Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-09-15092
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Tallinna vangla kaudu) hagi NPOÜ vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja : Eesti Vabariik (Tallinna vangla kaudu)
esindajad
Hageja esindaja advokaat Kadri M , AB Raidla, Lejins ja Norcous Kostja NPOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX Kostja esindaja Irina B , Sak Fond OÜ
Kohtuistungi toimumise aeg 28.04.2010
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Rahuldada hagi ja kohustada NPOÜ-d ümber lükkama 21.01.2009 ajalehes MK E ilmunud faktiväide selle kohta, et Tallinna vangla on vene rahvusest arstidele maksnud vähem palka nende rahvuse tõttu ning faktiväide selle kohta, et Tallinna vangla mõjutas keeleinspektsiooni poolt läbiviidud kontrolli tulemusi.
3.Mitte rahuldada hagi nõude osas parandada ebakohane väärtushinnang selle kohta, et Tallinna vangla diskrimineerib vene rahvusest arste.
4.1.Kohtuotsus täitmiseks peab kostja avaldama 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist järgmise sisuga teksti: „Ajalehe MK E 21.-27.01.2009 numbris avaldasime ebaõigeid andmeid Tallinna vangla kohta. Tegelikkuses ei ole Tallinna vangla vene rahvusest arstidele nende rahvuse tõttu vähem palka maksnud ning Tallinna vangla ei ole mõjutanud keeleinspektsiooni poolt läbi viidud eksami tulemusi. Tekst peab ilmuma vene keeles ajalehe 4 leheküljel samas fondis, värvis ja samasugusel taustal ja kohas ning vähemalt samas suuruses kui ajalehe 21.01.2009 leheküljel 4 vasakus ülemises nurgas avaldatud tekst, mis algab sõnadega „Dva bõvših“ ja lõppeb sõnadega „v sude“. 4.2 Punktis 4.1 nimetatud teksti ilmumisel peab ajalehe esilehel paremas ülemises nurgas ilmuma vene keeles tekst „EBAÕIGETE andmete ümberlükkamine“ Tekst peab ilmuma samas fondis, värvis ja samasugusel taustal ja kohas ning vähemalt samas suuruses kui ajalehe 21.01.2009 numbri esilehe paremas ülanurgas ilmunud tekst „Jasõkovaja DISKRIMINATSIJA vratšei“. Sõna „ebaõige“ peab ilmuma läbivalt suurte tähtedega.
4.3.Ajalehe numbris, kus punktis 4.1 nimetatud teksti ilmub, peab lehekülgedel 4 ja 5 ülemises osas ilmuma läbivate suurte tähtedega vene keeles tekst „EBAÕIGETE ANDMETE ÜMBERLÜKKAMINE“. Tekst peab ilmuma samas fondis, värvis ja samasugusel taustal ja kohas ning vähemalt samas suuruses kui ajalehe 21.01.2009 numbri lehekülgedel 4 ja 5 avaldatud pealkiri „Po vratšam türma ne platšet“. 4.4 Ajalehe numbris, kus punktis 4.1 nimetatud teksti ilmub, peab ilmuma leheküljel 4 läbivate suurte tähtedega vene keelse tekst „AJALEHT AVALDAS EBAÕIGEID ANDMEID TALLINNA VANGLA KOHTA“ Tekst peab ilmuma samas fondis, värvis ja samasugusel taustal ja kohas ning vähemalt samas suuruses kui ajalehe 21.01.2009 numbri leheküljel 4 ilmunud alapealkiri „RUSSKIM VRATŠAM PLATJAT MENŠE, TŠEM VRATŠAM_ESTONTSA“. Menetluskulude jaotus Kostja kanda jääb 2/3 hageja menetluskuludest ning 1/3 hageja menetluskuludest jääb tema enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas 06.04.2009 kohtule hagi, milles palus kohustada kostjat ümber lükkama 21.01.2009 ajalehes MK E avaldatud ebaõiged andmed hageja tegevuse kohta või alternatiivselt kohustada kostjat avaldama parandus hageja tegevust puudutava ebaõige väärtushinnangu kohta. Hageja palub kohustada kostjat ümber lükkama 21.01.2009 ajalehes MK E avaldatud ebaõiged, mittetäielikud ja eksitavad andmed avaldades järgmine tekst vene keeles: „Ajalehe MK E 21.27.01.2009 numbris avaldasime ebaõigeid andmeid Tallinna vangala kohta. Tegelikkuses ei ole Tallinna vangla diskrimineerinud vene rahvusest arste, neile ei ole vähem palka makstud nende rahvuse tõtu ning Tallinna vangla ei ole mõjutanud keeleinspektsiooni poolt läbi viidud eksami tulemusi.“ Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt, et eelnimetatud tekst avaldatakse 1 kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest. Tekst ilmub vene keeles ajalehe 4 leheküljel samas fondis, värvis ja samasugusel taustal ja kohas ning vähemalt samas suuruses kui ajalehe 21.01.2009 leheküljel 4 vasakus ülemises nurgas avaldatud tekst, mis algab sõnadega „Dva bõvših2 ja lõppeb sõnadega „v sude“. Teksti ilmumisel peab ajalehe esilehel paremas ülemises nurgas ilmuma vene keeles tekst „EBAÕIGETE andmete ümberlükkamine“ Tekst peab ilmuma samas fondis, värvis ja samasugusel taustal ja kohas ning vähemalt samas suuruses kui ajalehe 21.01.2009 numbri esilehe paremas ülanurgas ilmunud tekst „Jasõkovaja DISKRIMINATSIJA vratšei“. Sõna „ebaõige“ peab ilmuma läbivalt suurte tähtedega.
Ajalehe numbris, kus tekst ilmub, peab lehekülgedel 4 ja 5 ülemises osas ilmuma läbivate suurte tähtedega vene keeles tekst „EBAÕIGETE ANDMETE ÜMBERLÜKKAMINE“. Tekst peab ilmuma samas fondis, värvis ja samasugusel taustal ja kohas ning vähemalt samas suuruses kui ajalehe 21.01.2009 numbri lehekülgedel 4 ja 5 avaldatud pealkiri „Po vratšam türma ne platšet“. Ajalehe numbris, kus tekst ilmub, peab ilmuma leheküljel 4 läbivate suurte tähtedega vene keelse tekst „AJALEHT AVALDAS EBAÕIGEID ANDMEID TALLINNA VANGLA KOHTA“ Tekst peab ilmuma samas fondis, värvis ja samasugusel taustal ja kohas ning vähemalt samas suuruses kui ajalehe 21.01.2009 numbri leheküljel 4 ilmunud alapealkiri „RUSSKIM
VRATŠAM PLATJAT MENŠE, TŠEM VRATŠAM_ESTONTSA“.
2.Kostja avaldas 21.-27. jaanuaril 2009 ajalehes MK E ajakirjanik S K poolt kirjutatud artikli pealkirjaga „Arstide järele vangla ei nuta“ Kostja avaldas artiklis hageja tegevuse kohta ebaõigeid andmeid, väites, et vene rahvusest või vene nimega töötajaid diskrimineeriti süstemaatiliselt paljude aastate jooksul, vene rahvusest arstidele maksti nende rahvuse tõttu vähem palka ning hageja juhtkond ja keeleinspektsioon tegid ebaseaduslikku koostööd ning fikseerisid eelnevalt töötajate keeleeksami tulemused. Kostja tugines üksnes hageja juures töötanud arstide T.V ja J.P paljasõnalistele väidetele. Hagejalt küsiti üksnes seda, kas vastab tõele, et nimetatud arstid on alustanud kohtumenetlust plaga vähemmaksmise kohta, mida hageja ei eitanud. Muus osas ei saanud hageja artikli ilmumise eel oma seisukohta väljendada. Hageja ei saanud omapoolseid seisukohti artiklis ilmunud M.R diskrimineerimise kohta esitatud kommentaaride kohta, ka puudus hageja töötajatel Ü.P ja E.K võimalus neile omistatud väidete õigusust kinnitada. E. K küsiti arvamust hoopis teise asjaolu kohta. Hageja saatis kostjale 26.01.2009 ja 3.03.2009 kirjad, milles palus ebaõiged andmed ümber lükata, kuid kostja keeldus vastavasisulise artikli avaldamisest. Hageja palub kohustada kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama ja alternatiivselt, kui kohus leiab, et tegemist on väärtushinnanguga, kohustada kostjat ebaõige väärtushinnangu kohta parandus avaldama.
