X hagi Delfi Meedia AS ja Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, õigusvastase tegevuse lõpetamise, õiguste rikkumise keelamise, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes hagi hind 12 350 eurot Hageja: X (isikukood XXX);
Kostja 1: Delfi Meedia AS (registrikood 10586863, Narva mnt 13, 10151 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja 2: Y (isikukood XXX, e-post: xxx Kostjate lepingulised esindajad: vandeadvokaat Mari Männiko ja advokaat Annegret Reisi (e-post: xxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi kõigis nõuetes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna
ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 1 Delfi Meedia AS xx.xx.2024 väljaandes Eesti Ekspress artikli pealkirjaga "Xxx xxx xxx". Artikli autoriks on märgitud kostja 2 Y. Artikkel pälvis lugejate suure tähelepanu. Seda jagati ainuüksi Facebookis vähemalt 2047-l korral. Kirjutis avaldati Eesti Ekspressi xx.xx.2024 paberlehes esikaaneloona.
2.xx.xx.2024, st nädal aega hiljem avaldas kostja I internetivõrgus artikli peakirjaga "Xxx xxx xxx". Artikli autor oli samuti kostja 2 Y. Seegi artikkel avaldati Eesti Ekspressi paberväljaandes, mille esilehel äratati lugejate huvi pealkirjaga: „Xxx xxx xxx“. Olemuslikult oli xx.xx.2024 artikkel eelmise xx.xx.2024 artikli jätkulugu. Ka uus artikkel tekitas lugejaskonnas teravat vastukaja - seda on jagatud Facebookis pea tuhandel korral ning sellega seotud kostja 1 Facebooki postitusel on 173 kommentaari.
3.21.10.2024 saatis hageja Eesti Meediaettevõtete Liidu pressinõukogule, Delfi peatoimetaja Urmo Soonvaldile, artikli autorile kostjale 2 ja kostjale 1 avalduse, milles esitas seitse küsimust ning heitis ette ebaõigete andmete avaldamist laimaval ja au teotaval viisil xx.xx.2024 artiklis. Mõlemad artiklid sisaldavad arvukalt detaile, ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid hageja eraelu kohta ning detaile tema alaealise xxx Q üle käiva hooldusõiguse vaidluse kohta. Mõlemad artiklid avaldati ilma hagejat eelnevalt informeerimata, saati ei pakutud võimalust kommentaariks ei enne ega pärast artiklite ilmumist. Kostja 1 24.10.2024 vastas kirjale, kuid ei andnud ühelegi küsimusele vastust ega nõustunud hageja väidetega. Lisaks väitis kostja 1, et xx.xx.2024 artiklit kirjutades reageeris kostja 2 ajakirjanikuna avalikule üleskutsele, mille hageja avaldas sotsiaalmeediapostitusena. See ei vasta tõele. Hageja saatis ettepaneku küll mõnele headest tuttavatest naisajakirjanikele privaatsõnumina, kuid kostjat 2 adressaatide hulgas ei olnud.
4.07.11.2024 esitas hageja Eesti Meediaettevõtete Liidu pressinõukogule kaebuse, milles taotles mõlema artikli suhtes tauniva otsuse tegemist. Sama dokumendiga esitas hageja nõudeavalduse xx.xx.2024 ja xx.xx.2024 artiklite eemaldamiseks, valeväidete ümberlükkamiseks, avaliku vabanduse esitamiseks ja avalduse esitamisega kaasnenud õigusabikulude hüvitamiseks. Kostja 1 leidis vastuses, et ta ei ole rikkumisi toime pannud. Pressinõukogu tegi 23.12.2024 kostja 1 suhtes õigeksmõistva otsuse.
5.Kolm päeva hiljem xx.xx.2024 avaldas kostja 1 järgmise artikli, mille autoriks oli kostja 2: "Xxx xxx xxx". Artikkel kogus 395 kommentaari ja seda jagati Facebookis 725-l korral. xx.xx.2024 avaldas Delfi järgmise artikli pealkirjaga "Xxx xxx xxx". See artikkel kogus 235 kommentaari ning seda jagati Facebookis 285-l korral. xx.xx.2025 jätkas kostja 1 hagejate 2
eraelu puudutavate vaidluste kajastamist, avaldades artikli "Xxx xxx xxx". Selle artikli kommentaarium on suletud, kuid kirjutis osutus äärmiselt populaarseks - seda jagati Facebookis 2212 korral. xx.xx.2025 ilmus kostja 2 kirjutatud artikkel pealkirjaga „Xxx xxx xxx.“ Artikkel oli jagatav sotsiaalmeedias ning kostja I sotsiaalmeedia kontol. Artikli juures on kasutatud hageja erakogust (FB kontolt) võetud isiklikku fotot.
6.Kostja 2 on kirjutanud ja kostja 1 on avaldanud 4 kuu jooksul hageja kohta 6 mahukat artiklit, mille keskmeks on lapse suhtes toimuv hooldusõiguse vaidlus. Artiklid põhinevad peamiselt kinniste kohtumenetluste dokumentidel, kuid ei ole kajastamisviisilt objektiivsed. Hagejat on kujutatud negatiivses toonis ja mahukate kohtuvaidluste ning lapse õiguste rikkumiste eest vastutava isikuna. Hagejat ja tema toetajaskonda on naeruvääristatud ja pisendatud, kuid kõikide teiste asjassepuutuvate isikute puudulikku tegevust ning jämedaid rikkumisi pole proportsionaalselt käsitletud. Artiklite eesmärk on hagejat naeruvääristada ja alandada.
7.Tegemist on meediakiusuga ja hageja taasohvristamisega niigi ruineerivas olukorras. Sellist meedia käitumist ei saa õigustada ajakirjandusvabadusega, IKS §-ga 4 ega hageja aktiivsusega sotsiaalmeedias. Mitte ükski inimene ei pea taluma sedavõrd intensiivset, järjepidevat ja ahistavat meedia sekkumist enda eraellu. Ajakirjandus peab vastutama avaldatu tõele vastavuse ja objektiivsuse eest ega tohi põhjustada asjatuid kannatusi.
8.xx.xx.2024 artikkel "Xxx xxx xxx" sisaldab arvukalt ebaõigeid faktiväiteid, mis teotavad hageja au ja head nime. Artiklis on avaldatud: "xxx xxx xxx". Väide jätab keskmisele mõistlikule lugejale mulje, et xxx kohtuotsus on jõustunud, kuivõrd tavapäraselt on avalikud vaid jõustunud kohtuotsused. xxx kohtuotsus ei ole tegelikult ei jõustunud ega avalik. xxx kohtumenetlus on täielikult kinnine. Ebaõige faktiväite esitamisega taotleti ebaõige mulje tekitamist, et hageja käsitlemiseks lapseröövi toimepanijana on faktiline baas (jõustunud kohtulahend). Väide, et xxx kohtuostus on avalik ehk jõustunud rikub hageja süütuse presumptsiooni. Hagejal on õigus nõuda valeväite eemaldamist, selle ümberlükkamist ning valeväite esitamisega põhjustatud kahju hüvitamist.
9.Artiklis on avaldatud: "Xxx xxx xxx." Lihtsaks ja selgeks on peetud kohtutäituri juhist. Kostjad on eeltoodud lausega avaldanud, et hageja ei järginud kohtutäituri juhist, sealhulgas ei valmistanud last ette, ei toetanud teda ega selgitanud talle, et hageja suhtlus lapsega jätkub, ei andnud talle kaasa vajalikke asju ega lahkunud koheselt turvakeskusest. Tegemist on faktiväidetega, mille tõele vastavuse tõendamiskoormis lasub kostjatel. Hageja taotleb, et kostjad eemaldaks eeltoodud väited artiklist ja lükkaks need ümber.
10.Hageja valmistas lapse ette, toetas teda, andis vajalikud asjad kaasa ja püüdis korduvalt turvakeskusest lahkuda. See ei olnud võimalik, sest vapustusseisundis enda häält ära karjuv laps klammerdus ema külge ja keeldus kategooriliselt isaga kaasa minemast, karjus südantlõhestavalt appi. Arusaadavalt ei hakanud hageja kasutama oma lapse suhtes jõudu, et paanikas tema külge klammerduvast xxxst vabaneda. Olukorra lahendamiseks otsustati, et hageja läheb koos lapsega psühholoogia juurde, kes lapsega suhtleks ning emal õnnestuks turvakodust lahkuda. Psühholoogini hageja koos lapsega ei jõudnud, sest selle asemele kutsuti ruumi W, kes läks last ema käest rebima ning jätkas rebimist, kui ema ja laps maas lebasid.
11.Eeltoodut kinnitab xx.xx.2024 täitetoimingu helisalvestis. Sellelt kuuldub selgelt, et hageja selgitab korduvalt lapsele kohustust minna "tädidega kaasa" ning teeb mõistlikke püüdlusi, et 3
laps oleks valmis tema käest lahti laskma. Samuti kuuldub helisalvestiselt, kuidas hageja avaldab soovi turvakodu ruumidest üksi lahkuda ning palub abi, et ruumis viibivad isikud aitaksid tema külge klammerduvast lapsest eemalduda.
12.Artiklis on ebaõigesti avaldatud, et kostja 1 tutvus juhtumi 40 minutilise salvestusega. Artiklis on avaldatud: "Xxx xxx xxx". 40 minuti pikkust videosalvestist täitetoimingust ei eksisteeri. xx.xx.2024 sündmuste kohta on olemas paarikümne minuti pikkune helisalvestis ning mõnekümne sekundiline videoklipp, mille mõlema autoriks on hageja lepinguline esindaja. Muude salvestise olemasolu on eitanud kohtutäitur ja täitetoimingu juures kohal viibinud advokaadid. Seega ei saa kostjad olla tutvunud salvestisega, mida ei ole olemas. Väide avaldati selleks, et tekitada lugejates muljet tõele vastavate väidete kohta. Sellega on kostjad soovinud luua muljet, et ametnikud ja W ei teinud midagi õigusvastast.
13.Kostjad on avaldanud ebaõigesti, et hageja kasutas lapse suhtes füüsilist vägivalda. Artiklis on avaldatud: "Xxx xxx xxxle.“ Laps oli hageja süles enne, kui W püüdis teda sülle võtta. Lapse sülle võtmine ei ole olukord, kus hageja lamab lapsega põrandal maas ja isa rebib last füüsilise jõuga hageja käest ära. Lapsel tekkis isa tegevuse tulemusena xxx ja xxx (lapse seisund on fikseeritud kiirabi epikriisis). Kui ema ja laps kukkusid, lasi isa korraks lahti, kuid jätkas maaslamava hageja sülest lapse rebimist, katkestades alles siis, kui seda nõuti. Tegelikkusele mittevastavaid fakte sisaldav ning W rünnaku tõsidust ja selle mõjusid vähendav olukorra kirjeldus taasohvristab hagejat ja tema alaealist last. See on põhjustanud hagejale talumatuid hingelisi kannatusi ning moraalset kahju.
14.Artiklis avaldati: "xxx xxx xxx." Tegemist on ebaõige faktiväitega selle kohta, millisel viisil sai hageja xxx asuva elumaja omandiõiguse. Hagejal oli juba varasemalt enne abielu lahutamist xxx asuva elumaja omandiõigus, sest see kuulus abikaasade ühisvarasse. Hageja sai elumaja ainuomanikuks ühisvara osalise jagamise tulemusel. Eba on väita, et hageja „sai“ elumaja mehelt. Hageja sai ka majaga seotud laenukohustuse, mille põhiosa jääk oli mitusada tuhat eurot. Laenukohustus on endiselt hagejal.
15.Artiklis oli avaldatud laused: „xxx xxx xxx.“ Tegemist on faktiväidetega. Hageja nõuab väite aluseks olevate lausete eemaldamist ning faktiväite ümberlükkamist, sest tegemist on tegelikkusele mittevastavate andmetega. W on kohtumenetluses kinnitanud, et hageja teavitas teda lapse koolivahetusest ja kooli nimest. Valeväite avaldamisega tekitasid kostjad hagejast ebaõige mulje kui koostöövaenulikust ja varjavast lapsevanemast.
16.Ebaõige on väide, et ema ise kutsus meediat kajastama xxxga juhtunut. Tegelikkuses pöördus hageja teema kajastamise sooviga vaid paari ajakirjanikust sõbranna poole, keda ta usaldas. Kostjaid nende hulgas ei olnud.
17.Artiklis on avaldatud hageja kohta mitmeid ebakohaseid au teotavaid väärtushinnanguid. Kostjad on jätnud hagejast hoolimatu ja lapse vajadusi eirava provokaatori mulje. Artiklis kirjutatakse: "Xxx xxx xxx." On arusaamatu, milles seisnes kostjate hinnangul provotseeriv tegevus. Ainuüksi helisalvestiselt on kuulda, kuidas ema last hoiab ja rahustab. Filmimise eesmärk oli koguda tõendeid ning seda tegi hageja lepinguline esindaja. Ainuüksi filmimist ei saa pidada provokatiivseks. Nii salvestavad täitemenetluse toiminguid kohtutäiturid.
18.Artiklis on avaldatud: "Xxx xxx xxx." Seesuguse kirjeldusega loodi hagejast kuvand kui hüsteeritsevast naisest, kellel puudus põhjus abi palumiseks. Samal ajal oli kohtumääruse järgi keelatud hagejal ja Wl lapse üleandmisel kokku puutuda. Õiguskantsler ja 4
Sotsiaalkindlustusamet on kinnitanud, et xx.xx.2024 toimunud sündmused olid hagejale ja lapsele traumeerivad. Hageja palus abi lapsele, kes sai sündmustest xxx ja viidi haiglasse. Ka hagejal fikseeriti traumapunktis vigastused. Tegemist on hageja ja tema lapse kui ohvrite traumaatiliste kogemuste pisendamisega. Alavääristav on hinnang, et keegi ei teinud hagejale midagi.
19.Hagejast loodi kuvand kui rahaahnest väljapressijast. Artiklis on avaldatud: "xxx xxx xxx." Kirjeldus on mittetäielik ja ebaõiget muljet loov. Artiklis loodi mulje, et W lubas 1000 eurot kuus tasuda heast tahtest toetusena. Tegelikkuses oli võlgnevuse aluseks võlatunnistus ja reaalne võlg, mille igakuise tasumise kohustust 45 000 eurot ning enam kuus teeniv W ei täitnud. Seda pole artiklis mainitud.
