Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2010 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-09-51730
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi OÜ KIvastu pandilepingu täitmise nõudes ja kostja nõusoleku tuvastamiseks AS RCväärtpaberite ülekandmiseks AS Swedbank pandikontole nr xxxxxxxxxxxxxxx
Tsiviilasja hind
1 200 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Swedbank Hageja esindaja: Liina L (aadress: xxx) Kostja: OÜ KI(registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja: Marko K (xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg 07.05.2010 Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja Liina L ja nõustaja Eliza L Kostja seaduslik esindaja Marko K
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada kostjat OÜ KI(registrikood xxx) andma tahteavalduse hageja ja kostja vahel 01.10.2009.a sõlmitud pandilepingu täitmiseks ning AS RC aktsiate pandikontole kandmiseks ja asendada käesoleva kohtuotsusega kostja OÜ KI(registrikood xxx) tahteavaldus kanda AS RC väärtpaberid AS-s Swedbank avatud pandikontole nr xxxxxxxxxxxxxxx.
Jätta Harju Maakohtu 18.12.2009.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni jõustunud kohtulahend on täidetud. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
1.08.10.2009.a pöördus hageja Harju Maakohtu poole hagi eeltagamise avaldusega. Hagi eeltagamise korras palus hageja keelata kostjal OÜ-l KItemale kuuluvate AS RC(registrikood XXX) 12 000 (kaheteistkümne tuhande) nimelise lihtaktisa nimiväärtusega 100 (ükssada) krooni, mis on registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris ja nende ISIN kood on XXX, käsutamine. Harju Maakohus rahuldas oma 03.11.2009.a määrusega hageja taotluse ning kohaldas hageja poolt taotletud hagi tagamise abinõu.
2.16.12.2009.a esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu pandilepingu täitmise nõudes ja kostja nõusoleku tuvastamiseks AS RC väärtpaberite ülekandmiseks AS Swedbank avatud pandikontole nr xxxxxxxxxxxxxxx. Hagiavalduses palus hageja ühtlasi keelata kostjal vaidlusaluste väärtpaberite käsutamine hagi tagamise korras.
3.Harju Maakohtu 18.12.2009.a määrusega rahuldati hageja teistkordne hagi tagamise taotlus. Hagi tagamise korras keelas kohus kostjal OÜ-l KI temale kuuluvate AS RC(registrikood XXX) 12 000 (kaheteist tuhande) nimelise lihtaktsia nimiväärtusega 100 krooni, käsutamine ning aktsiakapitali vähendamine.
4.Kostja vastas hagiavaldusele kirjalikult 02.03.2010.a ning teatas, et ta vaidleb hagiavaldusele vastu, kuna kostja kasutas ära oma positsiooni ja eksitas hagejat, mistõttu on tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 10, § 84 ja § 86 kohaselt tühine. Sisulisi vastuväiteid põhistavaid asjaolusid kostja ei esitanud, vaid nõudis hagejat esitama 01.10.2009.a sõlmitud pandilepingu kostja eksemplari, väärtpaberikorralduste kostja eksemplarid ja väärtpaberikonto avamise kostja eksemplarid.
5.Kohus selgitas kostjale 04.03.2010.a pöördumises, et kostjal tuleb esitada kohtule kõik oma vastuväited ja vastuväiteid tõendavad tõendid. Kohus kohustas kostjat selgitama, millise vastuväite tõendamiseks on vajalik teatud originaalide väljanõudmine hagejalt. Kohus andis kostjale täiendavalt 14 päeva aega oma nõuetekohase ja põhjendatuse vastuse ning taotluste esitamiseks, kuid kostja ei vastanud hagiavaldusele täiendavalt kirjalikult ei tähtaegselt ega ka hiljem.
HAGEJA NÕUE
6.Hageja esitas kostja vastu pandilepingu täitmise nõude ning palus lugeda kohtuotsusega asendatuks kostja kohustus täita 01.10.2009.a sõlmitud pandileping ja kanda AS RC aktsiad pandikontole.
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.10.2009.a kostjale kuuluva ettevõtte AS RC laenulepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks aktsiate finantstagatisena pantimise lepingu. Sõlmitud pandilepingu punktide 1 ja 2 kohaselt oli pandi esemeks AS RC12 000 nimelist lihtaktsiat nimiväärtusega 100 (ükssada) krooni. Väärtpaberite ISIN kood Eesti Väärtpaberite Keskregistris on XXX. Pandilepingu punkti 3 kohaselt avati kostja nimelt AS
Swedbank vahendusel pandikonto nr xxxxxxxxxxxxxxx. Pandilepingu punkti 4 järgi kohustus kostja koheselt peale pandilepingu sõlmimist kandma AS RCaktsiad pandikontole.