3.Artiklis on esitatud vene rahvusest või vene nimega töötajate diskrimineerimisele osutavad väited: J.P sunniti töölt ebapiisava keeleoskuse tõttu lahkuma ehkki tal professionaalsel tasandil keeleoskusega probleeme ei olnud ja keeleinspektsioon soovitas tal edasi töötada; P oli aastani 2000 peaarst, kuid talle anti mõista, et ajad on muutunud ja tuleb teha ruumi noorele rahvuslikule kaadrile; 2007 aastast jõustunud üleriiklik minimaalne tunnitasu vanglameedikuid ei puuduta st ei puuduta neid, kellel oli mitte-eesti perekonnanimed; T.V lahkus, sest uus ülemus muutis elu põrguks, noris vene meedikute kallal iga pisiasja pärast ja hakkas arstide palgatõusu järel nende tasku kallale kippuma; T.V , kes on töötanud terapeudi, narkoloogi ja nakkushaiguste arstina, teenis viimastel aastael koristajastki vähem; Vene rahvusest meditsiiniões alandati sanitarideks ja palk muutus koristaja omast väiksemaks; V teenis 13 000 kuus ja äsja ülikooli lõpetanud eesti nimega tütarlaps 24 000 krooni; T.V sõnul ei olnud tal probleeme haiguslugude ja dokumentide täitmisega riigikeeles ja talle ei ole ses suhtes kaebusi esitatud. Väited ei ole õiged, sest J.P ei sooritanud ette antud tähtajaks keeleeksamit, J.P tegi ise avalduse enda üleviimiseks vanglate keskhaigla psühhiaatria talituse juhatajaks ning alates 12.07.2002 on ta riiklikus tervishoiutöötajate registris registreeritud üldarstina ning seetõttu sai töötada vaid üldarstina ja igasugune seos keeleoskusega üldarstina töötamisel puudub. Tervishoiutöötajate tunnipalga alammäära kollektiivleping, mis sõlmiti 2007 aastal ei laiene arstidele ning samuti ei laiene see valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustes töötavatele isikutele, milleks Tallinna
vangla on. Valitsusasutustel hallatavate riigiasutuses töötavatele tervishoiutöötajatele kohaldub 2006 aastaks kehtestatud palga alammäär, mis arstidel on 75 krooni tunnis. Minimaalne palgamäär on kõikidele arstidele tagatud. Majandustöid tegid Tallinna vanglas kinnipeetavad, kelle täistööajal oli 1800 kooni, T.V töötas poole koormusega ja saipalka 5600 krooni. Tallinna vanglas on vaid üks hooldaja koht ning selle täitis eelnevalt ena töötanud isik, kelle keeleoskus ja kvalifikatsioon vastasid ametikohale. T.V le olid etteheited keeloskuse mitte arvutioskuse puudumise kohta.
4.Artiklis on esitatud väiteid, et vene rahvusest töötajatele maksti nende rahvuse tõttu vähem palka, mis on esitatud nii ühes alapealkirjas kui ka tekstis. Mõlemale artiklis mainitud isikule maksti palka kooskõlas seadusega ning objektiivsete kriteeriumite alusel, milleks oli erialane kvalifikatsioon, keele- ja arvutioskus. J.P palgas moodustasid kuupalga alammäär 25. astme järgi, palgamäära diferentseerimine 50 % arvestades töö erisust vanglas, lisatasu 15 % teenistusaastate eest ning lisatasu õhtuse ja öise töötamise eest ning riikliku kokkuleppe täitmiseks tehtud juurdemaks, mille summa muutus 2006 ja 2007 aastal suuremaks. Ka T.V töötasu koosnes samadest komponentidest. Samasuguse palgaarvestuse skeemi alusel arvestati palka kõikidele vangla tervishoiutöötajatele. Sõltumata nende rahvusest.
