 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata ra emise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kuivõrd võlgnikul likviidne vara puudub, on võlausaldajad tasunud kohtudeposiiti 71 000 krooni käesoleva pankrotimenetluse kulude katteks. Seega tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul on äriühing olnud alates 2008.a. algusest makseraskustes, mis on pidevalt süvenenud. Alaline maksejõuetuse väljakujunemise täpset aega ei saa ajutine pankrotihaldur täie veendumusega esitada, sest puudub 2009. majandusaasta aruanne-võlgnik esitas bilansi ja muu aruandluse seis a 31.03.2010.a. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on andnud ajutisele pankrotihaldurile üle kirjaliku pöördumise, milles juhib tähelepanu, et OÜ A makseraskused algasid vähemalt 2008.a. alguses ning 2009.a. võlad kasvasid ning püsiv maksejõuetus kujunes välja 2009.a. keskpaigaks ja OÜ A juhatuse liikmete käitumises on KarS § 385.1. sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise tunnused.

Ajutise pankrotihalduri aruandes esiletoodud andmed viitavad samuti, et OÜ-l A on olnud makseraskused alates 2008.a. ja et need on süvenenud 2009.a. Ajutine pankrotihaldur ei välista, et alaline maksejõuetus kujunes välja 2009.a. lõpus, aga see seisukoht vajab kinnitamist tõenditega ja nende puudumisel ei saa esialgu nimetatud asjaolu kinnitada. Ajutine pankrotihaldur peab olema oma seisukohtades veendunud ja seda eriti juhtudel, kus seisukohal võib olla karistusõiguslik tähendus. Teada on, et viimane liisingleping öeldi võlgniku sõnul üles jaanuaris 2010.a. Alalise maksejõuetuse väljakujunemise täpne aeg tuleb välja selgitada täiendavate andmete hankimise käigus pankrotimenetluses. Alalise maksejõuetuse väljakujunemisel on ajutise halduri hinnangul mitu põhjust: i) 2008.a. suurenes põhimaterjalide maksumuse osakaal müügitulus 47 %-ni (2007.a. 23 %), suurenesid äriühingu sisekulud. Neljandas kvartalis tekkisid makseraskused, mille tõttu suurenes oluliselt maksuvõlg. Sõlmiti maksete ajatamise graafik tähtajaga oktoober 2009.a. ii) AS-st Swedbank 20.06.2008.a. võetud laenu ei kasutatud äriühingu majandustegevuses, vaid laenati edasi äriühingule, mis käesolevaks ajaks on pankrotistunud seoses kinnisvaraturu järsu kollapsiga, mis algas 2008.a. iii) 2009.a. langes müügikäive 2007.a. tasemele ja võrreldes 2008.aastaga moodustas 57 %. Põhjus ilmselt 2008.a. alanud ehitusmahtude järsk vähenemine; iv) 2009.a. müüdi Faasanlinna OY-le kaupu väärtuses 2 015 933 krooni ilma tagatiseta, ostja arvet ei tasunud ja on käesoleval ajal maksejõuetu. Tehing oli OÜ A majandustegevuses erakordne - kauba müük tervikuna moodustas majandustegevuses aastate lõikes väga väikese osa, varem tehinguid nimetatud äriühing a ei tehtud. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme tegevuses ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud äriühingu alalise maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu juhatuse liikme R. R käitumises. Raske juhtimisvea seisukohast vajavad edaspidist analüüsi kaks tehingut, milleks on kauba müük F OY-le ja pangast võetud laenu edasilaenamine. Viimase tehingu puhul on siiski oluline märkida, et nimetatud laenu tagatiseks on vormistatud pant kolmanda isiku varale. Eesmärgiga tuvastada vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi analüüsis ajutine pankrotihaldur OÜ A tehinguid lähikondsega, kelleks on OÜ A E ja OÜ PI. Esimesena nimetatu vahendas töövõtulepinguid ning sai selle eest vahendustasu, samuti oldi töövahekorras alltöövõtu tasemel. Samuti analüüsiti tehinguid äriühingutega, kellega oldi laenuvahekorras. Esialgsetele andmetele tuginedes ei leidnud haldur tehingutes OÜ-ga A elekter tehingute tagasivõitmise õiguslikke aluseid. Küll ei ole välistatud OÜ-tele B ja T laenatud summade tagasinõudmine. Laenusuhetes ei tuvastatud ühe võlausaldaja eelistamist teistele laenude tagastamisel. Kohus leiab, et ajutine haldur on tuvastanud, et äriühing oli sisuliselt maksejõuetu juba 2009. aasta keskpaigas. Kohus leiab,et võlgniku juhatuse liige võib olla rikkunud äriseadustiku § 180 lg 51 sätestatud kohustust. ÄS § 180 lg 51 järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriühingu juhatuse liige ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga ning anda hinnang vara tagasivõitmise võimalustele.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16,8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 21 840 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 7 207.20 krooni, kokku 29 047.20 krooni ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 3597.90 krooni. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult summas 7 207.20 krooni tuleb tasuda võlgnikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 alusel. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.