8.Kostja jättis täitmata oma kohustuse kanda AS RCaktsiad pandilepingus märgitud pandikontole. Kostja ei ole avaldanud hagejale soovi täita pandileping vabatahtlikult. Hagejale teadaolevalt asuvad AS RCaktsiad AS SEB Pank väärtpaberikontol.
9.Kostjale kuuluv AS RCon makseraskustes olev ettevõte, kelle osas on Harju Maakohus teinud 08.12.2009.a. määruse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Hageja ja AS RCvahel sõlmitud 105 laenulepingu alusel on hagejale tasumata võla summa kokku 27 312 664,30 krooni. Nimetatud võlakohustuse oluliseks tagatiseks ongi pandilepingust tulenev pant AS RCaktsiatele. AS-le RCpuudub avalike registrite kohaselt väärtust omav vara, millele hageja saaks pöörata sissenõude kohustuste täitmisega viivitamise korral. AS-le RCkuuluvad kinnisasjad on kõik koormatud hüpoteekidega kolmandate võlausaldajate kasuks.
10.Õiguslikult viitas hageja oma hagiavalduses asjaõigusseaduse (AÕS) § 3141 lg 1 punktile 1, mille kohaselt loetakse finantstagatiseks väärtpaberi või rahalise nõude koormamist pandiõigusega või tagatise andmise eesmärgil ülekandmist, kui nii tagatise andjaks kui tagatise võtjaks on väärtpaberituru seaduse § 6 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isik. Väärtpaberituru seaduse § 6 lg 2 p 1 nimetab eesti või välisriigi krediidiasutust ja hageja on Eesti krediidiasutus. Kooskõlas AÕS § 3141 lõikega 2 loetakse finantstagatiseks väärtpaberi või rahalise nõude koormamist pandiõigusega või tagatise andmise eesmärgil ülekandmist ka juhul, kui tagatise andjaks või võtjaks on juriidiline isik ja tehingu teiseks pooleks on väärtpaberituru seaduse § 6 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isik.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 4 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg 2 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi asendab isiku tahteavaldust täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavaldust andma, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse.
11.Hageja palus ühtlasi jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavaldusele olid lisatud äriregistri väljavõtted kostja ning AS RCkohta, hageja ja AS RCvahel sõlmitud laenulepingud, aktsiate finantstagatisena pantimise leping, väärtpaberi informatsioon Eesti Väärtpaberite Keskregistrist, Harju Maakohtu määrused tsiviilasjades nr 2-09-51730 ja nr 2-09-11438, Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-09-11438, selgitus AS RCkohustuste suuruse kohta ning kinnistusraamatu väljavõtted.
12.Harju Maakohtu 07.05.2010.a istungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja märkis, et AS RCpankrotti ei ole seni veel välja kuulutatud ning aktsiate pant omab hageja jaoks sisulist tähtsust. Kostja ja hageja vahel sõlmitud pandileping on kehtiv ja tegemist ei ole näiliku lepinguga. Hageja lubadus nõustuda AS RCsaneerimiskava kinnitamisega sõltus mitmetest teguritest. Vaidlusaluse pandilepingu täitmata jätmine oli üks asjaolu, mis pani hagejat hääletama saneerimiskava vastu. Hageja rõhutas, et saneerimiskava kinnitamine või kinnitamata jätmine on kohtu ja mitte hageja otsustus. Hagejal ei olnud sõlmitud kostjaga lõplikku kokkulepet selles, et hageja nõustub saneerimiskava kinnitamisega. Hagejal oli õigus oma seisukohti muuta. Hageja märkis, et kui kostja soovib saada sõlmitud lepingute originaale, siis on hageja valmis need
andma.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Harju Maakohtule 02.03.2010. a esitatud vastuses teatas kostja, et vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Kostja vastuse kohaselt kasutas kostja ära oma positsiooni läbirääkimistel, eksitas hagejat ja lõi väära ettekujutuse. Seetõttu on pandileping vastavalt TsÜS §-le 10, §-le 84 ja §-le 86 tühine. Ühtegi sisulist asjaolu või vastuväidet kostja ei esitanud. Kostja ei esitanud ka ühtegi vastuväidet tõendavat tõendit.
14.Samuti esitas kostja kohtule taotluse pikendada kostjale antud sisulise vastamise tähtaega ning kohustada hagejat esitama pandilepingu kostja eksemplari, väärtpaberikorralduste kostja eksemplarid ning väärtpaberikonto avamise lepingu kostja eksemplarid.