20.Kostjad jätsid mulje nagu oleks Wl olnud õigustatult alus maksetest keelduda, sest hageja püüdis omandada kallist kella. Kohus tuvastas, et kella tagastamata jätmisele W tugineda ei saanud, sest ta andis kella hageja xxx kätte, kes omakorda unustas selle hageja korterisse. Hageja ei keeldunud kella tagastamisest, vaid pakkus selle üleandmist. Kuna W järgi ei tulnud, pakkis hageja kella remonditööde ajaks kastidesse. Hageja andis kella vabatahtlikult tagasi. W kaotas tsiviilasjas nr xxx. Kostjad oleksid pidanud õiglaselt välja tooma, et tegu oli Philippe Paketi ühe odavaima mudeliga, mille väärtus on ca 20 000 eurot.
21.Kohus mõistis võlgnevuse hageja kasuks välja ning tema endine abikaasa ei tasunud võlga vabatahtlikult ega omaalgatuslikult, vaid alles pärast maakohtu otsuse edasikaebamist, ringkonnakohtu otsuse jõustumist ja täitemenetluse algatamist. Kostjad soovisid jätta muljet, et W oli suuremeelne ja allus vabatahtlikult hageja väljapressimistele, millega rikuti hageja head nime ja au.
22.Hagejat on alavääristavalt kujutatud vaese naisena. Alavääristavalt on väidetud, et hageja ei järginud kohtutäituri lihtsat ja selget juttu. See lause sisaldab samaaegselt alusetut negatiivset väärtushinnangut, et hageja ei pea oluliseks juhistest kinnipidamist ja vastandub neile teadlikult. Kostjad on avaldanud, et hageja pritsis impulsiivselt ühismeediasse draamat ning on valetaja. Kostjad on avaldanud, et hageja käitus kontrollimatult ja impulsiivselt, tema tegevus oli tugevalt emotsionaalselt laetud. Hageja kohta kasutati väljendit „pahvatav“, millega leiti, et hageja on järsk ja impulsiivne.
23.xx.xx.2024 avaldasid kostjad artikli "Xxx xxx xxx". Artiklis on avaldatud: "Xxx xxx xxx". Väide on ebaõige faktiväide ja ebakohane hinnang. Õiguskantsleri ja Sotsiaalkindlustusameti järelevalvemenetluses on kinnitatud, et kohtumäärust ei järginud asjassepuutuvad ametnikud, kes tegid oma tööd ebaprofessionaalselt ja lasid olukorral eskaleeruda, mis traumeeris hagejat ning tema last.
24.Artiklis on avaldatud: "Xxx xxx xxx." Sündmuste kohta ei eksisteeri 40 minuti pikkust salvestist. Tegemist on tegelikkusele mittevastava faktiväitega. Artiklis on avaldatud: "Xxx xxx xxx". Väide on ebaõige. Tsiviilasjas nr xxx tehtud 26.09.2024 esialgse õiguskaitse määruse p-s 21 leidis kohus, et keeld aitab lapsel uue elukorraldusega valutumalt kohaneda. Kohus ei leidnud, et hageja oleks oma lapsega manipuleerinud ja takistanud isaga kohtumist. Vastupidiselt leidis kohus, et sellist veendumust kohtul ei olnud. Eeltoodu on ka ebakohane väärtushinnang, sest hageja ei ole oma xxxga manipuleerinud.
25.xx.xx.2024 ilmunud artiklist "Xxx xxx xxx" nähtub, et kostjad suhtlesid Wga. See järeldub artiklis avaldatust: "Xxx xxx xxx " Ainus, kes loogiliselt sai enda postkasti sisu kostjatele 5
tutvustada, oli anonüümkirja adressaat W. See kinnitab, et kostjad on artiklite avaldamisel teinud sisutihedat koostööd hageja endise abikaasaga, kuid pole soostunud ära kuulama ega arvamust küsima hagejalt, kellega seotud andmeid kajastati.
26.xx.xx.2024 ilmus artikkel "Xxx xxx xxx". Artiklis on avaldatud: “Xxx xxx xxx“. Avaldatust tuleneb kaks ebaõiget faktiväidet – hageja ei ole lähisuhte vägivalla ohver ning ta on valetaja. Kinnises kohtumenetluse toimikus on hulgaliselt tõendeid, mis kinnitavad hageja endise abikaasa vägivaldsust abielu kestel. Need on W ja X vahelised e-kirjad juba aastast 2013, ühiste perekonnatuttavate tunnistused aastate jooksul nähtu ja kogetu kohta, PPA väljakutsete raportid, Ohvriabi kinnitus lähisuhtevägivalla ohvri staatuse kohta, kiirabi raport, kirjavahetus psühholoogiga jpt. Kostjad on näidanud hageja suhtes üles täielikku lugupidamatust, teda vähendanud ja alaväärsitanud.
27.Artiklis on avaldatud: „Xxx xxx xxx.“ Väide on osaliselt ebaõige. Hageja heidab Wle ette juriidilise vägivalla kasutamist, kuid ei seosta seda "heade advokaatidega", vaid hageja või tema toetajate vastu algatatud kohtuasjade arvuga (üle kümne). Nendele vastu vaidlemine on hagejale kurnav rahaliselt ja emotsionaalselt ning hageja peab seesugust tegevust juriidiliseks vägivallaks.
28.Ebaõige on väide, et hageja kutsus ajakirjanikke üles kajastama oma võitlust xxx vabastamiseks. Hageja ei ole andnud kostjatele nõusolekut enda ja oma lapse eraelu ja isiklikke fotosid kajastavate artiklite avaldamiseks. Artiklis on avaldatud: "xxx xxx xxx." Väide jätab mulje, et xxxs oleks jõustunud lõplik lahend, mille tõttu naasis hageja Eestisse. Tegelikkuses naasis hageja Eestisse vabatahtlikult.
29.Artiklis on avaldatud: „Xxx xxx xxx“ xxx xxx xxx.“ Tekstist järelduvad ebakohased väärtushinnangud. Kostjad on loonud hagejast negatiivse kuvandi, kui isikust, kes teab, kuidas endist abikaasat emotsionaalselt provotseerida. Jäetakse mulje, et hageja on strateegiliselt manipuleeriv. Hageja kirjutas kõnealuse e-kirja oma tuttavale reaktsioonina W käitumisele, kus viimane on algatanud hageja vastu arvukalt põhjendamatuid kohtuasju. Hageja väljaütlemine oli kantud soovist kaitsta enda ebaõigluse eest. Seda, et W algatatud kohtuasjad on põhjendamatud, kinnitab fakt, et esimesed neist on jõudnud lõpplahendini, kus W avaldused on jäetud rahuldamata või hageja hagid on rahuldatud (tsiviilasjad nr xxx, nr xxx, nr xxx).
30.xx.xx.2025 ilmus artikkel: „Xxx xxx xxx“. Artiklis sisaldub valeväide, et hageja on teinud avalduse politseisse põhjusel, et kartis enda süüdilavastamist alkoholismis. Hageja tegi küll avalduse politseisse, kuid selle põhjuseks oli hirm oma elu pärast. Hageja tajus xx.xx.2025 artiklis esitatud laused W avaldusena, mille Ä avalikult edastas. Avalduse põhjuseks ei olnud hirm, et hageja lavastatakse süüdi alkoholismis. Erinevalt Wst ei ole hageja kunagi olnud probleeme alkoholi liigtarbimisega. Artikli pealkiri kahjustab hageja au ja head nime. Info kuriteo teate esitamisest pidid kostjad saama Wlt või Ält.
31.Artiklis on lubamatult avaldatud foto hagejast, sest foto pärineb hageja erakogust ja hageja ei ole selle avaldamiseks luba andnud. Fotokujutise näol on tegemist hageja sikuandmetega IKÜM artikkel 4 mõttes. Foto avaldamine häbistab hagejat. Fotol seisab hageja turvakodu värava taga. Artikli pealkiri järgi kardab hageja, et teda süüdistatakse alkoholismis. See loob mulje, et hageja võib olla asotsiaalne alkohoolik, kellel laps on viidud turvakodusse. Foto avaldamine eeltoodud kontekstis annab aluse ebakohaseks hinnanguks, mis kahjustab hageja mainet. 6
32.Artiklite näol on tegemist lugude seeriaga, mille avaldamise eesmärk on ajakirjandusliku kasu taotlemine ja lugejaskonna sensatsioonijanu rahuldamine hagejast ebaõige kuvandi loomise kaudu. Sisuliselt on tegu W korraldatud "mainekujunduskampaaniaga", mille raames kostjad püüavad lugejaskonda veenda, et Eesti ühiskonda raputav ja kümneteks kohtuvaidlusteks ainest andnud „skandaali“ (kostjate sõnastus) eest vastutab t hageja, kes on kasuahne, kättemaksuhimuline ja manipuleeriv. Tunnistust sellest annavad lugejate jäetud 200 kommentaari kostja I Facebooki lehel.
33.Kostjate tegevuse muudab eriti moraalituks asjaolu, et kohtuvaidluse keskmes on alaealine laps, kelle õigused on saanud kõnealuses protsessis juba niigi jämedalt rikutud. Artiklite keskmes olevad kohtuasjad on kinnised ja tulemuseks on artiklid, mille sisu ei vasta tegelikkusele, mis on kallutatud ning mis kahjustavad hageja au ja head nime. Hagejat kirjeldatakse läbivalt ebakohaste hinnangutega ja emotsionaalselt laetud väljenditega. W käitumise kirjeldamisel piirduvad kostjad neutraalsete või positiivsete väljenditega. Kinnise kohtuasja materjalid said ajakirjanikeni jõuda üksnes ühe või teise vaidluse osapoole kaudu. Hagejat pole aga peetud vajalikuks isegi mitte ära kuulata.
34.Hageja viitas VÕS § 1047 lõikele 1, lõikele 2 ja lõikele 3. Kostjad on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, mis on õigusvastane. Hageja eraelu, s.o lapse hooldusõigusvaidlusega seotud nüansside ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ei ole õigustatav avaliku huviga. Hageja mõistab, et tema kui keskmisest tuntuma isikuga seotud kohtuvaidluste käsitlemine võib rahuldada lugejate uudishimu ja avalikkuse huvi, kuid avalikkuse huvi skandaalide ja konfliktsuse vastu ei ole samastatav avaliku huviga. Antud juhul puudus kasutegur, mis õigustaks hageja ja tema alaealise lapse üle peetava hooldusõigusvaidluse käsitlemiseks üleriigilises meedias. Ainuke teemakäsitluse kasutegur võiks olla riigivõimu teostamise puudujääkide analüüsimine. Kostjate tegevus fookuses ei ole olnud aga avalikku huvisfääri jääv ametnike tegevus, vaid hageja ja tema tegevus endise abikaasaga peetavates kohtuvaidlustes.
35.IKS §-st 4 tulenev ajakirjandus- ja infovabadus ei ole absoluutne, vaid on piiratud teiste põhiõigustega, sh eraelu kaitsega ning laimamise ja valeandmete esitamise keeluga. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse. Hageja aktiivsus sotsiaalmeedias ei õigusta kostjate rikkumisi. Hageja ei ole kostjaid kutsunud üles ega andnud neile nõusolekut oma eraelu üleriigilises meedias kajastamiseks ning endast fotode avaldamiseks. Hageja keskendub enda sotsiaalmeediakontodel kohtumenetlustega seotud ametiisikute rikkumiste kajastamisele. Artiklitega luuakse aga ebaõige kuvand hagejast. Kostjatel ei olnud õigust kasutada kinniste menetluste dokumente.
36.Hageja ja tema alaealise xxx põhiõiguste kaitse vajadus kaalub üle mistahes avaliku huvi. Kuivõrd kostjate tegevus on õigusvastane ja moraalselt vääritu, on kostjatel kohustus hüvitada hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt varalise kahju (kohtueelsete õigusabikulude) hüvitamist summas 1647 euro. Kahjunõue on esitatud solidaarselt mõlema kostja vastu lähtuvalt VÕS § 65 lg-st 1. Tegu on kuluga, mida hageja kandis kohtueelse nõudeavalduse esitamiseks.
37.Hageja nõuab, et kostjad hüvitaksid talle mittevaralise kahju, mille nad on talle põhjustanud seoses ebaõigete andmete ja ebakohast väärtushinnangute avaldamisega ning seadusevastase 7
isikuandmete töötlemisega. Hageja palus, et kohus otsustaks õiglase kahju mittevaralise kahju hüvitise suuruse enda õiglase äranägemise järgi. Õiglane mittevaralise kahju hüvitis on 1 miljon eurot. Minimaalne hüvitis on 100 tuhat eurot ühe artikli kohta, millele lisandub summa edasiste rikkumiste tõrjumiseks. Kostjate rikkumise mõju hagejale on laialatuslik ning kestev. Delfi Meedia AS hallatavas Internetiportaalis avaldatud artikleid loeb igakuiselt 600 000 inimest. Arvestades, et hageja au ja väärikust alandavat artiklid on avaldatud ka paberväljaandes, on rikkumise mõju äärmiselt suure lugejaskonna tõttu laiaulatuslik. Alates oktoobrist kuni hagi esitamiseni on kostjad avaldanud kokku 6 artiklit.
38.Sotsiaalkindlustusamet on hageja suunanud Ohvriabi programmi, mis on mõeldud hageja toetamiseks pea 20 aastat kogetud lähisuhtevägivalla tagajärgede toimetulekuks. Hageja ei võitle mitte ainult oma xx aastase xxx eest, vaid on sunnitud enda kaitsma ligikaudu 15 kohtumenetluses, millest enamuse algatajaks on olnud hageja eksabikaasa. Hageja igakuine naeruvääristamine, alandamine ning laimamine üleriigilises meediaväljaandes on ennekuulmatult räige ja intensiivne taasohvristamine.
39.Kostjad on avalikustanud tundlike eraelulisi materjale, mis on saadud ebaseaduslikult. Kinnise kohtumenetluse materjalid ja asutuse siseseks kasutamiseks tunnistatud dokumentide avaldamine kolmandatele isikutele on ebaseaduslik. Kostjatele on artiklite aluseks olnud dokumendid tehtud kättesaadavaks seadust rikkudes. Kostjad süüliselt avaldanud ebaseaduslikul viisil nendeni jõudnud informatsiooni teades, et info on tundlik ning võimalik avalik huvi ei kaalu üle hageja ja tema alaealise lapse privaatsuse ja konfidentsiaalsuse kaitsmise kohustust. Üksnes hagejal on õigus otsustada selle üle, millises ulatuses ning kellele ta on valmis jagama oma eraelu, s.h lapsi puudutavat informatsiooni.