5.Artikkel toob välja hageja juhtkonna ja keeleinspektsiooni keelatud koostöö keeletaseme kontrolli läbiviimisel ja tulemuste kindlaks määramisel järgmiste väidete esitamisega: Otse vanglasse kutsuti keeleinspektsiooni komisjon, kes hakkas kohalike ülemuste soovitusel üksikasjalikult kontrollima doktori filoloogiaalaseid teadmisi; Komisjon suundus otse juhtkonna kabinetti, alles tunni aja pärast hakati kõiki venekeelseid arste ja õdesid välja kutsuma ning selle „eksami“ tulemsutes ei kahelnud keegi. Samale teemale viitavad ka alapealkirjad „Kes tahab, see kukutab läbi“ . J.P oli E-kategooria keeletunnistus alates 23.05.1993. Keeleseaduse 1999.a muudatustega kinnitati uued keeleoskuse tasemed ning keeleinspektsioon asus kategooriatunnistustega isikute keeleoskuse taset. J.P tehti ettekirjutus kohustusega teha kõrgtaseme keeleeksam 19.01.2008, sest tema keeleoskus ei vastanud nõuetele. Isik eksamit ei sooritanud ja ta vabastati ametist. T.V l on 28.06.1999 välja antud eesti keele D-kategooria keeletunnistus, kuid arstina töötades oli vajalik kõrgtaseme keeleoskus. Talle oli tehtud ettekirjutus sooritada kõrgtaseme eksam hiljemalt 1.05.2004. Isik eksamit ei sooritanud ja ta vabastati ametist.
5.Hageja leiab, et kostja ei ole kontrollinud väidete tõelevastavust ja sekkub hageja majandustegevusse. Kostja avaldatust tuleb kogumis välja kolm väidet, mis hageja arvates on ebaõiged või alternatiivselt ebaõiged väärtushinnangud: vanglas diskrimineeritakse vene rahvusest või vene nimega arste; neile makstakse rahvusest tulenevalt vähem palka ning vangla juhtkond ja keeleinspektsioon tegid keeleoskuse kontrollimise käigus keelatud koostööd ning fikseerisid ette eksamitulemused.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud kirjalike vastuväidete kohaselt on tegemist PS § 54 sätestatud arvamusvabaduse väljendamisega. Artiklis on sõna saanud nii arstid kui ka hageja juhtkond. Kostja avaldas 04.02.2009 ajalehes vabanduse, et on ilmunu d eksitav fraas. Kostja ei saa hageja direktori käsu tõttu andmeid ümber lükata, selleks peab olema seaduslik alus st olema tuvastatud, et tegemist on ebaõigete andmetega. Hageja ei ole faktide ebaõigsust tõendanud.
7.Artiklis on väidetud, et T.V le ja J.P le maksti vähem palka kui eesti arstidele, sest palga maksmise aluseks oli eesti keele oskus ning arstid on pöördunud kohtusse. Arstide esindaja M.R on andnud õigusliku hinnangu olukorrale. Õiguslikku hinnangut ei saa ümber lükata. Faktiväiteks on vaid T.V ja J.P poolt algatatud kohtuvaidlus, muud väited on väärtushinnangud. Kostja ei pidanud küsima kommentaare kommentaarile või seisukohti teistel vangla töötajatelt.
Kostja on küsinud hageja direktorilt, kas vastab tõele, et arstid on vangla kohtusse kaevanud. Artiklis ei ole väidetud, et kõik vangla vene rahvusest töötajad said eestlastes vähem palka vaid, et T.V ja J.P said eesti kolleegidest vähem palka, sest neil puudus keeleoskus. Kostja ei ole artiklis väitnud, et keeleinspektsioon ja hageja juhtkond tegid ebaseaduslikku koostööd. Tallinna vangla ei tegutse majandus ja kutsetegevuse raames vaid teostab avalikku võimu, on selgusetu millist hageja tegevust kostja artikli avaldamisega segas. Hagejal on VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel kohustus faktiväiteid tõendada, sest tegemist ei ole mainet kahjustavate väidetega. Hageja nõue on kostjale selgusetu.
