Otsuse tegemise aeg ja koht 27.08.2010 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-09-66387
Tsiviilasi
ERGO Kindlustuse AS hagi AMvastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
26 344,53 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ERGO Kindlustuse AS Hageja esindajad: Kairi K (XXX), Vaho V XXX. Kostja: AM(XXX, aadress XXX); Kostja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Mariann T .
Kohtuistungi toimumise aeg 16.08.2010 Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja Vaho V Kostja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Mariann T
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 04.12.2009.a hagiavalduse kostja vastu liikluskahju 26 344,53 krooni hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 30.07.2006.a liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu maantee ja Paide tänava ristmikul, mille põhjustas kostja, juhtides mootorratast Yamaha, registrimärgiga XXX, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Kostja sõitis vastu maja seina ning tekitas tervisekahjustusi iseendale.
3.Kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja poolt sõlmitud liikluskindlustuse tavalepinguga. Hageja hüvitas kannatanule tekitatud liikluskahju summas 22 908,29 krooni, millisele summale lisandus käsitluskulu 3 436,24 krooni.
4.Hageja esitas kostja vastu tagasinõude liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 4 alusel, kuivõrd kostja ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Samuti nõudis hageja kostjalt käsitluskulu hüvitamist LKindlS § 48 lg 3 alusel.
5.Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud.
6.Harju Maakohtu 16.08.2010.a istungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et käsitluskulud moodustavad 15% kahju suurusest, kuid hagejal ei olnud kohtule esitada käsitluskulusid puudutavaid tõendeid. Samas märkis hageja esindaja, et tal ei ole vastuargumente kostja seisukohtadele, sealhulgas aegumise kohaldamise taotlusele.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja vastas hagiavaldusele käsikirjaliselt 11.03.2010.a. Kostja teatas, et ta ei tunnista hagiavaldust ega pea hagi õigeks, kuna ta ei ole olnud hageja klient. Samuti viitas kostja sellele, et tal oli õnnetuse toimumise ajal kehtiv ravikindlustus. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
8.Ühtlasi leidis kostja, et asi on menetlusse võetud ebaõigesti ning menetlus tuleks lõpetada. Kostja taotles talle riigi õigusabi määramist.
9.Kohus selgitas kostjale oma 17.03.2010.a pöördumises, miks kohtul ei ole võimalik kostja vastuse alusel käesoleva tsiviilasja menetlust lõpetada. Harju Maakohtu 15.04.2010.a määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast vabaduskaotusliku karistuse lõppemist.
10.Kostja esindaja vaidles 16.08.2010.a istungil hagiavaldusele vastu. Kostja esindaja leidis, et hageja ja kostja vahel puudus lepinguline suhe. Õnnetusjuhtum leidis aset tegelikult 04.06.2006.a, mis nähtub ka hageja esitatud väärteoprotokollist. Kostja kannatanuna väljamakseid saanud ei ole. Hagiavaldus esitati kohtule alles 04.12.2009.a, kuid nõue muutus sissenõutavaks üle kolme aasta tagasi, kuna esimene kahju hüvitamise otsus tehti 11.09.2006.a. Kostja leidis, et hagiavaldus on esitatud aegunult Kostja palus kohtul kohaldada aegumist.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki
tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
12.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et 04.06.2006.a toimus Tallinnas Pärnu maantee ja Paide tänava ristmikul liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja, kes juhtis mootorratast Yamaha, registrimärgiga XXX, omamata selleks vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust. Õnnetuse tagajärjel sai kannatada kostja ning hageja hüvitas kannatanu ravikulud Ida-Tallinna Keskhaiglale ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglale.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostja vastu tagasinõudeõigus liikluskindlustuse seaduse alusel ning kas hageja nõue kostja vastu on aegunud.
14.Hageja esitatud liikluskindlustuse tavalepingust nr L280255302/3 (toimiku lk 4-5) nähtub, et kostja ei olnud hagejaga sõlmitud liikluskindlustuse lepingu pooleks. Nimetatud liikluskindlustuse tavalepingu järgi oli kindlustusvõtjaks ja sõiduki omanikuks Danske Bank A/S Eesti filiaal ning kindlustusvõtja esindajaks oli Andero Õ . Eeltoodust tuleneb, et kostja ei olnud liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanik ning liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja üksnes sõidukit juhtinud isik.
15.Kohus leiab, et hagejal puudub õigus esitada tagasinõuet kostja vastu LKindlS § 48 lg 2 p 4 alusel. Riigikohus on oma 16.03.2010.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-10 p 12 rõhutanud, et LKindlS § 48 lg 2 punktis 4 eristatakse omanikku ja valdajat sõidukit juhtinud isikust. Selle sätte mõttes on omanik või valdaja isik, kes on sõlminud kindlustuslepingu, see tähendab lepingu pool. Järelikult saab selle sätte järgi esitada tagasinõude üksnes lepingu poole vastu. Kostja ei olnud käesolevas asjas liikluskindlustuse lepingu pooleks.
16.Kohtu hinnangul reguleerib LKindlS § 48 erinevaid tagasinõude õigusi, milliseid kindlustusvõtja või Garantiifond esitada saab. Juhul, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, saab kindlustusandja esitada LKindlS § 48 lg 2 p 4 alusel tagasinõude üksnes sellise sõiduki omaniku või valdaja vastu, kes on sõlmitud liikluskindlustuse lepingu pooleks ja kes on sõiduki juhtimise üle andnud juhtimisõigust mitteomavale isikule. Viidatud seaduse sätte mõte tuleneb otseselt ka LKindlS § 48 lg 2 punkti 4 sõnastusest, kuna punktis 4 eristatakse selgelt sõiduki valdajat ja omanikku sõidukit juhtinud isikust.
17.Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et hageja on oma nõude esitanud ebaõige isiku vastu, mistõttu hagiavaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohus selgitas hagejale Riigikohtu poolt LKindlS § 48 lg 2 punktile 4 antud tõlgendust, kuid hageja ei esitanud kohtule taotlust kostja asendamiseks.
18.Ühtlasi peab kohus põhjendatuks ka kostja vastuväiteid nõude aegumise osas. Hageja esitatud liikluskahju väljamaksu arvestus-otsustest (toimiku lk 6-8) nähtub, et esimene liikluskahju hüvitamise otsus tehti 11.09.2006.a. Seega pidi hageja kahjust ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust teada saama hiljemalt nimetatud ajal. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 153 lg 1 näeb ette, et kehavigastuse tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja pidi kahjust ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust teada saama hiljemalt 11.09.2006.a. Kohtusse pöördus hageja hagiavaldusega enam kui kolm aastat hiljem ehk 09.12.2009.a. Seega oleks hageja nõue olnud kohtu hinnangul aegunud ka siis, kui hageja oleks nõude esitanud õige kostja vastu. Harju Maakohtu 16.08.2010.a istungil ei vaielnud hageja esindaja vastu kostja väidetele seoses nõude aegumisega.
19.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja
kanda.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.