40.Kostjad oleksid saanud kahju vältida sellega, kui nad oleks head ajakirjandustava järgides võtnud hagejaga ühendust ning andnud hagejale võimaluse avaldada artiklis käsitletava teabe osas kommentaarid. Sellisel juhul oleks hageja saanud juba enne artiklite avaldamist juhtida tähelepanu artiklites sisalduvale väärinfole ning kostjad oleksid saanud väärinfo enne avaldamist parandada. Kostjad ei ole kordagi võtnud hagejaga ühendust. Isegi mitte pärast seda, kui hageja võttis kostjatega ühendust seoses 2024. a oktoobris avaldatud artiklitega.
41.Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada kostja 1 majanduslikku seisu. Kostjatelt välja mõistetava hüvitise suurus peab omama tõrjuvat eesmärki ja olema piisava suurusega. Õiglane hüvitis on 1 miljon eurot. Minimaalne hüvitis on 100 000 eurot ühe artikli kohta. Võrreldavat olukorda, kus üleriigiline meediaettevõtte oleks mitme kuus vältel avaldanud lugu sarja, kus ühe inimese au ja head nime järjepidevalt ning eesmärgipäraselt kahjustatakse, ei ole Eesti kohtutes seni lahendatud, mistõttu tuleb varem välja mõistetud summasid mitmekordistada. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
42.Hagejal on VÕS § 1055 lg 1 alusel õigus nõuda õigustrikkuva tegevuse lõpetamist. Hageja nõuab kostjatelt kahju õigusvastase tekitamise lõpetamist artiklite tervikuna eemaldamise (esmane nõue) või teatud väidete artiklist eemaldamise (alternatiivne nõue) kaudu. Kohus peaks kohustama kostjat I eemaldama enda hallatavatest väljaannetest, portaalidest, veebilehtedelt ja sotsiaalmeedia kontodelt xx.xx.2024 artikli "Xxx xxx xxx", xx.xx.2023 artikli „Xxx xxx xxx“; xx.xx.2024 artikli „Xxx xxx xxx“ ja xx.xx.2025 artikli „Xxx xxx xxx“. Kuigi artiklite iga lause ei puuduta otseselt hagejat, on lugude sarja keskmes hageja ja tema alaealise lapse eraelu puudutavad kohtuvaidlused ning kohtuvaidlustega seotud sündmused. Artiklite sisulist teemakäsitlust ei ole võimalik eraldada hageja eraeluga seotud 8
sündmustest. See tähendab, et artiklid rikuvad tervikuna hageja ja tema alaealise lapse õigust eraelu puutumatusele, mida kaitseb PS § 26.
43.Alternatiivselt, kui kohus ei pea artiklite tervikuna eemaldamist põhjendatuks, nõuab hageja, et kostja eemaldaks artiklitest väited, mida hageja on täpsustanud hagi nõuetes. Hageja ei pea artiklites üksikute lausete eemaldamist siiski piisavaks, et lugeda hagejale kahju põhjustav kostjate tegevus lõpetatuks. Artiklitest teatud lausete või sõnade eemaldamine ei muuda olematuks teemakäsitluse fookust ning nendega hagejast loodavat negatiivset ning tema mainet kahjustavat kuvandit. Kontekst, milles vaidlusalused väited on avaldatud, muudab kostjate tegevuse artiklite ja neis sisalduvate väidete avaldamisel õigusvastaseks.
44.Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ja parandamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Ebaõigete andmete avaldamiseks on kaks õiguskaitsevahendit. Hageja palus seetõttu kohtult xx.xx.2024 artikli, xx.xx.2023 artikli ja xx.xx.2025 artikli eemaldamist. Alternatiivselt esitas hageja loetelu kõikidest nendest ebaõigetest faktiväidetest, milliste eemaldamist ta artiklites soovis. Hageja soovis kostjatelt samuti teate avaldamist selle kohta, et hageja loetletud lausetes olid märgitud osades ebaõiged andmed. Hageja soovis, et teade avaldataks kõigil kostja 1 veebilehtedel, kus avaldati algsed artiklid esilehel vähemalt 24 h järjest, samuti ajalehe paberväljaandes viitega teatele esikaanel, kusjuures esikaane pealkirja tekstikasti suuruseks on vähemalt 8cm*19cm, ning artikkel täidab vähemalt ühe A3 suuruse lehe, ning veebiväljaandes avaldatud artikkel lingitakse Eesti Ekspressi ja Delfi platvormidele Facebooki, X-i ja Instagrami keskkondades. Teade tuleb avaldada valgel taustal musta kirjaga ning sellele ei lisata ühtegi illustratsiooni või kommentaari.
45.Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista varalise kahju hüvitise 1647. Hageja palus nendelt hüvitistelt välja mõista viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast seadusjärgses määras.
46.Kostjate vastuväidetega hageja 14.05.2025 seisukohas ei nõustunud. Hageja leidis, et ta on avaldatud artiklitest äratuntav ja neis on avaldatud hageja isikuandmeid. Artiklites on avaldatud hageja isikut puudutavat detailset informatsiooni, mis võimaldab hageja isikut lihtsasti tuvastada. xx.xx.2024 artiklis on avaldatud tsitaadid hageja isiklikul FB kontol 05.10.2024 avaldatud tekstidest. Artiklis on detailselt viidatud ja kirjeldatud videosalvestist, mille hageja xx.xx.2024 enda isiklikul FB kontol avaldas. Artiklis on avaldatud, et ajakirjanik kohtus emaga xxx turvakodu juures, kus ema korraldas meeleavalduse. Teave, et xxx turvakodu juures toimunud meeleavaldused korraldas hageja, oli artikli avaldamise hetkel avalikkuses laialt levinud informatsioon.
47.Artiklis on avaldatud otseselt hageja persooniga seonduvat infot, mh seda, et hageja on Eestis tuntud ja ta jõudis XXX xxxvõistlustel xxx sekka ning töötas aastaid xxxs. Artiklis on avaldatud avalikkusele teadaolev info, millal ja millise summa eest hageja enda xxx kodu müüs. Seesugune informatsioon avaldati hageja kohta 2024. a aprillis xxx artiklis. Artiklid ei olnud kirjutatud viisil, mis oleks taganud hageja ja tema xxx anonüümsuse. Artiklis on avaldatud hageja kohta detailset infot, mille järgi oli hageja keskmisele Eestlasele lihtsasti tuvastatav. Kostjad ise on artiklis möönnud, et lapse vanemate tuvastamine toimub soovijatel lihtsalt. Kostjad on nõustunud vastuses, et artiklid on kirjutatud hagejast. Kostjad on kinnitanud, et artikkel põhineb nende menetluste dokumentidel, mille osapooleks on hageja.
9
48.Artiklite tervikuna eemaldamise nõue ei ole perspektiivitu. Artiklite keskmes on hageja eraelu, mille kajastamiseks ei ole hageja kostjatele nõusolekut andnud. Artiklite fookuses on hageja alaealise lapse hooldusõiguse üle peetav kohtuvaidlus. Kuigi hageja on avalikkusele tuntud isik, kuulub lapse üle peetav hooldusõiguse vaidlus hageja eraelusfääri, mida kaitseb PS § 26. Hageja nõusolek tema eraelu kajastamiseks oli vajalik. Hageja alaealist last puudutava hooldusõiguse vaidluse kajastamine ei jää avaliku huvi sfääri. Ka avaliku elu tegelase eraelu on ajakirjanduse eest kaitstud.
49.Kostjad ei ole toonud esile ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks hageja eraelu sfääri jääva hooldusõigusvaidluse üleriigilises meediaväljaandes avaldamist. Hagejal on õigus kontrollida, kes ja millises ulatuses tema eraelu puudutavat informatsiooni avaldab. Asjaolu, et hageja on avaldanud oma alaealise lapse hooldusõigusvaidlust puudutavat informatsiooni enda isiklikul sotsiaalmeedia platvormil, ei ole andnud kostjatele õigust kajastada hageja eraelu ning taasavaldada hageja isiklikul sotsiaalmeedia kontol avaldatut meelevaldselt meediaväljaandes.
50.Kostjatele ei ole hageja nõusolekut oma eraelu kajastamiseks andnud. Muuhulgas on hageja isiklikul sotsiaalmeedia kontol märge: „Kontol avaldatud materjalid kuuluvad Xle, jagamine ilma kirjaliku kinnituseta pole lubatud.“ Kuivõrd andmete avalikustamist ei õigusta IKS § 4 esimeses lauses nimetatud avaliku huvi, ei ole asjakohane analüüsida sama sätte teises lauses toodud eeldust. Kui avalikustamiseks puudub õiguslik alus, kahjustab andmete avaldamine igal juhul andmesubjekti õigusi.
51.Pressinõukogu otsus ei anna alust järelduseks, et kostjad on käitunud õiguspäraselt. Pressinõukogu lähtub kaebuste lahendamisel ajakirjanduse heast tavast, sealhulgas Eesti ajakirjanduseetika koodeksist. Pressinõukogu ei hinda ajakirjanduse tegevuse seaduspärasust. Kohus ei ole selle otsusega seotud. Kostjad ei ole teavitanud hagejat ühegi artikli avaldamisest ega teda ära kuulanud, kuigi artiklid käsitlevad konfliktset hooldusõigusvaidlust. Seetõttu ei ole hagejal olnud mingisugust kontrolli selle üle, millisel viisil, ulatuses ja kontekstis kostjad tema eraelu puudutavad informatsiooni avaldavad.
52.Kostjad on avaldanud kinnise kohtuasja materjalidest saadud informatsiooni ebaseaduslikult. Seda on kostjad kinnitanud. Hooldusõiguse vaidlus on kuulutatud kinniseks perekonna eraelu kaitseks. Mistahes avalik huvi ei kaalu üle eraelu kaitset, mille tagamiseks kohtumenetlus kinniseks on kuulutatud. Hoolikalt tegutsev ajakirjanik oleks enne kohtumenetluse asjaolude meedias avaldamist pidanud avaldamise lubatavust kontrollima asja menetleva kohtu kaudu. Hiljemalt kohtuvälise nõudekirja saamisest on kostjad dokumentide salastatusest olnud teadulikud. Kostjad ei ole artikleid eemaldanud. Vastupidiselt leiavad kostjad, et kinnise kohtumenetluse materjalidest saadud informatsiooni avaldamine üleriigilises meedias on toimunud õiguspäraselt. Kostjad on esimeses artiklis kinnitanud, et kohtumenetlused olid kinnised.
53.Kohtuvaidlused on osa hageja eraelust, sest vaidlustes lahendatakse hageja eraelu sfääri jäävaid küsimusi. Artiklid tervikuna rikuvad hageja õigusi, mistõttu on hagejal õigus nõuda nende tervikuna eemaldamist. Artiklid põhinevad tervikuna kohtuasja materjalidel, milles arutatakse hageja eraelusfääri jäävaid küsimusi ning informatsioonil, mille hageja on avaldanud oma isiklikul sotsiaalmeedia kontol. Hageja nõuab artiklite tervikuna eemaldamist, et kaitsta oma seadusega kaitstud huve ja õigusi: õigust eraelu puutumatusele (PS § 26 ja isikuandmete kaitse alused: IKS, IKÜM) ja õigust aule ja heale nimele (PS § 17 ja VÕS § 1046, § 1046). 10
54.Esimeses artiklis oli avaldatud väide, et xxx otsus oli avalik. Tegu on kaudse faktiväitega. Väide „Xxx xxx xxx“ on faktiväitega. Kostjatel on võimalik tõendada, kas hageja selgitas või ei selgitanud lapsele hooldusõiguse peatamist ja vajadust viibida olukorra selginemiseni isa juures. Kostjad ei ole tõendanud faktiväite tegelikkusele vastavust.
55.Kohtutäituri protokollis ei ole ühtegi viidet sellele, et hageja ei oleks lapsele tema ettevalmistamiseks selgitanud, et ema hooldusõigus on peatatud ja lapsel tuleb minna isa juurde. Protokolli lõik, mida kostjad tsiteerivad, kirjeldab lapse üleandmisel tekkinud olukorda, kus püüti last veenda minna rääkima turvakodu psühholoogiga. Tõele ei vasta, et hageja ei toetanud oma last psühholoogiga vestlema minemiseks. Hageja on esitanud selle tõendamiseks helisalvestise xx.xx.2024 turvakodus aset leidnud olukorrast, kus hageja püüab last selgelt veenda jääma turvakodusse ning avaldab valmisolekut minna koos lapsega psühholoogiga rääkima. Helisalvestise minutilt 00:01:40 selgitab hageja: „xxx xxx xxx.“ Helisalvestise minutil 00:05:39 räägib hageja lapsele: „xxx xxx xxx“ Helisalvestise minutil 00:06:19 avaldab ema selgesõnalist toetust, minna koos lapsega psühholoogi juurde. Vaatamata sellele ei soovinud laps isaga kaasa minna.
56.Kostja avaldas väite, et hageja ei järginud juhist võtta kaasa lapse riided, lemmikmänguasjad ja hügieenivahendid. Kostjatel on võimalik väidet tõendada. Kohtutäituri protokollis ei ole märgitud, et lapsel ei olnud nimetatud asju kaasas. Lapsel olid kõik vajalikud asjad, mida kinnitab videosalvestis xx.xx.2024 toimunud sündmustest, millelt nähtub, et lapsel on seljas seljakott koos asjadega.
57.Kostjad on avaldanud, et hageja ei sisenenud koos lapsega turvakeskusesse ega lahkunud sealt koheselt. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hageja sisenes lapsega turvakodusse. Seda kinnitab video- ja helisalvestis ja kohtutäituri protokoll. Samuti väljus hageja turvakodust esimesel võimalusel ehk koheselt, kui xx.xx.2024 sündmused seda võimaldasid. Helisalvestise minutil 00:06:58 selgitab hageja: „xxx xxx xxx. [...] xxx xxx xxx. Xxx xxx xxx“. Sellele eelnevalt minutil 00:05:09 palus hageja „xxx xxx xxx.“ Sellele eelnevalt minutil 00:02:55 kinnitab hageja oma eesmärki lahkuda „xxx xxx xxx. Xxx xxx xxx.“ Lahkumise takistuseks oli asjaolu, et laps oli klammerdunud ema külge ning selle olukorra muutumiseks palus ema ametnike abi küsides helisalvestise minutil 00:03:15: “xxx xxx xxx. [....] xxx xxx xxx. Xxx xxx xxx?“ Hagejale pakuti lahenduseks, et ema läheb lapsega koos psühholoogiga vestlema, kuid avati uks, kust sisenes W ja hakkas last endale rebima.