8.Kostja esitas 30.03.2010 täiendava vastuse, milles teatas, et hageja ei ole oma seisukohti tõendanud, puuduvad keeleinspektsiooni ettekirjutused ja otsused. Faktiväiteks saab olla konkreetne lause mitte erinevates lausetest kokku pandud võetud sõnad. Artiklis ei ole avaldatud lauset, et kõnealused arstid said rahvuse tõttu vähem palka ja hageja juhtkond ja keeleinspektsioon tegid ebaseaduslikku koostööd. Väärtushinnangu ümberlükkamise nõue on seaduse vastane. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks artikli ilmumise tagajärjel kahju saanud või tema au oleks teotatud. Hageja on omaks võtnud, et palga maksmise erisuse objektiivseks aluseks oli keeleoskus. Palga suurust ei saa kehtivates töösuhetes seostada keeleoskusega. Keeleoskust palga määramisel on hinnanud tervishoiuosakonna juhataja, kel puudub selleks pädevus. Keeleinspektsioon on pädev hindama isiku keeleoskust.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukoha ning tunnistaja ütlused leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled vaidlevad selle üle kas hagejal on üldse õigus esitada hagi, mida tuleb pidada majandustegevusse sekkumiseks, kas artiklis avaldatut tuleb käsitleda väärtushinnangu või faktiväitena ning milliseid faktiväiteid üldse on avaldatud ja kas need vastavad tõele või mitte. Pooltevahelist vaidlust reguleerivad eelkõige VÕS § 1046 ja § 1047 sätted.
10.Kohus leiab, et õiguslikud väited ja juriidilise kvalifikatsiooni andmine mõnele sündmusele on oma olemuselt väärtushinnangud mitte faktiväited. Väärtushinnang võib VÕS § 1046 lg 1 järgi olla au teotav. Kohus leiab, et VÕS § 1046 lg 1 järgi on hagi esitamise õigus üksnes füüsilisel isikul ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja ei saa VÕS § 1047 lg 1 ja 4 alusel nõuda väärtushinnangu esitamisel selle ümberlükkamist. On tõsi, et hageja on avaliku võimu kandja, mille konkreetseks ülesandeks on vangistusseaduse järgi vangistuse täideviimise korraldamine, mida ei saa pidada majandus- ja kutsetegevuseks. Kohus leiab, et analoogia korras saab VÕS § 1047 lg 1 kohaldada ka sellistele juriidilistele isikutele, mil ei ole majandus- ja kutsetegevust. Avalikku võimu teostav isik, kui ta ei tee seda oma majandus ja kutsetegevuse raames või ka mittetulundusliku tegevuse tegelev juriidiline isik, mil ei ole isiklikke õigusi, peavad saama end kohtu abil kaitsta, kui nende tegevuse kohta esitatakse ebaõigeid andmeid. Majanduslikult kahjulik asjaolu on igasugune teave isiku kohta, mis põhjustab tema suhtes usaldusväärsuse languse isikute hulgas, kes on temaga kas ärisuhetes või muul sarnasel moel seotud. Asjaolu, et riigi institutsioon ei täida õigusaktidega pandud kohustusi või tegutseb muul moel ebaseaduslikult on asjaolu, mis kahjustab riigi usaldusväärsust.
11.Kohus leiab, et asjas ei ole oluline välja selgitada kes ja millisel määral said artiklis oma seisukohta väljendada. Tegemist ei ole ajakirjanduseetika koodeksi kohase täitmise kontrolliga. Väidete ümberlükkamise võimaluse andmine on elementaarne kuid selle üle vaidlus ei käi. Mitte hageja ei pea oma seisukohas väiteid ümber lükkama vaid kostja peab enne avaldamist kontrollima faktiväidete tõele vastavust. Vastuväidete andmise võimaluse olemasolu ja hageja teavitamine artikli kirjutamisest võib küll olla üheks asjaoluks, mis näitab, et kostja täitis oma
hoolsuskohustust faktide kontrollimisel. Artikli kohta vastuväite või arvamuse avaldamine ei võta siiski hagejalt õigust nõuda andmete ümberlükkamist kui vaatamata enne artikli ilmumist ajakirjanikule vastuväidete või arvamuse avaldamisele, on ebaõigeid andmeid siiski esitatud. Oluline on faktide õigsuse kontrollimine, mis on kostja kui avaldaja kohustus ja kohane oleks ebaõigete andmete avaldamata jätmine mitte nende avaldamine koos hageja kommentaaridega.
