Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

2-10-19610 mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.h. kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis OÜ SMS Kiirlaen 15.01.2008.a kostjaga väikelaenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 3000 kr, kohustudes tasuma lepingu tasu 650 kr ja tagastama laenu hiljemalt 14.02.2008.a Kostja jättis kohustuse täitmata ja tulenevalt 19.03.2008.a nõude loovutamise lepingust Dominus Inkasso OÜ ja OÜ SMS Kiirlaen vahel võlgneb hagejale laenu summas 3000.00 krooni, lepingutasu 650.- kr ja hagi esitamiseni kogunenud lepingujärgse viivisena 24 637.82 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg summas 3000.00 krooni, lepingutasu 650.- kr, viivis perioodi 15.02.2008-18.04.2010.a eest vähendatud kujul 3622.63 krooni ning alates 19.04.2010.a kuni põhinõude tasumiseni sissenõutavaks muutuv viivis 0,125% põhivõlalt päevas. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt menetluskulude nimekirjale maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250.- kr, hagilt tasutud riigilõivu 1000.- kr ja õigusabikulu 1500.- krooni. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning andis hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva hagi kättesaamisele järgnevast päevast alates. Hagimaterjalid on kostjale pereliikme kaudu edastamiseks allkirja vastu kätte toimetatud 30.04.2010.a. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel ja TsMS § 367 alusel peale hagi esitamist sissenõutavaks muutuvat viivist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud

2 (3)

2-10-19610 Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja E.P.’u kanda. TsMS § 173, § 174’ ja § 175 lg.1 alusel, arvesse võttes asja minimaalset keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatute menetluskuludena kokku 2250 kr, s.o. hageja kantud riigilõivu hagi esitamiselt 1000.- kr ja õigusabikulud summas 1250.- krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalsete piirmäärade. TsMS § 144 p.7 järgi maksekäsu kiirmenetluses kättetoimetamise võimatuse tõttu rahuldamata jäänud avalduselt tasutud riigilõivu 250.- kr ei ole võimalik arvata menetluskuludesse, kuna maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 13.11.2009.a ja kohtu infosüsteemi andmetel jõustus määrus kättetoimetamise järel 03.12.2009.a, hagiavaldus esitati aga 27.04.2010.a, s.o. enam kui 1 kuu peale maksekäsu kiirmenetlust lõpetava määruse jõustumist. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. TsMS § 178 lg. 1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Ingrid Hallas Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.