58.Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleks kohtutäituri protokollitud asjaolude tegelikkusele vastavust kontrollinud. Kohtutäituri protokoll ei võimalda kinnitada faktiväidete tegelikkusele vastavust. Protokoll sisaldab kohtutäituri subjektiivseid hinnanguid. Ekslik on kostjate järeldus, et väide 40 minutilise salvestuse kohta ei puuduta hagejat. Kostjad ei ole sellise salvestise olemasolu tõendanud.
59.Kostjad on avaldanud, et hageja kasutas lapse suhtes füüsilist vägivalda. Tegu on kaudse faktiväitega, mis järeldub kostjate sündmuste kirjeldusest. Kirjeldusest ilmneb, et hageja haaras lapse, klammerdus tema külge füüsiliselt ja hoidis last kinni jalgade ning kätega. Kostjad väitsid, et selleks polnud mingit põhjust. Füüsiline vägivald on tahtliku jõu kasutamine vastu teise isiku tahtmist, millega põhjustatakse teisele isikule vigastusi, valu või surma. Kohtutäituri protokollis esitatu ei anna alust väiteks, et kirjeldus vastab tegelikkusele.
11
60.Videosalvestis xx.xx.2024 sündmustest tõendab, et protokolli kirjeldus ei kajasta toimunud sündmusi õigesti ega tervikuna. Videosalvestiselt nähtub, et pärast seda, kui ema ja laps olid põrandale kukkunud, lasi isa lapsest küll hetkeks lahti, kui seejärel jätkas W lapse eemale rebimist. Isa lõpetas tegevuse alles siis, kui sekkus ema advokaat, kes kordas isale järjepidevalt, et füüsilist sundi ei tohi kasutada. Alles seejärel sisenes ruumi politsei. Eeltoodu kohta puudud kohtutäituri protokollis igasugune viide ja kirjeldus.
61.Kostjad avaldasid kaudse faktiväitena, et lapse üleandmisel ei tulnud keegi hagejale ja lapsele kallale. See järeldub kostjate sündmuste kirjeldusest. Kohtutäituri protokollis ei ole kirjeldatud rünnakut maas lamava hageja ja lapse vastu, mis nähtub videosalvestisest. Videosalvestise järgi ründas W maas lamavat hagejat ja last.
62.Kostjad ei vaidle vastu, et hageja sai xxx asuva elumaja ainuomanikuks abielulise ühisvara jagamise tulemusel. Seda kinnitab kinnistusraamatu väljavõte. Kinnistu ei ole kunagi kuulunud W ainuomandisse ega tema lahusvarasse. Tallinna ringkonnakohtu 13.03.2023 otsuses ei tõenda vastupidist. Kohus ei ole viidatud lahendis jaganud hageja ja W ühisvara ega tuvastanud endiste abikaasaade ühis- ja/ või lahusvara koosseisu.
63.xxx kohtuotsus ei tõenda väidet, et isa ei teadnud lapse seal kooli panekust. Esiteks ei ole kohtul lubatud tuvastada vaidlusaluseid asjaolusid välisriigi kohtulahendis antud hinnangute pinnalt. Kohtul tuleb ise tuvastada, kas W teadis või ei teadnud, et hageja pani lapse rahvusvahelise kooli esimesse klassi. Lisaks tõendab hageja ja kostja vaheline ekirjavahetus, et Wle oli hästi teada, et hageja pani lapse xxx kooli.
64.Kostjad on avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostjad on avaldanud hageja kohta, et ta on hoolimatu ja lapse vajadusi eirav provokaator. Artiklis on lõik: „xxx xxx xxx.“ Need väited koonduvad kujundisse, mille kohaselt hageja käitumine ei olnud juhuslik või situatsiooniline, vaid süstemaatiliselt hoolimatu ja lapsest lähtuvate vajadustega vastuolus. Väljendid „provotseeris“, „xxx xxx xxx“ ja „xxx xxx xxx“ viitavad tegevustele, mis ühiskondlikus kontekstis seonduvad vastutustundetu ja sotsiaalselt taunimisväärse käitumisega. Keskmisele lugejale, kellel puudub ligipääs alternatiivsetele allikatele (hageja isiklikul FB kontol tehtud avaldustele), jääb artiklist mulje, et hageja on hoolimatu ja provokatiivne isik. Video- ja helisalvestis tõendavad, et hageja ei käitunud agressiivselt ega provotseerivalt, vaid rahustas last ja küsis ametnikelt abi.
65.Kostjad avaldasid väärtushinnangu „hageja on rahaahne väljapressija“, mis tuleneb lausetest: „xxx xxx xxx.“ Artikli ülesehitus ja sõnakasutus loovad keskmise mõistliku lugeja jaoks selge väärtushinnangu, mille kohaselt on hageja isik, kes kasutab varalist olukorda ja kohtumenetlusi enda majanduslike huvide realiseerimiseks. Tegu ei ole pelgalt faktide loetlemisega, vaid hinnangulise esitlusviisiga. Näiteks kasutatakse fraasi „xxx xxx xxx“, mis viitab sellele, et isa rahalised kohustused on ebaõiglased, ning fraasi „lisaks nõuab“, mis mõjub keeleliselt pealetükkivalt ja viitab justkui põhjendamatule ahnusele.
66.Artiklis ei ole selgitatud, miks on hageja nõude esitanud ning on jäetud kajastamata W nõuded, mida kohtud ei ole seni pidanud põhjendatuteks. Artikkel ei ole tasakaalustatud. Artiklis ei selgitata kohtuvaidluse sisu, nõuete alust ega seda, et hageja esitab rahalisi nõudeid oma või lapse õiguste kaitseks.
67.Kostjad on avaldanud hinnangu „hageja on vaene naine“. See on lauses: „xxx xxx xxx.“ Hageja ei vaidle vastu, et W varaline seis on oluliselt parem, kui hagejal. See aga ei õigusta 12
hageja suhtes tema au ja väärikust alandava väljendi „vaene naine“ kasutamist. Hinnangu avaldamiseks puudub igasugune mõistlik põhjendus ja põhjendatud vajadus. Hageja varalise seisu kirjeldamine oleks olnud võimalik faktilisel ja neutraalsel viisil.
68.Kostjad avaldasid väärtushinnangu, et hageja on lihtsaid juhiseid eirav. See tuleneb lausest: „xxx xxx xxx.“ Seejuures on artiklis avaldatud arvukaid väiteid ja kirjeldusi, mis annab aluse hinnanguks, et hageja ei täida talle antud juhiseid. Kostjad annavad hageja tegevusele ühemõtteliselt negatiivse hinnangu. Kostjad ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks olid juhised selged ja lihtsad. Artiklis on jäetud täielikult kõrvale, et laps oli ema külge klammerdunud, nuttis ja palus karjudes abi. Isegi kohaviibinud lastekaitse spetsialist ja psühholoog, kellel on erialane väljaõpe, ei suutnud last rahustada ega teda veenda emast lahti laskma ning minema kaasa isaga. Seda kinnitab fakt, et laps paigutati turvakodusse, sest ta keeldus isa juurde minemast.
69.Helisalvestiselt kuuldub, et hageja püüdis lapsega koostööd teha. Hageja püüdis mitmel korral lahkuda ja palus endale uks avada. Hageja küsis koduvalt ametnikelt abi olukorra lahendamiseks ning avaldas sõnaselget valmisolekut minna lapsega koos psühholoogiga vestlema. Ajakirjanduseetika järgi tuleb isiku käitumise iseloomustamisel vältida hinnanguid, mis põhinevad üksikutel episoodidel ja mis loovad üldistusi isiku usaldusväärsuse, koostöövõime või seaduskuulekuse kohta.
70.Kostjad on avaldanud hinnangu, et hageja on draamat ühismeediasse pritsiv ehk emotsionaalne ja impulsiivne, järsk ja kontrollimatu. See tuleneb lausest: „xxx xxx xxx.“ Need väljendid ei ole neutraalsed. Artikli laiemas kontekstis viidatakse mitmetes kohtades hageja väidetavale emotsionaalsele ja dramaatilisele käitumisele: „xxx xxx xxx“, „xxx xxx xxx“, „xxx xxx xxx“. Hagejale ei antud võimalust oma motiivide selgitamiseks, mistõttu jääb esitatu ühekülgseks ja hinnanguliseks.
71.Kostjad on avaldanud hinnangu, et hageja on valetaja ehk infopimedusega lööja. Artiklis on avaldatud: „xxx xxx xxx.“ Samuti sisaldab artikkel varjatud viiteid hagejale kui kallutatud infot esitavale isikule. Väljend „xxx xxx xxx“ kujundab keskmises lugejas selge arusaama, et hageja ei räägi tõtt. Tegemist on kaudse faktiväitega, mis kätkeb endas väärtushinnangut isiku aususe ja usaldusväärsuse kohta. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja kirjeldused oleksid ebaõiged.
72.Kostjad on avaldanud väärtushinnangu, et hageja paiskas delikaatse video veebi vastuseks teise osapoole heasoovlikule postitusele. Laused: „xxx xxx xxx. Vastandamise kaudu loodi hagejast pahatahtlik kuvand. Artikli ülesehitus ja tonaalsus süvendavad muljet, et hageja tegevus oli põhjendamatu ja heatahtlikkuse põhimõttega vastuolus. Hageja motiive ei ole mõistetud.
73.Teises artiklis on avaldatud hageja au teotavaid ebaõigeid väiteid. Väites „Xxx xxx xxx“. Kostjad on kasutanud väljendit „skandaal“. Väljend „xxx xxx xxx“ on kindlapiiriline väide sündmuste ahela kohta. Kostja ei ole tõendanud hageja tegevuse ja xx.xx.2024 toimunud sündmuste vahelist põhjuslikku seost. xx.xx.2024 toimunud sündmuste suhtes on teostanud järelevalvet SKA ja Õiguskantsler. Mõlemas järelevalvemenetluses tuvastati arvukaid rikkumisi ametnike tegevuses. Ametnike rikkumiste tõttu sisenes ruumi W, kes kasutas hageja ja lapse suhtes füüsilist vägivalda. Ametnike rikkumiste tõttu toimus lapse üleandmine lubamatult kaua. Ametnike ebapädevuse tõttu toimus lapse üleandmine 13
sobimatus ruumis. Ametnike ebapädevuse tõttu oli laps keskkonnas, kus tema ümber oli ebavajalikult palju inimesi, kes kõik läbisegi karjusid ja tekitasid lapses hirmu.
74.Kostjad on esitanud enda kirjelduse sündmustest ja lisanud seejärel, et ajakirjanik tutvus 40 minuti pikkuse salvestisega, mida ei olnud. Kostjad avaldasid faktiväitena: "Xxx xxx xxx". Kostjad ei ole väite õigsust tõendanud. 26.09.2024 tsiviilasjas xxx EÕK määruses põhjendused ei sisalda sellist kohtu hinnangut.
75.Kostjad on avaldanud: “Xxx xxx xxx“. Kostjad on ekslikult leidnud, et kui hagejal ei ole koduseinte vahel toimunu kohta videosalvestisi, puuduvad hageja ja laste suunal toimunud lähisuhtevägivalla kohta igasugused tõendid. Videosalvestiste puudumine ei tähenda, et lähisuhtevägivalla aset leidmist ei kinnitaks muusugused tõendid. Hageja on arvatud MARAC-programmi, talle kui lähisuhtevägivalla ohvrile on SKA määranud tugiisiku, hageja käib regulaarselt teraapias lähisuhtevägivalla traumadest taastumiseks. Lisaks on vägivalla toimumist kinnitanud endise perekonna lähituttavad. Hagejal on võimalik eeltoodu kohta esitada tõendeid, kuid hagejal ei ole tõendamise kohustust.
76.Kostjad avaldasid: „Xxx xxx xxx.“ Kostjad püüavad veenda kohut, et väite tegelikkusele vastavust tõendab hageja 01.12.2024 FB postitus. FB postituses ei räägi hageja isiklikust kogemusest, vaid Eestis aset leidvast lähisuhtevägivallast ja selle statistikst. Postituses puuduvad igasugused viited Wle või tema poolt palgatud advokaatidele, nende kvalifikatsioonile või tasuvusele. Hageja on eranditult rõhunud W algatatud kohtumenetluste arvu. Kostjate väide naeruvääristab ja taasohvristab hagejat, jättes muuhulgas mulje justkui hagejal ei ole võimalik endale häid advokaate palgata.
77.Kostjad avaldasid: „xxx xxx xxx“. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja pöördus kostja 1 ajakirjaniku poole. Kostjate esitatud üleskutsest näha, kellele see on adresseeritud.
78.Kostjad avaldasid väite: „xxx xxx xxx“. Kostjad ei ole tõendanud avaldatu õigsust. xxx kohtuotsusel ei ole märget, et kohtuotsus oleks jõustunud. Seda, et kohtuotsus ei ole jõustunud, kostjad möönavad, Kohtuotsus ei saanudki olla jõustunud, sest hageja esitas 05.06.2024 otsusele apellatsioonkaebuse 28.07.2024.
79.Kostjad avaldasid väite: „xxx xxx xxx“. Hageja tegi politseisse avalduse, sest ta kartis enda elu pärast. Hageja ei ole kartnud enda süüdilavastamist alkoholismis ega seadusrikkumises. Kostjate kohustus on tõendada, et väide vastab tegelikkusele.
80.Kostjate kasutatud foto pärineb hageja erakogust. Artikli juures oleva foto alla lisatud märkus: „foto: S/ Õhtuleht“ ei tõenda, et tegu on foto autoriga. Foto on tehtud hageja telefoniga 10.11.2024. Hageja avaldas selle enda sotsiaalmeediakontol 11.11.2024 ehk mitu kuud enne vaidlusealuse artikli avaldamist. Hageja on fotolt selgelt äratuntav. Foto ning illustratsioonid punastest õhupallidest on avaldatud selgelt eesmärgiga seostada artikkel hageja isikuga.