12.Kostja väidete kohta, et tegemist on sõnavabaduse väljendusega märgib kohus, et PS § 54 ega ka muud põhiseaduses sätestatud isiku põhiõigused, mis on oma olemuselt absoluutsed õigused, ei ole siiski piiramatud. Isikul on õigus vabalt väljendada oma ideid, kuid see ei hõlma endas valefaktide esitamist, väärtushinnanguid võib esitada selliselt, et see ei riivaks teise isiku õigusi. Kõik isiklikud õigused on piiratud teiste isikute isiklike õigustega PS § 19 teise lause järgi. Kohus märgib et kostja väide selle kohta, et kostja ei saanud kohtuväliselt hageja kohta esitatud andmeid ümber lükata sest polnud tuvastatud, et tegemist on ebaõigete andmetega, on asjakohatu. Kostja ise saab kohtuväliselt olla isik, kes kontrollib faktiväite tegelikkusele vastavust. Tõendamiskoormus faktide tegelikkusele vastavuse suhtes on samuti kostjal. Seetõttu saab kostja ka kohtuväliselt ebaõigeid andmeid ümber lükata.
13.Kohus leiab, et ebaõigete andmetena tuleb käsitleda faktiväiteid, ka kaudseid faktiväiteid, millest kogumis saab tuletada ebaõige faktiväite. Õige ei ole seega kostja väide selle kohta, et kohtuasja raames saab arutada vaid konkreetsete artiklis avaldatud lausete tõelevastavust. Ebaõigeteks andmeteks võib pidada ka andmete ebatäielikkust.
14.Artiklis on T.V ja J.P töötasu kohta järgmised väited: T.V ja J.P said kaks korda väiksemat palka kui eesti kolleegid, J.P sai sama töömahu eest poole vähem palka kui äsja arstiteaduskonna lõpetanud eestlanna, T.V sai koristajast vähem palka, üleriigiline arstide miinimumtasu ei laiene mitte-eesti perekonnanimega arstidele, vene rahvusest meditsiiniõed alandati sanitarideks ja neile maksti koristajast vähem palka, T.V palk oli 5000 krooni. Kohus leiab, et eeltoodud lauseid saab pidada faktiväideteks. Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud lausetest saab välja lugeda faktiväite, et vene rahvusest arstidele maksti vähem palka kui eesti rahvusest arstidele või T.V ja J.P töötasu suurus sõltus eesti keele oskusest. Kohtu seisukohast on artiklist võimalik kogumina välja lugeda faktiväide, et vene rahvusest arstidele maksti vähem palka just nende rahvuse, mitte keeleoskuse tõttu. Liiatigi on artiklis mainimata jäetud, et T.V töötas poole koormusega. Selle fakti märkimata jätmise tõttu võib aru saada, et eestlasest arstile maksti 24 000 krooni ja T.V le vaid 5000 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et palga suuruse aluseks oli T.V ja J.P rahvus. Seetõttu tuleb hageja nõue faktiväite ümberlükkamiseks rahuldada.
