2-10-14808
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
20. mai 2010 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-14808
Tsiviilasi
aktsiaseltsi D avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
võlgnik: AS D (registrikood xxx, xxx); võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige Marek-Igor V, xxx; ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Maire Arm (Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid, Narva mnt 5, Tallinn 10117, e-post: [email protected]).
esindajad, ajutine pankrotihaldur
2-10-14808 Edasikaebe kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 29.03.2010 esitas AS D Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 22.04.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni ning teha ettepanek AS D võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kümne kalendripäeva jooksul. 29.04.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.05.2010. Seisuga 20.05.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed AS D on registrisse kantud 22. detsembrist 1995, äriühingu tegevusalaks on hasartmängude ja kihlvedude korraldamine. Osaühingu osakapitali suuruseks on alates 08.02.2010 2 030 000 krooni. Äriühingu juhatajaks alates 10. märtsist 2010 on Marek-Igor V. Äriregistrile on esitatud majandusaasta aruanded, viimane aruanne 2008. aasta kohta. Võlgniku vara Raha kassas 587 krooni, nõuded ja ettemaksed 495 krooni. Immateriaalne vara: - võlgnikule kuulub tegevusluba TH-36 kehtivusega kuni 12.04.2016 väärtusega 395 448.00 krooni; - võlgnikule kuulub ettemaks internetikasiino programmide eest summas 812 786.00 krooni. Kuna immateriaalse vara realiseerimise tõenäosust peab ajutine haldur ebareaalseks, on ta tuvastanud, et vara puudub. Võlgniku võlad (kroonides) Võlgnikul on raamatupidamise andmetel otseseid kohustusi kokku 1 541 530.65 krooni eest: Laen: G T OÜ 182 000.00 Võlad tarnijatele
2-10-14808
717 463,35
2-10-14808 Tagastamata laenud, võlad tarnijatele, töövõtjatele ja muud lühiajalised kohustused kokku: 2 128 334.48 krooni. Maksuvõlad Maksuvõlad seisuga 13.04.2010 on kokku summas 130 659.52 krooni, s.h: - Hasartmängumaks 11 204,00 - Kinnipeetud tulumaks 23 828,62 - Kogumispensionimakse 741,00 - Sotsiaalmaks 84 974,00 - Töötuskindlustusmakse 4 048,00 Maksusummadelt on seisuga 13.04.2010 arvutatud arvestuslik intress 5 863.90 krooni. Kokku moodustavad kohustused 2 258 994.00 krooni. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ajutise halduri käsutuses olevate andmete alusel puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Makseraskused algasid 2009.a sügisel ja püsiv maksejõuetus kujunes välja 2010.a märtsis. Asjaolu, et edasine tegutsemine on võimatu, sai selgeks 2010.aasta märtsis, kui Nordic Odds Ltd. ütles üles võlgnikuga 22.01.2010 sõlmitud koostöölepingu, seega saab koheselt seejärel sisse antud pankrotiavaldust lugeda õigeaegselt esitatuks. Lähtudes kasiinoäri spetsiifikast tasutakse maksud järgmise kuu eest ette, nende maksete mittelaekumisel Maksu- ja Tolliamet maksumärke ei väljasta ja pankrot on reservide puudumisel kohene. Ajutise halduri hinnangul põhjustas maksejõuetuse prognoositust väiksem müügitulu, mille põhjuseks oli üldine majandusolukord ja viimase aasta ebarahuldavad majandustulemused, samuti uue hasartmänguseadusega kehtima hakanud ning võlgnikku oluliselt mõjutanud piirangud ja kitsendused. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Võlgnikul on 42 töötajat, kellel on töötasud ja hüvitised saamata. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ole ilmnenud. Ajutine haldur on juhtimisvea hindamise küsimuses seisukohal, et juhul, kui hasartmängu tegevust reguleerivas seadusandluses ei oleks võlgniku majandustegevust kitsendavaid muudatusi tehtud ning samaaegselt majandus ei oleks järsult langenud, oleks äriühing saanud edasi tegutseda ja suutnud võlad tagasi teenida. Ajutine haldur märgib, et kuigi juhatus on äriplaanide koostamisel ilmselt toiminud liiga optimistlikult, on peamised ebaõnnestumise põhjused seotud ikkagi üldise majanduslangusega. Maire Arm leiab, et tahtlikku maksejõuetuse tekitamist või rasket hooletust ei ole AS D juhtimises tuvastatud. Maire Arm palub määrata ajutise halduri tasu summas 43 500 krooni, millelt arvestatakse sotsiaalmaks summas 14 355 krooni, samuti ajutise halduri kulud summas 2 300 krooni (koos käibemaksuga 2 760 krooni). Juhul, kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat on ajutise halduri ettepanek lõpetada AS D pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
2-10-14808
Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et AS D pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnikul likviidne vara sisuliselt puudub ning võlgu on 2 258 994.00 krooni ulatuses. Võlausaldajad ega teised isikud ei ole nõus olnud võlgniku pankrotimenetlust finantseerima. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. AS D tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
2-10-14808
Ajutise halduri hinnangul põhjustas maksejõuetuse prognoositust väiksem müügitulu, mille põhjuseks oli üldine majandusolukord ja viimase aasta ebarahuldavad majandustulemused, samuti uue hasartmänguseadusega kehtima hakanud ning võlgnikku oluliselt mõjutanud piirangud ja kitsendused. Kuriteo tunnustega tegusid ja juhatuse liikme rasket juhtimisviga ei ole ajutise menetluse jooksul ilmnenud. Maire Arm on kohtule esitanud AS D ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks seni kulutanud 15,5 tundi ning 42 töötaja osas nõude esitamisel töötukassale on prognoosinud veel 13,5 tundi tööd, kokku 29 tundi (tunnitasuga 1 500 krooni), s.h: pankrotiasja ettevalmistamise aegne töö - võlgnikult ja asjaomastelt instantsidelt andmete nõudmine varade ja võlgade kohta, päringute koostamine; võlgniku esindajaga suhtlemine; andmete analüüs; ajutise halduri aruande koostamine; kohtuistungil viibimine. Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige Marek-Igor V on 22.04.2010 kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulusid pidanud liiga suureks ning ei ole nõustunud ise maksma ajutise halduri tasu. Kohus, arvestades töötajatest võlausaldajate suurt arvu, leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud ja edaspidi tehtavale tööle ning kvalifikatsioonile ja et ajutise halduri tasu summas 43 500 krooni, tuleb tunnustada. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks, mille tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Kohtu poolt tunnustatud tasu summast tuleb maksta välja Maire Arm’i arveldusarvele Swedbank AS-is riigi arvelt 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja ülejäänud osa tasust 37 300 krooni (lisandub sotsiaalmaks 12 309 krooni) tuleb välja mõista Maire Arm’i kasuks võlgnikult. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 2 760 krooni tuleb Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid kasuks välja mõista võlgnikult. AS D dokumentatsioon tuleb anda hoiule AS D juhatuse liikmele Marek-Igor V’ile (isikukood xxx).
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.