81.Kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, sest kostjate tegevus on pretsedenditu. Kostjad on avaldanud hageja väärikust alandavaid artikleid mitme kuu vältel lugude sarjana, milles igaühes on hageja au ja head nime teotatud erineval viisil. Tegemist ei ole ühe artikliga, milles on hooletusest avaldatud mõni hageja au ja head nime teotav väide. Kostjate tegevus on olnud sihilik ja järjepidev. Kostjad on võtnud eesmärgiks hageja „tühistada“ ning teda vaimselt niigi keerulisel perioodil üleriigilises meedias alandada ja alavääristada. 14
82.Kostjad on informatsiooni saanud Wlt. Kostjate esitatud xxx kohtuotsuse tõlke all on märkus: „Tõlgitud xxx keelest eesti keelde tõlkebüroos OÜ Aabwell tõlkija O.O. poolt. Kuupäev 10.07.2024“. Täpselt sama tõlke esitas W advokaat Andra Olm 10.07.2024 kinniseks kuulutatud hooldusõigusvaidluses (tsiviilasi xxx). Seega on kinniseks kuulutatud kohtuvaidluse dokumendid edastanud kostjatele W. Seda arvestades ei saa olla mõistlikku vaidlust, et artiklid on koostatud W tellimusel ning tema sisendist lähtuvalt. See muudab kostjate tegevuse sügavalt ebaeetiliseks ja kallutatuks.
83.28.07.2025 seisukohas leidis hageja jätkuvalt, et esimene artikkel tuleb tervikuna eemaldada, sest selle iga lõik puudutab hagejat. Artikli igas lõigus avaldatakse hageja isikuandmeid või muud tema perekonna- ja eraelu kaitsesfääri kuuluvat inforatsiooni. Samuti on artiklis avaldatud hageja kohta arvukalt ebaõigeid fakte ja ebakohaseid hinnanguid. Artikli fookuses on hageja ja tema tegevuse naeruvääristamine ning hagejast kuvandi loomine kui hoolimatust ja vastutustundetust emast. Artikkel ei ole suunatud lastekaitsetöötajate ega kohtutäituri tegevuse kritiseerimisele nagu kohus eelistungil märkis. Artikkel rikub seetõttu tervikuna hageja isiklikke õigusi: teotab hageja au ja head nime ning rikub hageja perekonna- ja eraelu puutumatust.
84.Hageja ei ole 14.05.2025 dokumendis hagi muutnud. Hageja on juba esialgses avalduses tuginenud sellele, et kostjad on avaldanud hageja isikuandmeid ilma õigusliku aluseta. Hageja on artiklite tervikuna eemaldamise nõude alusena toonud eraelu puutumatuse rikkumise, millena muuhulgas käsitletakse isikuandmete õigusvastast avaldamist.
85.Hageja ei ole hagi alust ega eset muutnud. Hagi aluseks (põhiliseks faktiliseks asjaoluks) on asjaolu, et kostjate avaldatud artiklid (lisatud hagiavaldusele) rikuvad hageja õigus. Hageja on esialgses hagiavalduses tuginenud muuhulgas IKS-le ning selgitanud, et hageja eraeluliste andmete avaldamiseks ilma hageja nõusolekut ei ole kostjatel olnud alust ning selline tegevus rikub hageja ja tema alaealise lapse õigusi. Samaks on jäänud nii hagi ese. Kui kohtunik on kuulutanud menetluse kinniseks isikut puudutava eraeluliste andmete kaitseks, ei saa kinnise kohtumenetluse sisu avaldamiseks olla avalikku huvi. Kohus on menetluse kinniseks kuulutamisel juba otsustanud, et avalik huvi kohtumenetluses toimuva vastu ei kaalu üle menetlusosalise eralelu kaitset.
86.Hageja jäi xx.xx.2024 artikli eemaldamise nõude juurde. Artikli fookuses ei ole laste heaoluspetsialistide ja kohtutäituri tegevuse kritiseerimine. Artikkel on tervikuna suunatud hageja ja tema tegevuse kritiseerimisele viisil, mis rikub hageja perekonna- ja eraelu puutumatust ja teotab hageja au ning head nime. Kostjad nõustusid, et artikkel kajastab lastevanemate konfliktseid suhteid ning lapse hooldusõigust vaidlust. Artiklist üksnes ebaõigete faktiväidete eemaldamisega ja ümberlükkamisega ei ole võimalik lõpetada hageja õiguste rikkumist.
87.Artikli teemakäsitlus ei toeta avalikku debatti muul teemal, kui küsimuses, kas lapse hooldusõigus peaks jääma emale või isale ning milline on olnud hageja enda roll tema ajutise hooldusõiguse peatamiseks ja turvakodusse paigutamisel. Kuna xxx ja Harju Maakohtu menetlused olid kinnised, on kostjad õigusvastaselt avaldanud salastatud informatsiooni. Kostjad olid informatsiooni salastatusest teadlikud, millele viidati artiklis.
15
88.Hageja loobus xx.xx.2024 artikli kui tervikuna eemaldamise nõudest. Hageja nõudis selles artiklis üksnes osade väidete eemaldamist. Hageja loobus ka nõudest eemaldada tervikuna xx.xx.2024 artikkel, xx.xx.2025 artikkel.
89.Hagejal on õigus nõuda samaaegselt ebaõigete andmete ümberlükkamist ja parandamist ning andmete avaldamise lõpetamist. Ebaõigete väidete avaldamise jätkumisel on hageja õigust rikkumine ja kahju õigusvastane tekitamine kestev. Ebaõigete väidete eemaldamise nõude sisuks on hageja õiguste rikkumise lõpetamine. Erinevalt VÕS § 1047 lg 4, mis kohaldub vaid faktiväidetele võimaldab VÕS § 1055 lg 1 nõuda ka ebakohase väärtushinnangu eemaldamist.
90.Seda, et kohtumenetlus xxxs oli kinnine tõendavad hageja xxx advokaadi kirjalik kinnitus ning väljavõte xxx kohtumenetluse süsteemist, kust on näha, et kohtumenetluse dokumentidele on ligipääs vaid advokaatidel. Faktiväide „xxx kohtuotsus on avalik“ loob lugejas veendumuse, et kohtulahend on avalik ja jõustunud, sest avaldatakse vaid jõustunud kohtulahendeid. See kinnitab lugejatele, et kostjate väited vastavad tegelikkusele ja on kohased. Sellisteks väideteks on, et hageja pani lapse rahvusvahelise kooli esimesse klassi ilma, et isa oleks sellest midagi teadnud, hageja viis lapse loata välismaale ja pani sellega toime rahvusvahelise lapseröövi, hageja varjas enda ja lapse aadressi xxx, hageja ei ole selgitanud lapsele olukorda, ei ole julgustanud last isa juures elama, on lapsega manipuleerinud, jätnud ta ilma kontaktist isa ja vendadega. Ebakohased on hinnangud, et hageja ohustas lapse emotsionaalset ja psühholoogilist heaolu, ei lähtunud lapse huvidest ja peidab end seitsmeaasta lapse taha. xxx kohtuotsus ei olnud artiklite avaldamise ajal jõustunud, sest hageja kaebas kohtulahendi edasi ringkonnakohtusse. Kuivõrd hageja tõi lapse vabatahtlikult Eesti, siis menetlus lõpetati. Jõustumata kohtulahend kostjate väiteid ei tõenda.
91.Ümberlükatav faktiväide ei pea olema esitatud otseselt hageja kohta. Lubatud on nõuda ka selliste väidete ümberlükkamist, mis seostuvad hageja õiguste ja huvidega. Hagejal on õigus nõuda seesuguse ebaõige faktiväite eemaldamist ja ümberlükkamist, millest järelduvad või mis kinnitavad hageja kohta käivaid ebakohaseid väärtushinnanguid ning ebaõigeid kaudseid faktiväiteid.
92.Väide „xxx xxx xxx“ on artiklis avaldatud. Kostjad on sündmusi samas lõigus ebaõigesti kirjeldanud. Kostjad on kaudselt väitnud, et hageja kasutas lapse suhtes vägivalda ning keegi ei tulnud lapse üleandmisel hagejale kallale. Kostjad on nende sündmuste alusel avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Kui eeltoodud väide ei puuduta otseselt hagejat, kinnitab see kostjate avaldatu tõesust.
93.Hageja nõuab nende lausete eemaldamist, millest järeldub kaudne faktiväide ning ebakohane väärtushinnang justkui oleks hageja põhjendamatult hüsteeritsev, asjatult karjuv, impulsiivne ja kontrollimatu. Faktiväited, mille eemaldamist hageja nõuab, on aluseks hageja kohta avaldatud eeltoodud ebakohasele väärtushinnangule.
94.Väide: „xxx xxx xxx" on hageja mainet kahjustav, sest jätab mulje, nagu ei olnud hagejal juriidilist õigust majale ning ta sai selle kingitusena või muusuguse almusena eksabikaasalt.
95.Hageja on piisavalt esile toonud asjaolud, mis õigustavad tavapärasest suurema mittevaralise kahju hüvitise nõuet. Kostjate rikkumise mõju on olnud intensiivne, laiaulatuslik ja kestev. Tegemist erakordse olukorraga, kus kostjad on avaldanud artiklite sarja, milles jätkuvalt ja 16
järjepidevalt on lubamatult hageja perekonna- ja eraelukaitsesfääri jäävaid andmeid. Hageja esitas kohtuvälise nõude juba 07.11.2024 seoses enda õiguste rikkumisega. Kostjad jätaksid hageja õiguste rikkumise ja artiklite sarja avaldamisega. Kostjad ei ole näidanud üles vähimatki kahetsust hageja suunas toime pandud raskete õigusrikkumistega seoses. Kostjad (eriti kostja 1) on teeninud hageja õiguste rikkumise arvelt majanduslikku kasu. Marginaalse hüvitise tasumine on majanduslikul kasumlik investeering, mis võimaldab kostjatel avaldada isikute (antud juhul hageja) isiklikke õigusi rikkuvat materjali.
96.Hageja esitas kohtueelse nõude 07.11.2024, millele kostja I on 26.11.2024 ka vastanud. Tegemist on nõudekirjaga, mitte üksnes Pressinõukogule esitatud kaebusega. Hageja on dokumendis toonud välja artiklis esitatud hageja mainet kahjustavad ebaõiged väited ning ebakohased hinnangud ning tuginenud pere- ja eraelu puutumatuse ning hageja isikuandmete ebaseaduslikule avaldamisele. Kostja ei vaidle vastu, et hageja on kohtueelse nõudekirja esitanud. Kostja vaidleb kulude hüvitamisele vastu üksnes põhjusel, et peab nõuet põhjendamatuks. Hageja on hagiavalduse rahalise kahju hüvitise nõude summat vähendanud proportsionaalselt Pressinõukogule suunatud kaebuse ajakulu võrra.
97.14.11.2025 seisukohas esitas hageja uue nõude täienduse. Rohelisega olid dokumendis välja toodud muudetud nõuded, kuid hageja hinnangul ei olnud ta nõuet muutnud. Hageja jäi ka nende uute nõuete juurde, mille menetlemiseks kohus istungil luba ei andnud. Kui kohus hagi muutmisega ei nõustu, peab hageja esitama uue hagiavalduse.
98.Hageja nõue on täidetav. Hageja lõppessmärgiks on, et artikkel kustutataks kõigist kanalitest ja pärast kustutamist seda artiklit näiteks mõne aasta möödudes uuesti ei avaldataks. Just sel põhjusel ei ole hageja enda resolutsiooni sõnastust piiritlenud konkreetsete veebiaadressidega.
99.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista kulud õigusabile. Hagejale on osutatud õigusabi 98 tundi hinnaga 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Õigusabikulud kokku on 14 700 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, palus hageja kulud välja mõista koos käibemaksuga. Kogumis palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 18 038 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
KOSTJATE VASTUVÄITED
100.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Artiklites ei ole lapse huvide kaitseks avaldatud lapse ega lapsevanemate nimesid. Artiklites kajastatud anonüümsed isikud võivad olla äratuntavad üksnes neile, kes on teadlikud hageja avaldatud sotsiaalmeediapostitustest ja üleskutsetest ning kes on tema sotsiaalmeediakontosid vaadanud või kes teda sotsiaalmeedias jälgivad. Muuhulgas jagas hageja ise artikleid koos enda kommentaaridega oma sotsiaalmeediakontol identifitseerides ennast ja oma alaealist xxx.
101.xx.xx.2024 jagas hageja avalikult sotsiaalmeedias 2 minuti ja 55 sekundi pikkust videot, millel on kuulda üksnes heli. Video kajastab xx.xx.2024 toimunud hageja ja W ühise alaealise lapse kohtumääruse alusel üleandmist. Videost on kuulda, kuidas hageja ja tema laps karjuvad läbisegi ja laps väljendab soovi elada emaga, mh väidab hageja, et tema laps xxx xxx ning nõuab kiirabi kutsumist. Ilmselgelt sisaldab video hageja alaealise lapse kohta delikaatseid andmeid. Sama xx.xx.2024 tehtud sotsiaalmeediapostitusega teavitas hageja avalikkust enda ja endise abikaasa kohtuvaidlusest, mille esemeks on nende ühise alaealise lapse hooldusõiguse 17
teostamisega seotud küsimused. Samas postituses tegi hageja üleskutse seda videot jagada, mida on tehtud enam kui 2000 korda.
102.xx.xx.2024 tegi hageja sotsiaalmeedias postituse, kus avaldas oma lapse nime ja fakti, et ta on lapsest eraldatud. Hageja kinnitas selgesõnaliselt, et on seda olukorda avalikkusega jaganud. xx.xx.2024 avalikustas hageja, et on algatanud petitsiooni, milles pöördub avalikult presidendi, õiguskantsleri kui ka Lastekaitse Liidu poole. Petitsioonis avaldas hageja oma xxx vanuse ja täisnime ning fakti, et ta paigutati XXXsse alates xx.xx.2024. xx.xx.2024 on hageja avaldanud sotsiaalmeedias, et läheb kell 18.00 oma xxxle õhupalle viima. Postitusega on ta avaldanud foto, kus on kirjas asukoht: xxx // xxx tagumises parklas. Sellel aadressil asuvad XXX ja XXX. Tegemist oli hageja xxx asukohaga.