15.Artiklis on Tallinna vangla juhtkonna ja keeleinspektsiooni koostöö kohta järgmised väited: otse vanglasse kutsuti keeleinspektsiooni komisjon, kes hakkas kohalike ülemuste soovitusel üksikasjalikult kontrollima doktori filoloogiaalaseid teadmisi, saatusesõrmed (keeleinspektorid) suundusid otse juhtkonna kabinetti, alles tunni aja pärast hakati kõiki venekeelseid arste ja õdesid välja kutsuma, selle „eksami“ tulemustes ei kahelnud keegi, kontrollijad kohustasid T.V ja J.P otsese ülemuse poolt nende keeleoskuse kohta öeldu põhjal arste eksamit tegema. Kohtu seisukohast on artiklist võimalik kogumina välja lugeda faktiväide, et keeleinspektsiooni poolt läbiviidud keeleoskuse kontrolli initsiaatoriks oli Tallinna vangla juhtkond ning juhtkonna poolt olid kontrolli tulemused ette määratud. Tunnistaja AR, kes on Tallinna vanglas kontrolli läbi viinud keeleinspektsiooni inspektor, andis kohtus ütlusi keeleinspektsiooni töökorralduse kohta. Tunnistaja ütlustest nähtub, et keeleoskuse
kontrolli läbiviimise otsustab inspektsioon, mitte ei tehta seda mõne institutsiooni kutsel, tavapärane on enne kontrollimist vestelda asutuse juhtkonnaga, et saada ülevaade töökorraldusest ja töötajate ametiülesannetest ning ametijuhenditest. Kontrolli tulemuse otsustavad selle läbiviinud keeleinspektsiooni ametnikud mitte institutsiooni juhtkond, kuid isiku keeleoskuse probleemide väljaselgitamiseks küsitakse andmeid kontrollitava otsese ülemuse või personalitöötaja käest. Kostja ei ole tõendanud, et T.V ja J.P keeleoskuse kontrolli tulemuse oleks otsustanud või keeleinspektsiooni otsustust mõjutanud Tallinna vangla juhtkond. Seetõttu tuleb hageja nõue faktiväite ümberlükkamiseks rahuldada.
17.Kohus leiab, et kohus saab määrata ära kohtuotsuse täitmise viisi ja tähtaja TsMS 445 lg 1 järgi. Kohtuotsus täitmiseks peab kostja avaldama 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist järgmise sisuga teksti: „Ajalehe MK E 21.-27.01.2009 numbris avaldasime ebaõigeid andmeid Tallinna vangla kohta. Tegelikkuses ei ole Tallinna vangla vene rahvusest arstidele nende rahvuse tõttu vähem palka makstud ning Tallinna vangla ei ole mõjutanud keeleinspektsiooni poolt läbi viidud eksami tulemusi. Tekst peab ilmuma vene keeles ajalehe 4 leheküljel samas fondis, värvis ja samasugusel taustal ja kohas ning vähemalt samas suuruses kui ajalehe 21.01.2009 leheküljel 4 vasakus ülemises nurgas avaldatud tekst, mis algab sõnadega „Dva bõvših“ ja lõppeb sõnadega „v sude“. Nimetatud teksti ilmumisel peab ajalehe esilehel paremas ülemises nurgas ilmuma vene keeles tekst „EBAÕIGETE andmete ümberlükkamine“ Tekst peab ilmuma samas fondis, värvis ja samasugusel taustal ja kohas ning vähemalt samas suuruses kui ajalehe 21.01.2009 numbri esilehe paremas ülanurgas ilmunud tekst „Jasõkovaja DISKRIMINATSIJA vratšei“. Sõna „ebaõige“ peab ilmuma läbivalt suurte tähtedega. Nimetatud teksti ilmumisel peab ajalehe lehekülgedel 4 ja 5 ülemises osas ilmuma läbivate suurte tähtedega vene keeles tekst „EBAÕIGETE ANDMETE ÜMBERLÜKKAMINE“. Tekst peab ilmuma samas fondis, värvis ja samasugusel taustal ja kohas ning vähemalt samas suuruses kui ajalehe 21.01.2009 numbri lehekülgedel 4 ja 5 avaldatud pealkiri „Po vratšam türma ne platšset“. Nimetatud teksti ilmumisel peab ajalehe leheküljel 4 läbivate suurte tähtedega ilmuma vene keelse tekst „AJALEHT AVALDAS EBAÕIGEID ANDMEID TALLINNA VANGLA KOHTA“ Tekst peab ilmuma samas fondis, värvis ja samasugusel taustal ja kohas ning vähemalt samas suuruses kui ajalehe 21.01.2009 numbri leheküljel 4 ilmunud alapealkiri „RUSSKIM
VRATŠAM PLATJAT MENŠE, TŠEM VRATŠAM_ESTONTSA“.
18.Menetluskulud tuleb hagi osalisel rahuldamisel TsMS § 163 lg 1 ja § 173 lg 1järgi jaotada nii, et kostja kanda jääb 2/3 hageja menetluskuludest ning 1/3 hageja menetluskuludest jääb tema enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.