15.Kohus selgitas kostjale, millistele nõuetele peab vastama kostja vastus ning andis kostjale täiendavalt aega sisulise vastuse esitamiseks, kuid kostja ei esitanud hagiavaldusele kirjalikku vastust tähtaegselt ega ka hiljem.
16.Harju Maakohtu 07.05.2010.a istungil selgitas kostja, et vaidleb hagile vastu, kuna poolte vahel sõlmitud pandileping on näilik tehing TsÜS § 89 alusel. Hagejal ei olnud kavas ühtegi lepingu punkti täita ja hageja soovis kostjalt üksnes saada aktsiad enda valdusesse. Hageja planeeris selliseid toiminguid pikalt ette. Hageja oleks pidanud täitma kostjaga sõlmitud kokkulepet kinnitada saneerimiskava, kuid hageja rikkus seda kokkulepet. Hageja ja kostja vahel oli suusõnaline kokkulepe AS RCsaneerimiskava kinnitamise kohta. Pandilepingu muutis kostja hinnangul näiliseks eeskätt asjaolu, et 10.08.2010.a sai kostja AS RCaktsiate omanikuks ja kahe kuu pärast oleks hageja juba saanud neid aktsiaid realiseerida. Hageja tegevus oli ette planeeritud.
17.Kostja selgitas Harju Maakohtu 07.05.2010. a istungil samuti, et 16.06.2009 avaldas hageja Ametlikes Teadeannetes enampakkumise teadaande, mille alusel müüdi 12 000 AS RCaktsiat nimiväärtusega 100 krooni aktsia. Enampakkumisel tegi kostja pakkumise aktsiate omandamiseks hinnaga 1 250000 krooni. 3.08.2009.a. sai kostja 10 800 aktsia omanikuks. 10.08.2009.a. sai kostja veel 1200 aktsia omanikuks. 17.03.2009 esitas AS RCHarju Maakohtusse avalduse saneerimismenetluse alustamiseks. 01.04.2009.a. algatati saneerimismenetlus. 05.10.2009.a. esitas AS Swedbank avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. 08.10.2009.a. jättis Harju Maakohus saneerimiskava kinnitamata. 01.10.2009.a. sõlmisid kostja ja hageja pandilepingu. Väärtuspäevaks oli 05.10.2009.a. Aktsiate ülekandetehingut EVK ei teostanud, kuna väärtpaberikorraldused olid täidetud ebakorrektselt. 08.10.2009.a. esitas hageja esindaja hagi eeltagamise taotluse kohtule. 19.02.2010.a. ütles hageja üles laenulepingud AS-ga RCtuues põhjuseks laenulepingu p. 2.17.p 1. Aktsiate pandilepinguga oli tagatud AS Swedbank nõuded AS RCvastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
19.Asjas kogutud tõenditest (aktsiate finantstagatisena pantimise leping, toimiku 1. kd lk 50-52, AS RCkohustuste suuruse kirjeldus, toimiku 1. kd lk 64 ning hageja ja AS RCvahel sõlmitud laenulepingust, toimiku 1. kd lk 79 -442) nähtub, et hageja ja kostja vahel oli AS RCkohustuste
täitmise tagamiseks sõlmitud AS RCaktsiate finantstagatisena pantimise leping. Pandilepingu punkti 3 kohaselt avasid pooled aktsiate pantimiseks AS-s Swedbank pandikonto nr xxxxxxxxxxxxxxx. Pandilepingu punkti 4 kohaselt kohustus pantija koheselt pärast lepingu sõlmimist aktsiad pandikontole kandma, kuid kostja jättis selle kohustuse täitmata.
20.Harju Maakohtu 08.10.2009.a määrusega ning Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2009.a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-11438 jäeti kinnitamata AS RCsaneerimiskava, millest nähtub, et AS RCon tõsistes makseraskustes.
21.Kostja on oma ütlustega Harju Maakohtu istungil (toimiku 2. kd, lk 45, pöördel) omaks võtnud, et pandilepingust tulenevad kohustused jäid kostjal täitmata.
22.Kohus leiab, et VÕS § 8 lg 2 järgi on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Antud asjas ei ole kostja oma kohustusi täitnud, kuna kostja ei ole kandnud panditud AS RCaktsiaid pandilepingu punktis 4 viidatud pandikontole.
23.VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu ega ka väitnud, et kostja kohustuste rikkumine oleks olnud vabandatav. Seega leiab kohus, et kostjapoolne pandilepingust tuleneva kohustuste rikkumine ei ole vabandatav.