103.xx.xx.2024 tegi hageja Facebooki postituse, kus tunnistas, et on avaldanud oma xxx delikaatseid andmeid ning on seetõttu osad postitused eemaldanud. Ka tunnistas ta, et avalikkuse ette oma videote toomine ei olnud kõige õigem tegu. xx.xx.2024 oli eetris Kanal 2 saade „Täistund“, kus hageja enda nime ja näoga esines ning kommenteeris enda alaealise lapsega seotud hooldusvaidlust.
104.xx.xx.2024 ilmus artikkel I. 21.10.2024 tegi hageja sotsiaalmeedias avaliku pöördumise Eesti Ekspressi poole, mille all oli muuhulgas foto kostjast 2 ja artiklist I. Artikkel ei sisaldanud isikuandmeid. Hageja kinnitas avalikult sotsiaalmeedias, et anonüümne artikkel puudutab tema ja eksabikaasa vahelisi vaidlusi ja sündmusi seoses lapse hooldusõigusega. 28.10.2024 tegi hageja sotsiaalmeediasse postituse, mis algas järgmiselt: „Selliselt toimub Eesti Vabariigis laste ülekuulamine ja emast lahutamine. // Siin on videofail 30.09. ülekuulamisest Tallinna Kesklinna LOV suure saali 3. korrusel , kus laps istus üksinda mitme võõra täiskasvanu ees ja karjus appi. // See üleandmiskate toimus pärast kohtuniku 26.09 tehtud ebaproportsionaalset määrust, mis ei võtnud arvesse, et laps oli KORDUVALT ja VALJUHÄÄLSELT keeldunud pärast pikki veenmisi vägivaldse isa juurde minemast. Q väljendas vastumeelsust ka 1.10 ja 3.10 toimunud üleandmiskatsetel, mille vägivaldse sekkumisega lõppemisest on kõik teadlikud“. 28.10.2024 postitusele oli lisatud 42 sekundi pikkune video, mis on postituse järgi tehtud 30.09.2024.
105.20.11.2024 tegi hageja postituse, milles taas tõstatas oma alaealise lapse eraldamise teema. Ta jagas selle postitusega enda varasemat 28.10.2024 postitust koos 42 sekundi pikkuse videoga. 25.11.2024 tegi hageja pika postituse, mille oli pealkirjastanud Majanduslik vägivald ja selle mõju elule. Postituses otsustas ta jagada avalikkusega oma kogemusi majandusliku vägivalla teemal. Postituses tõi ta välja, et tal on Eestis käimas/osaliselt lõppenud 15 erinevat menetlust ja 2 menetlust xxxs. Samas postituses all avaldas hageja fakte ja detaile enda alaealiste laste elatise ja suhtluskorraga seotud kohtumenetluse kohta.
106.27.11.2024 ja 28.11.2024 jagas hageja sotsiaalmeedias postitust, millega teavitati xx.xx..2024 Vabaduse väljakul toimuvast meeleavaldusest, mille korraldajaks oli märgitud MTÜ XXX. Tegemist on MTÜ-ga, mille juhatuse liige ja asutaja on hageja. Hageja on teinud postitusi, milles kritiseerib Eesti õigussüsteemi ja kohtusüsteemi. Näiteks 04.12.2024 postituses väidab ta, et kohtunik varjab teadlikult tema esindaja eest teatud kirjavahetust ning viitab sellele, et kohtunik kohtleb pooli ebavõrdselt. Ühtlasi on hageja toetajad teinud sotsiaalmeedias samal teemal mitmeid postitusi, milles on isegi õhutatud vägivallale. Näiteks tegi blogija Ž, kes on blogi xxx autor, üleskutse W tapmiseks. Üleskutse tegemist kinnitab blogija hilisemas vabanduses. 18
107.Nii oma sotsiaalmeedias kui ka petitsioonis on hageja avaldanud oma xxx isikuandmeid (täisnime ja vanuse), samuti tema ajutise viibimiskoha (xxx), lapse privaatsust oluliselt riivavat ning tundlikku infot seoses vanemate vahelise hooldusvaidlusega, aga ka lapse terviseandmeid, mille avaldamine riivab oluliselt lapse privaatsust. Näiteks 10.10.2024 ühismeedia postituses kinnitas hageja, et tema xxxle manustatakse rahusteid. Hageja on 10.10.2024 postituses selgelt märkinud, et on olukorda avalikkusega jaganud ning see ongi tema selge eesmärk. Osad hageja postitused on ingliskeelsed, mille eesmärgiks võib olla rahvusvahelise tähelepanu saamine.
108.Hageja on ise avaldanud andmed enda ja lapse ning hooldusõiguse vaidluse kohta. Hageja postituste eesmärk on jõuda võimalikult paljude inimesteni ja mitte ainult Eestis, vaid ka rahvusvahelisel tasandil. Hageja peab ennast Eesti ühiskonnas keskmiselt tuntud isikuks ning on juba enne 2024. aasta oktoobrit oma eraelu avalikkusega avameelselt jaganud. Näiteks on hageja meedias kommenteerinud nii oma abielu kui ka lahutust ja muid eraelu puudutavaid sündmusi, mille jagamine avalikkusega ei ole vältimatu.
109.Kui hageja 2024. aasta oktoobris oma lapse kohta delikaatseid andmeid jagama hakkas, võttis vastaval teemal sõna õiguskantsler Ülle Madise. Vastavalt 11.10.2024 Eesti Rahvusringhäälingu artiklile selgitas ta, et „äratuntava lapse kannatusi kirjeldavate heli- ja videofailide jagamisega sotsiaal- ja tavameedias põhjustatakse sellele lapsele veelgi rohkem kahju ning need kaadrid võivad jääda last saatma kogu elu“. Samuti rõhutas õiguskantsler: „Kohtuasja kogu sisu ei ole avalik ja ühe poole kaudu avalikkusele esitatud info ei pruugi olla terviklik.“
110.Enne esimese artikli kirjutamist vestles kostja 2 hagejaga. xx.xx.2024 korraldas hageja oma toetajatega laste turvakodu juures meeleavalduse „Free Q“, millel osales umbes 30 inimest, teiste hulgas kostja 2 ja Õhtulehe fotograaf. Meeleavaldusel osalejad nõudsid meedias toimuva kajastamist. Kostja 2 tutvustas end hagejale ja selgitas, et soovib loo kirjutada. Hageja on ise edastanud kostja 1 toimetusele materjale. Nende hulgas oli hageja kirjeldus lapse üleandmisest ja tema lapsega seotud kohtumenetluse dokumendi ning väljavõtte e-toimikusse esitatud dokumentide pealkirjadest. Seega andis hageja ise selge indikatsiooni ja sisendi ajakirjanduses tema poolt avalikkuse ette toodud teema kohta artikli avaldamiseks.
111.Olles tutvunud hageja avalikult tehtud postitustega ja hageja saadetud materjalidega, kirjutas kostja 2 artiklid, milles kajastas objektiivseid andmeid erinevatest dokumentidest ning andis ametnikele võimaluse selgitada ja põhjendada oma tegevuse aluseks olevaid otsuseid. Artiklid põhinevad objektiivsel infol ehk ametlikel dokumentidel. Kuivõrd loo keskmeks olevate lapsevanemate suhted on konfliktsed ja lapse hooldusõigusega seotud vaidluse tõttu keerulised, on kostjad artiklite avaldamisel tuginenud usaldusväärsele ja objektiivsele teabele. Ainuüksi kõige esimese ja dokumentidele tugineva artikli avaldamisel kinnitavad objektiivsele ja kallutamata infole tuginemist järgmised dokumendid: xx.xx.2024 kohtutäituri toimingu protokoll, millest kostjal on olemas nii lindistus kui transkriptsioon, mille kostjad on kohtu esimesel nõudmisel valmis esitama, Harju Maakohtu 26.09.2024 kohtumäärus tsiviilasjas nr xxx, mille alusel lapse üleandmine xx.xx.2024 toimus, xxxs xxx ringkonnakohtu 05.06.2024 otsus menetluses xxx, Tallinna linna õigusteenistuse nõuete osakonna juhataja Õ kiri, milles on väljendatud linnavalitsuse arvamust laste heaolu spetsialisti Ä töö kohta, kohtuotsused tsiviilasjades nr xxx ja xxx.
112.Kostja 2 on ajakirjanikuna artiklis avaldatud väiteid ja hinnanguid kontrollinud objektiivsetest allikatest. Kohtueelselt esitas hageja kostjale 1 nõudekirja ja pöördus Pressinõukogusse seoses esimehe kahe artikliga. Pressinõukogu tegi hageja kaebuse põhjal 19
19.12.2024 otsuse, mille kohaselt ei rikkunud Eesti Ekspress head ajakirjandustava. Pressinõukogu hinnangul oli artiklitest aru saada, et need põhinevad ametlikel dokumentidel. Kuna artiklites kajastatud teema oli avalikkuse seisukohast oluline, oli selle vastu ka avalik huvi. Hageja esitas nõude ja kaebuse üksnes seoses kahe esimese artikliga.
113.Hageja esimene alternatiivne nõue kostja 1 suhtes on kohustada eemaldama kõikidelt kostja 1 hallatavatelt internetiplatvormidelt, veebilehelt ja sotsiaalmeedia kontodelt, sh www.delfi.ee, ekspress.delfi.ee, Facebook, X ja Instagram neli artiklit on perspektiivitu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Seadus ja kohtupraktika ei võimalda nõuda kogu artikli tervikuna eemaldamist, kuna kogu artikkel tervikuna ei riku hageja õigusi. Hageja ei ole hagiavalduses ära näidanud, et iga artiklis avaldatud väide tema õigusi rikuks. Hageja ei ole hagi aluses toonud välja asjaolusid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik esimene alternatiivne nõue rahuldada. Hageja ei ole toonud välja, kas ja millised on need kõik veebilehed, kus kostja 1 on väidetavalt artikleid avaldanud. Seega on hageja esitanud nõude, mida pole võimalik rahuldada, kuna selle nõude aluseks olevad asjaolud hagis puuduvad, rääkimata tõenditest.
114.Väidete eemaldamise nõudeid ei ole hageja põhistanud. Üksnes sellele viitamine, et hageja hinnangul on teatud väidete avaldamine õigusvastane, ei ole piisav põhistamaks hageja nõudeõigust artiklitest teatud väidete eemaldamiseks. Isikul saab olla nõudeõigus üksnes siis, kui tema subjektiivseid õigusi on rikutud (TsMS § 3 lg 1). Kui hageja esile toodud väited, mille eemaldamist ta nõuab, ei käi tema kohta, ei ole hagejal nende väidete suhtes nõudeõigust.
115.Kostjad ei ole artiklite avaldamisega sekkunud põhjendamatult hageja eraellu ning on artiklid avaldanud ajakirjandusliku erandi alusel (IKS § 4). Artiklites on kajastatud lapsevanemate vahelise lapse hooldusõiguse vaidlusega seotud sündmusi. Just lapse huvide kaitseks otsustas kostja lapsevanemate ja lapse nime artiklites mitte avaldada. Artikleid on võimalik konkreetsete isikutega seostada üksnes hageja enda tegevuse tulemina. Seega ei ole artiklites avaldatud väiteid, mis käiksid hageja kohta.
116.Hageja on alates 05.10.2024 teinud järjepidevalt sotsiaalmeedias avalikkusele kättesaadavaid postitusi seoses oma lapse hooldusküsimustega. Sealhulgas on hageja avaldanud oma lapse täisnime, vanuse, ajutise viibimiskoha (laste turvakodu) ja muud äärmiselt tundlikku lapse privaatsust oluliselt riivavat teavet. xx.xx.2024 videost on kuulda, et hageja laps on emotsionaalselt häiritud seisundis, ta karjub ja hageja väitel xxx ning hageja nõudis kiirabi kutsumist. Tegemist on ilmselgelt lapse kohta tundlike andmete, sh terviseandmete jagamisega, mis ei ole lapse huvides. Hageja on sotsiaalmeedias tunnistanud delikaatsete andmete avaldamist ja pidanud seetõttu vajalikuks osad postitused eemaldada. Kuna hageja pidas õigeks jätta avalikkusele kättesaadavaks xx.xx.2024 lapse üleandmise toimingu video, on tõenäoline, et postitused, mis ta otsustas kustutada, sisaldasid veelgi tundlikumat infot.
117.Kuna hageja hakkas alates 05.10.2024 aktiivselt sotsiaalmeedias oma xxxga seotud hooldusvaidlusega seotud asjaolusid jagama, sh jagama oma xxx delikaatseid andmeid ja perekonna privaatsfääri jäävaid teemasid, on kõigi enda ja lapse eraeluliste andmete avaldamine olnud selgelt teadlik ja eesmärgipärane tegevus. Seega on alusetud ja põhjendamatud hageja väited selle kohta, justkui oleksid kostjad sekkunud põhjendamatult hageja eraellu ja kajastanud põhjendamatult tema perekonna privaatsfääri jäävat delikaatset teemat. Kostjad ei ole sekkunud intensiivselt, järjepidevalt ega ahistavalt hageja eraellu.
118.Artikleid oli võimalik hageja sotsiaalmeediapostitustega siduda üksnes hageja enda tegevuse tõttu, kuna ta avaldas oma sotsiaalmeedias artiklite ilmumise järgselt postitused, milles 20
kritiseeris artikleid ja kostjat 2. Kostja 1 on ka varasemalt avaldanud hageja ja tema abikaasa vahelise elatisvaidlusega seotud teemal artikli, milles laps ja ta vanemad olid isikustamata. Tegemist on eelnevalt viidatud kohtuasjas nr xxx lahendatud vaidlusega. Nimetatud artikli osas ei ole hageja teinud avalikke postitusi, mille abil oleks võimalik teda ja/või tema pereliikmeid artiklis kajastatud teemaga siduda ning artiklis on isikud jätkuvalt identifitseerimata.
119.Artiklites on hageja isikuandmeid kasutatud ajakirjandusliku erandi tõttu. Artiklites kajastatud sündmuste vastu oli avalik huvi, kuna hageja on avaliku elu tegelane ja on avameelselt jaganud avalikkusega oma eraelu, sh lapse hooldusvaidlusega seotud sündmusi. Hageja on just oma eraelu avaliku eksponeerimise tõttu avaliku elu tegelane. Hageja on end ise asetanud olukorda, mille tõttu tuleb teda pidada avaliku elu tegelaseks, eelkõige läbi oma eraelu eksponeerimise. Nii on hageja juba oma 07.11.2024 nõudekirja p-s 10 tunnistanud, et ta on Eesti ühiskonnas keskmisest tuntum isik ja tema sotsiaalmeediapostitused on avalikud.
120.Hageja on 2024. aasta oktoobrist saati ise otsustanud eesmärgipäraselt jagada avalikkusega enda ja enda lapse privaatsfääri jäävaid andmeid. Hageja on end teadvalt asetanud olukorda, kus tema ja tema perekonda puudutavaid andmeid võidakse ajakirjanduses kajastada. Samuti asetas ta end teadvalt olukorda, kus tema enda sotsiaalmeedias, petitsioonis, avalikul meeleavaldusel ja televisioonis avalikult kajastatud kogemused saavad avaliku arutelu esemeks. Eelviidatud viisil tehtud avaldused olid suunatud avalikkusele, mistõttu on vastuoluline väita, et selliste sündmuste vastu ei olnud avalikku huvi.
121.Avaliku huvi saavutamine oli hageja postituste eesmärgiks. Hageja ei saanud eeldada, et lubatav on ainult temale sobiva narratiivi kajastamine. Hageja on seadnud oma avaldustes kahtluse alla Eesti lastekaitsespetsialistide ja kohtusüsteemi usaldusväärsuse ning pädevuse. Tegemist on tõsiste etteheidetega, sh demokraatliku ühiskonna toimimise suhtes, mis kahtlemata pälvivad ühiskonna kõrgendatud tähelepanu. Seda kinnitab asjaolu, et õiguskantsler võttis avalikult sel teemal sõna ja alustas uurimist. Ka EIK-i praktika järgi võib eraeluliste andmete avaldamise vastu olla avalik huvi, kui see aitab kaasa avalikku huvi pakkuvale arutelule.
122.Avalikku huvi kinnitab asjaolu, et hageja sotsiaalmeedia postituste (ja nende objektiivsuse) osas on tekkinud avalik diskussioon, samuti on tekkinud avalik diskussioon lapse heaolu tagamise suhtes keerulistes hooldusõigusvaidlustes. Seega on hageja enda eesmärgi täitnud. See, et sellega seoses on avalikkuse ette jõudnud teavet, mis ei pruugi hagejale meeldida, ei võta teemalt avalikku huvi ära.
123.Kõigi artiklite avaldamine on toimunud kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Artiklites on avaldatud tõest ja ausat teavet aktuaalsel teemal, mille hageja on eesmärgipäraselt omal algatusel ja teadmisel avalikkuse ette toonud. Artiklis ei ole teavet moonutatud ega esitatud eksitavalt. Vastupidi, kostja 2 on lugu kirjutades tuginenud objektiivsele teabele, sh kohtulahenditele ja kohtutäituri protokollile. Ka ei ole kostjad hageja alaealise lapse huvides lapse nime ega muid isikuandmeid üheski artiklis kajastanud. Kostjad ei ole ülemäära kahjustanud hageja õigusi. Pressinõukogu hinnangul oli artiklitest isikute äratundmine võimalik vaid osapoolte enda avalike sõnavõttude alusel.
124.Hageja on ise pöördunud enne hagiavalduses nimetatud artiklite ilmumist Eesti Ekspressi toimetuse ajakirjaniku poole. Hageja pöördus 03.09.2024 seoses tema lapse hooldusvaidlusega Eesti Ekspressi toimetuses töötava ajakirjaniku poole sooviga hooldusvaidluse teemat meedias kajastada ning on seda teinud korduvalt. Samuti edastas ta xx.xx.2024 Eesti Ekspressi ajakirjanikule video, mis oli salvestatud xx.xx.2024 toimunud lapse kohtumääruse alusel 21
üleandmise toimingust. See on sama video, millest osa avaldas hageja enda sotsiaalmeedias 05.10.2025.
125.Hageja on edastanud kostjale 1 ajakirjanikule erinevaid materjale seoses tema last puudutava kohtumenetlusega. Nende hulgas oli kuvatõmmis, milles oli loetelu e-toimikusse üles laetud failidest. Sealt nähtus, et hageja on kohtule esitanud täiendava seisukoha ja esialgse õiguskaitse taotluse, mille lisade seas olid videofailid selliste pealkirjadega, mis riivavad hageja laste õigusi ning mille kohta info avaldamine ajakirjanduses oleks olnud täiesti põhjendamatu ja sündsusetu. Avalikku huvi ei ole näiteks selliste failide sisu osas, mille pealkirjad viitavad hageja ja tema laste vahelisele hea maitse piiridest irduvale keelekasutusele omavahelises suhtluses.
126.Seega ei ole hageja õigusi ülemääraselt kahjustatud, kuna hageja on ise otseselt kostja 1 poole pöördunud ja soovinud tema lapsega seotud vaidluse kajastamist meedias. Pelgalt fakt, et kostjad avaldasid artiklid objektiivsele infole tuginedes ning asjaolu, et hagejale ei meeldi kostjate objektiivne kajastus, ei tähenda, et hageja huve oleks ülemääraselt kahjustatud.
127.Artiklid ei ole kallutatud ja hageja ei ole esitanud nõudeid kolmanda ja viienda artikli osas. Artiklites ei ole hagejat mainitud ning nende seostamine hagejaga on ainuvõimalik vaid tänu hageja aktiivsele tegevusele. Ühestki artiklist ei ole võimalik järeldada, et kostjate soov olnuks kujutada hagejat negatiivses valguses ja tema endist abikaasat heas valguses. Artiklites on anonüümselt kirjeldatud vanemate käitumist ja sõnavõtte ning emotsioone. Asjaolu, et artiklites on suuremas osas kajastatud hageja avaldusi, tegevust ning hageja toetajate avaldatut, on tingitud sellest, et hageja ise on teema avalikustamisesse oluliselt panustanud.
128.Kostjateni oli juba enne 05.10.2024 hageja postitust, kus ta jagas ühiskonda vapustanud videot oma lapse üleandmisest, jõudnud video ja info hageja lapsega seotud hooldusvaidluse teemadel. Hageja oli ise seda infot kostja 1 ajakirjanikuga jaganud. Kostja 1 ei pidanud aga veel siis moraalseks ega õigustatuks sea teemat just lapse huvidest lähtuvalt kajastada. Esialgu seda teemat ei kajastatud perekonna eraelu kaitseks, millele on artiklis viidatud. Paljasõnaline on etteheide, justkui ilmneks artiklitest selgelt, et kostjad on teinud sisutihedat koostööd hageja endise abikaasa Wga. Just objektiivsuse huvides ei palutud artiklitele vaidlevate poolte kommentaare.
129.Hageja on xx.xx.2024 artikli põhjal sõnastanud 12 faktiväidet, mis on tema hinnangul ebaõiged ja mille avaldamine on tema hinnangul õigusvastane. Väide xxx kohtuotsuse avalikkuse kohta ei puuduta hagejat ega saa tema õigusi rikkuda. Teiseks ei järeldu sellest väitest, et xxx kohtuotsus on jõustunud. Artiklis on selgitatud, et Eesti Ekspressi käsutuses on xxx perekonna ja alaealiste kohtu 5. juunil 2024. aastal langetatud otsus. Otsuses ei ole märget, et tegemist oleks kinnise menetlusega. xxx kohtu otsusele viidatakse ka Harju Maakohtu 26.09.2024 määruses tsiviilasjas nr xxx, kus samuti pole märget, et tegemist oleks kinnise menetlusega. Otsus kinnitas, et laps tuleb viivitamatult Eestisse viia.
130.Artiklis on originaaltekst järgmine: „xxx xxx xxx. Xxx xxx xxx.“ Hageja sõnastatud faktiväited ei ole faktiväited. Nii ei ole võimalik õige/vale skaalal hinnata, kas hageja selgitas midagi lapsele arusaadavas keeles ning kas hageja toetas/ei toetanud last. Samuti ei ole võimalik faktiväites kasutada sõna lemmikmänguasi, sest see, kas miski on kellegi lemmik, saab hinnata vaid konkreetse isiku subjektiivsest arusaamast lähtudes. Ka ei saa faktiväitena anda hinnangut sellele, kas hageja lahkus xxx turvakeskusest koheselt.
22
131.Kuna kostja 2 ei viibinud lapse üleandmise juures, sai ta tugineda objektiivsele teabele ehk kohtutäituri kirjeldusele lapse üleandmise toimingust. Seega tugineb ajakirjaniku (kostja II) artiklis antud hinnang kohtutäituri protokollile. Kohtutäitur märkis protokolli, et hageja ei täitnud kohtumäärust lapse üleandmise osas kolmandat korda ning eiras kohtutäituri korraldusest lapse ettevalmistamise osas ega toetanud ka üleandmise hetkel selgitustega. Lapse üleandmist hageja kaasabil ei toimunud. Eeltoodu põhjal on kohane ja õigustatud anda hageja käitumisele hinnang, et ta ei järginud lihtsat ja selget juttu.
132.Kuivõrd kostjad on artikli avaldamisel tuginenud kohtutäituri protokollile, on kostjad täitnud hoolsuskohustust VÕS § 1047 lg 3 kohaselt. Kohtutäitur on isik, kes ei ole kohtumääruse poolte vahelise vaidluse osapool, vaid neutraalne isik, kes täidab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena (KTS § 2 lg 1). Kui ajakirjanduses kajastatakse mõnda sündmust, mida viib läbi kohtutäitur ja selle kohta on olemas kohtutäituri protokoll, saab kõige objektiivsemat ja erapooletumat teavet sündmuse kohta kohtutäituri protokollist.
133.Väide salvestise pikkuse kohta ei ole esitatud hageja suhtes ega saa tema õigusi rikkuda. See salvestis eksisteerib ja kostjad on sellega tutvunud. Kuna aga hagejal ei ole väite osas nõudeõigust, ei ole salvestise eksisteerimine ja sellega tutvumine vaidlusalune asjaolu.
134.Kostjad ei ole avaldanud, et hageja kasutas oma lapse suhtes füüsilist vägivalda. Artiklis toodud kirjeldus tugineb kohtutäituri protokollile ja seal ei ole väidetud, et hageja oleks lapse suhtes kasutanud vägivalda. Seda ei ole võimalik järeldada protokollist ega artiklist. Artiklis ja kohtutäituri protokollis toodud kirjelduse järgi ei vasta hageja käitumine füüsilise vägivalla definitsioonile. Arusaamatu on, et hageja annab ise enda käitumisele sellise hinnangu.
135.Hageja väidab ebaõigesti, et artiklis ei ole sündmusi õigesti kirjeldatud. Artiklis on sündmused kajastatud kohtutäituri protokolli alusel. Kostjad on hoolsuskohustust täitnud. Kostjad ei ole artiklis avaldanud, et lapse üleandmisel ei tulnud keegi hagejale ega lapsele kallale. Artiklis on lause: „Xxx xxx xxx.“ Sellest väitest ei saa tuletada kaudset faktiväidet, mille hageja on sõnastanud. Viidatud tsitaat kirjeldab ühte konkreetset hetke lapse üleandmise toimingust, kuid hageja on teinud sellest tsitaadist laiaulatusliku ja ebaõige järelduse.
136.Artiklis toodud tsitaat põhineb kohtutäituri protokollil, kus on sündmused selgelt kirjas. Kohtutäitur püüdis koos ekspertide abiga selgitada hagejale lapse isale üleandmise kohustust ja vajadust seda lapsele arusaadavalt selgitada. Seega ei toimunud kohtutäituri protokolli kohaselt selliseid sündmusi, mis oleks nõudnud appi karjumist. Kostjad on täitnud objektiivsele ja usaldusväärsele allikale, s.o kohtutäituri protokollile tuginedes oma hoolsuskohustust.
137.Artiklis ei ole kirjeldatud, kuidas hageja xxx elumaja omandiõiguse endale sai. Kinnistusraamatu andmetel oli kinnistu aadressiga xxx hageja ja W ühisomandis (04.06.2008– 09.07.2019), seejärel sai ainuomanikuks hageja (10.07.2019– 10.05.2021) ning 11.05.2021 sai ainuomanikuks W (Lisa 33). Lisaks kinnitab eeltoodud väite õigsust Tallinna Ringkonnakohtu
13.märtsi 2023. aastal tehtud otsuse p-s 40 kostja (W) avaldatu: „xxx xxx xxx“. Järelikult osteti maja, mis hageja ainuomandisse läks, W lahusvara arvel. See läks esialgu abikaasade ühisvarasse, mis aga pärast lahkuminekut hageja ainuomandiks muutus. Seega on õige väita, et abikaasa sai teiselt abikaasalt kinnistu.
138.Väide selle kohta, et lapse isa ei teadnud lapse panekust rahvusvahelisse kooli, põhineb xxx otsuse punktile 14. Seega ei olnud isa teadlik, millisesse kooli ema otsustas lapse panna. 23
Kostjad on selle asjaolu avaldamisel tuginenud usaldusväärsele ja objektiivsele dokumendile. Kostjad on väite avaldamisel oma hoolsuskohustust täitnud.
139.Väide, et hageja pöördus ise meedia poole, vastab tõele. Hageja ise tunnistas, et pöördus oma paari ajakirjanikust sõbranna poole. Hageja pöördus juba 03.09.2024 Eesti Ekspressi ajakirjaniku poole seoses lapse hooldusvaidlusega ja on seda teinud seejärel korduvalt. Hageja on edastanud kostja I ajakirjanikule lapse hooldusvaidluse dokumente. Lisaks on hageja teinud järjepidevalt avalikke üleskutseid teemale tähelepanu pööramiseks oma sotsiaalmeedias, algatanud petitsiooni ja korraldanud meelavalduse. Lisaks on leheküljel xxx avaldatud postituses toodud välja, et hageja oli 05.10.2024 teinud Ele üleskutse teema avalikkusega jagamiseks.
140.Meeleavaldusel ei keeldunud hageja kostjaga 2 rääkimisest. Asjaolu, et hageja on sotsiaalmeediasse hulgaliselt postitusi teinud ja video- ja helifaile avalikkusega jaganud, kinnitab samuti meedia poole pöördumist. Kui teatud info tehakse avalikuks, saab sellest teada ka meedia, kuna meedia on osa avalikkusest. Seega on hageja avalikkuse poole pöördudes pöördunud ka meedia poole.