24.VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 4 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg 2 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. TsÜS § 68 lg 5 järgi asendab isiku tahteavaldust täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavaldust andma, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse. Eeltoodud sätteid kohaldades leiab kohus, et kostja on kohustatud tegema tahteavalduse AS RCaktsiate pandikontole ülekandmiseks ning kostja tahteavaldus tuleb asendada käesoleva kohtulahendiga.
25.Kohus ei pea põhjendatuks kostja väiteid selle kohta, et poolte vahel sõlmitud pandileping on tühine selle näilikkuse või vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja ei ole välja toonud ühtegi sisulist asjaolu, miks oleks poolte vahel sõlmitud pandileping vastuolus heade kommetega, mistõttu ei saa kohus sisuliselt hinnata kostja 02.03.2010. a taotluses esitatud viidet TsÜS §-le 86. Kohus märgib siinkohal, et kohtupraktika kohaselt ei saa tehing olla korraga näilik ja vastuolus heade kommetega (RK TKo 20.06.2006.a nr 3-2-1-13-06, RK TKo 23.09.2005.a nr 32-1-80-05).
26.TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
27.Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest tulenevalt saaks kohus tuvastada, et poolte vahel sõlmitud pandileping oli näiline. Kostja ei ole väitnud, et poolte tahe oleks olnud suunatud mõne muu lepingu ja mitte pandilepingu sõlmimisele. Kostja poolt välja toodud asjaolud seoses pandilepingu sõlmimise ning hageja tegevusega AS RCsaneerimismenetluses ei võimalda kohtu hinnangul tuvastada, et hageja tahteks ei olnud kavatsus luua nimelt pandilepingust tulenevaid õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu
olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tagavad (RK TKo 17.12.2009. a nr 32-1-137-09, p 11). Näilik on tehing, mille pooled on teinud kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi. Näiliku lepingu puhul puudub pooltel tahe tehingu õiguslikke tagajärgi kaasa tuua ning nende sooviks on jätta tagajärgedest vaid muljet (RK TKo 23.09.2005.a nr 3-2-1-80-05, p 22). Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja sõlmis kostjaga aktsiate pandilepingu ja teostas toiminguid AS RCsaneerimismenetluses vaid lühikese ajaperioodi jooksul pärast aktsiate müüki kostjale ning hageja tegevusest nähtuvalt soovis hageja panti ilmselt kiirelt realiseerida. Pandi kui tagatise realiseerimine tagatud kohustuste täitmata jätmise korral on üks peamisi pandilepingu õiguslikke tagajärgi ning seega annavad kohtu arvates kostja väiteid alust üksnes arvata, et hageja tegelikuks tahteks oligi pandilepingu sõlmimine koos kõigi sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Lühike ajaperiood aktsiate kostjale müümise ja pandilepingu vahel ei too kohtu arvates iseenesest kaasa selle, et pandileping oleks olnud näiline.
28.Kohtu hinnangul ei tõenda tehingu näilikkust ka hageja toimingud AS RCsaneerimismenetluses. Asjaolud, milliste kohaselt langesid pandilepingu sõlmimine, pandilepingust tulenevate kostja kohustuste täitmine ning hageja toimingud AS RCsaneerimismenetluses väga lühikesse ajavahemikku, ei anna kohtu hinnangul alust järeldusteks, nagu ei oleks hageja soovinud saavutada pandilepingust tulenevaid õiguslikke tagajärgi. Olukorras, kus pandilepingutega tagati AS RCkohustusi ning AS RCsuhtes viidi samal ajal läbi saneerimismenetlust, oli hagejal õigus astuda täiendavaid samme oma õiguste kaitseks, sealhulgas oli hagejal õigus vastu vaielda saneerimiskava kinnitamisele. Kostja on ebaõigesti leidnud, et AS RCsaneerimiskava kinnitamata jätmine sõltus hagejast. Saneerimiskava kinnitab või jätab kinnitamata kohus saneerimisseaduse alusel. Hageja poolt esitatud Harju Maakohtu 08.10.2009.a määrusest (toimiku 1. kd, lk 55-60) nähtub, et hageja nõustus hääletama saneerimiskava kinnitamise poolt mitmetel eelnevatel tingimustel. Saneerimiskava vastu hääletas ka võlausaldaja OÜ ASI. Kohus on jätnud saneerimiskava kinnitamata põhjendusel, et selles toodud saneerimisabinõud ei võimalda ettevõtet saneerida
29.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja hagi kostja vastu tuleb rahuldada.
30.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist ning kohtu hinnangul on vajalik jätta Harju Maakohtu 18.12.2009.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni jõustunud kohtulahend on täidetud, kuna vastupidisel juhul võiks kostja aktsiad võõrandada mõnele kolmandale isikule.
31.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.