141.Kostjad ei ole avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja on tuletanud väärtushinnanguid, mida tegelikult avaldatud ei ole. Kõigi artiklite sisu tuleb hinnata keskmise mõistliku inimese arusaamast lähtudes. Hageja on ise tuletanud hinnangu, et ta on hoolimatu ja lapse vajadusi eirav provokaator. Kostjad ei ole sellist väärtushinnangut avaldanud. Artiklis avaldati järgmist: xxx xxx xxx. Xxx xxx xxx. Xxx xxx xxx. Siit ei järeldu väidet, et hageja on hoolimatu provokaator. Eeltoodud hinnang põhineb kohtutäituri protokollil. Hageja tegevust saab protokolli põhjal põhjendatult käsitada provotseerimisena ning kohtutäituri palvetele mitteallumisena.
142.Kostjad ei ole avaldanud, et hageja on põhjendamatult hüsteeritsev, asjatult karjuv, impulsiivne ja kontrollimatu. Hageja on selle hinnangu ise tuletanud. Kostjad ei ole sellist väärtushinnangut avaldanud. Artiklis avaldatut tuleb hinnata keskmise mõistliku isiku vaatepunktist lähtudes, mitte sellest, kuidas hageja ennast seda lugedes tunneb. Mõistlik isik ei loe välja, et hageja oleks hüsteeritsev, asjatult karjuv, impulsiivne ja kontrollimatu. Isegi kui sealt järelduks, et hageja on asjatult karjunud, on see väide põhjendatud. Kohtutäituri protokollist tuleneb, et hagejale ei tehtud mitte midagi, kuigi hageja karjus õues olles.
143.Hageja on ise tuletanud hinnangu, et ta on rahaahne väljapressija. Kostjad ei ole sellist hinnangut avaldanud. Artiklis ei ole toodud ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks järeldada, et hageja on rahaahne väljapressija. Artiklis ei jäeta keskmisele mõistlikule isikule muljet, et isa lubas maksta eksnaisele 1000 eurot nn heast tahtest. Alusetu on etteheide, et artiklis ei ole antud objektiivselt edasi vaidluse sisu. Artikli eesmärk ei ole kajastada detailselt lapse vanemate varalisi suhteid. Avaldatud väited on faktiliselt õiged. Patek Philippei käekella hinna õige või vale kajastamine ei saa rikkuda hageja õigusi.
144.Kostjad ei ole avaldanud hinnangut, et hageja on vaene naine. Tsitaat, millest hageja väite ebaõigesti tuletab, on esitatud kindlas kontekstis. Avalik kohtuasi, millele viidatakse, on tsiviilasi nr xxx, milles Tallinna Ringkonnakohus tegi 13.03.2023 otsuse. Kuigi isikud on anonüümsed, on see otsus tehtud hageja ja kostja vahelises vaidluses. Viidatud otsuse p-s 53 on märgitud, et mehe sissetulek moodustas 2021. aastal keskmiselt ca 47 000 eurot kuus. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ei töötanud ja sai igakuiselt peretoetuseid kokku summas 539,18 eurot. Ringkonnakohus andis sellest tulenevalt hinnangu, et isegi kui ema teeniks keskmist töötasu (2021. a oli netotöötasu 1273 eurot kuus), oleks vanemate sissetuleku erinevus ca 36kordne ning 24
vanemate sissetuleku proportsioonist tulenevalt oli põhjendatud panna lapse ülalpidamise kohustus suuremas ulatuses isale. Järelikult on artiklis antud hinnang, et toimuvat võeti imekena vaese naise ning rikka ja võimuka mehe võitlusena, põhjendatud. Lisaks tuleb rõhutada, et hageja on ise korduvalt sotsiaalmeedias rõhunud sellele, kuidas tema endisel abikaasal on palju raha ning viimane üritab tänu sellele hagejat kurnata.
145.Hageja on hinnangu, et ta on lihtsaid juhiseid eirav, tuletanud tsitaadist: „Xxx xxx xxx.“ Vastavalt kohtutäituri protokollile eiras hageja kohtutäituri juhiseid. Samas jääb selgusetuks, kuidas hageja tuletatud väärtushinnang peaks olema mainet kahjustav. See väide üksinda ei kahjusta hageja mainet.
146.Kostjad ei ole avaldanud hinnangut, et hageja on draamat ühismeediasse pritsiv ehk emotsionaalne ja impulsiivne, järsk ja kontrollimatu. Kostjad ei ole sellist väärtushinnangut hageja kohta avaldanud. Hageja sõnastatud kujul on tegemist hinnanguga tema iseloomuomaduste ja käitumismustrite kohta. Artiklis on kajastatud konkreetselt ühte sündmust seoses hageja poolt videolõigu sotsiaalmeediasse üles laadimise ja jagamisega. Vastab tõele, et 05.10.2024 postitas hageja sotsiaalmeediasse 2 minuti ja 55 sekundi pikkuse video. Video on lõik xx.xx.2024 toimunud hageja lapse üleandmise toimingust. Hageja avaldas 05.10.2024 sotsiaalmeedias koos videoga oma kirjelduse sellest sündmusest. Hageja postituse kirjelduse põhjal saab järeldada, et seda olukorda on põhjendatud kirjeldada sõnaga draama, sest see oli vapustav sündmus.
147.Sõna „pritsima“ kasutamine on põhjendatud. Sõna „pritsiv“ tähendus ei ole samastatav impulsiivse, kontrollimatu ja järsu käitumisega. Kui midagi pritsitakse, siis üldjuhul selle tähendus ongi, et see levib kõikjale ja laialdaselt. Seega on põhjendatud kasutada väljendit pritsis [videolõigu] ühismeediasse. See ei kahjusta hageja mainet, vaid kirjeldab hageja eesmärgipärast tegevust, milleks oligi videolõigu avaldamine avalikkusele ning selle levitamine ja jagamine võimalikult paljude inimestega. Tegu ei ole alandava ega mõnitava soaga.
148.Kostjad ei ole avaldanud hinnangut, et hageja on valetaja ehk infopimedusega lööja. Infopimedusega löömine viitab sellele, et kellelegi ei ole avaldatud infot terviklikult, vaid üksnes valikuliselt. Artikli lõigust on arusaadav, miks on väidetud, et hageja sotsiaalmeedia jälgijaid löödi infopimedusega. Hageja edastab sotsiaalmeedia vahendusel infot valikuliselt ning äärmiselt ühekülgselt. 40 minutit kestnud lapse üleandmisest avaldas ta sotsiaalmeedias alla 3-minutilise lõigu, milles ta forsseeritult karjub ja millega ta jättis sotsiaalmeedias oma jälgijatele mulje, justkui oleks toimunud jõhker vägivallaaktsioon. Infopimedusega löömine antud kontekstis tähendab info selektiivset, manipuleeritud ja ühekülgset esitamist. Infopimedusega lööja ei ole väljend, mille vulgaarne, inimväärikust alandav tähendus oleks mõistlikule lugejale ilmne.
149.Kostjad ei ole avaldanud hinnangut, et hageja paiskas delikaatse video veebi vastusena teise poole heasoovlikule postitusele. Artikli tsitaat on: „xxx xxx xxx /.../“. Sellest tsitaadist ei tulene ühtegi väidet seoses teise osapoolega. Hageja väidab alusetult, et eeltoodud tsitaat viitab negatiivse väärtushinnanguna, et hageja käitub kontrollimatult ja impulsiivselt, et tema tegevus on tugevalt emotsionaalselt laetud. Kostjad ei ole avaldanud väärtushinnangut, et hageja on kontrollimatu, impulsiivne ja tugevalt emotsionaalselt laetud. Ühtegi hageja sõnastatud väärtushinnangut kostjad avaldanud ei ole.
150.Väljendite „xxx xxx xxx“ kasutamine oli artikli konteksti arvestades põhjendatud. Väljendeid ei ole kasutatud hageja kohta väärtushinnangute andmisel. Artiklis kasutati olukordade kirjeldamiseks kujundlikke sõnu, mis ei riku hageja õiguseid. Eelkõige ei saa hageja 25
õiguseid rikkuda eelviidatud sõnadest mõne kasutamine selleks, et kirjeldada sotsiaalmeedias hageja toetajaid.
151.Ka xx.xx.2024 artiklis ei ole kostjad avaldanud ebaõigeid andmeid. Lause: „Xxx xxx xxx“, ei ole faktiväide, vaid hinnang. Grammatiliselt sisaldab see tingivat kõneviisi, mis viitab sündmusele, mida ei toimunud. Selle väite tõesust ei saagi kontrollida ja väite ümberlükkamine ei ole võimalik. Puudub vaidlus, et kohus peatas esialgse õiguskaitse korras hageja hooldusõiguse 26.09.2024 määrusega tsiviilasjas nr xxx. Samuti puudub vaidlus, et hageja suhtes algatati kriminaaluurimine seoses kohtumääruse eiramisega. Nende asjaolude põhjal on põhjendatud väita, et nn skandaali ei oleks tekkinud, kui ema oleks kokkulepitud suhtluskorda (kohtumäärust) järginud.
152.Väide 40 minutilise salvestuse kohta ei riku hageja õigusi. Kuigi hageja ei pruugi teada, et 40 minuti pikkune salvestis eksisteerib, ei tähenda see, et tegemist oleks vale väitega. Väide selle kohta, et kohus keelas hagejal kümneks päevaks lapsega kohtumise, on osaliselt väärtushinnang. Sõna „manipuleerimine“ on hinnanguline. Muud avaldatud faktiväited on õiged. Vastab tõele, et kohus keelas hagejal kümneks päevaks lapsega kontakteerumise, mille põhjuseks oli hageja käitumine ehk peamiselt lapse isast võõrandamine. Määruse põhjenduste kohaselt oli alust väita, et kohtu kohaldatud keeld tulenes hageja enda käitumisest ja lapse mõjutamisest. Kohtu põhjendustest nähtub, et laps on mõjutatud ema negatiivsest hoiakust isa suhtes ja et laps on võtnud isa suhtes tõrjuva hoiaku, mille on ema teadlikult või alateadlikult kujundanud. Järelikult on laps mõjutatud ema käitumisest ja suhtumisest isasse.
153.xx.xx.2024 artiklis ei ole avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid hinnanguid. Lauses: „xxx xxx xxx“ ei ole kostjad väitnud, et hageja ei oleks lähisuhtevägivalla ohver. Ka pole kostjad väitnud, et hageja valetaks selle kohta, et ta on lähisuhtevägivalla ohver. Lähtuda tuleb lausest, mille kostjad reaalselt on avaldanud ning see viitab tõendite puudumisele. Hageja ei ole väidetavaid tõendeid lähisuhtevägivalla kohta avalikkusega jaganud. Seega ei saanudki kostjatel olla artikli avaldamise ajal tõendeid. Kostjad lähtusid hageja enda sotsiaalmeedias tehtud avaldustest.
154.Hageja on avalikult 18.12.2024 Facebooki postituses jaganud kuvatõmmiseid enda kirjast oma endisele abikaasale, kus ta kinnitab, et on lähisuhtevägivalla ohver, kuid tal ei ole säilinud selle kohta videoid. Eeltoodust järeldub, et hageja esitleb end lähisuhtevägivalla ohvrina ja hagejal ei ole selle kohta tõendeid. Seega vastab kostjate avaldatud väide tõele.
155.Juriidilist vägivalda puudutava väite osas leidsid kostjad, et seda väljendit ei ole defineeritud ning selle all võib mõista erinevaid toiminguid. Hageja on sotsiaalmeedias 01.12.2024 tehtud postituses selgelt seostanud hooldusõigusvaidl usi advokaatide palkamisega ja ulatuslike õigusabikulude kandmise kohustusega. Kostjad said tugineda hageja enda avaldustele.
156.Hageja nõudis lause „xxx xxx xxx“ eemaldamist. Kostjad on tõendanud, et hageja pöördus korduvalt kostja I ajakirjaniku poole. Hageja edastas ajakirjanikele teate xx.xx.2024 toimuva aktsooni kohta, kuhu kostja 2 läks kohale ning kus ta hagejaga vestles. Kostjad ei ole avaldanud midagi ebaõiget.
157.Hageja nõudis tema Eestisse naasmise lause eemaldamist, mis põhineb xxx otsusel. Hageja väidab, et vaidlustas otsuse, kuid ei täpsusta, mis osas. Kostjatele teadaolevalt on selles 26
vaidluses vaidlustatud üksnes menetluskulud, kuid lapse tagastamise kohustuse osas oli lahend viivitamatult täidetav.
158.Kostjad ei ole avaldanud, et hageja on strateegiliselt manipuleeriv emotsionaalselt provotseeriv. Õigete vahendite valimise taktika seda ei tähenda.
ja
159.Kostjad ei ole avaldanud xx.xx.2025 artiklis hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid hinnanguid. Hageja ei ole põhjendanud, miks on ebaõige väide, et ta pöördus politsei poole, sest kartis enda seaduserikkumises süüdi lavastamist. Teiseks on hageja sotsiaalmeedias tehtud avalduste põhjal võimalik väita, et ta kartis enda süüdilavastamist alkoholismis. Hageja viidatud artiklis toodud näiteid ei saa seostada hagejaga. Hageja ise tegi xx.xx.2025 postituse, kus ta end artikliga seostas. Hageja on ebaõigesti väitnud, et tema endine abikaasa ähvardas teda Ä sõnade kaudu. Artiklis sellele ühtegi viidet ei ole. Artiklisse on lisatud politseiniku kommentaar. Artiklis endas ei ole hagejat mainitud ega tehtud viiteid tema suhtele alkoholiga. Oma info allikaid ei pea kostjad avaldama.
160.Hageja viidatud foto on teinud Õhtulehe fotograaf. Foto tehti xx.xx..2024 hageja korraldatud meeleavaldusel, kuhu hageja ise ajakirjanikke kutsus. Hageja on andnud foto tegemiseks nõusoleku, sest ta kutsus meedia kohale ja poseeris ajakirjanikule. Andmekaitse Inspektsioon on selgitanud, et avalikus kohas võib teha fotosid ja neid Internetis avaldada, kui pildistamist võib eeldada. Hagejal oli soovi korral võimalik pildistamist vältida. Fotol ei ole hageja nägu näha ja selle järgi ei saa hagejat tuvastada. Foto avaldamine oli õiguspärane. Foto alusel ei ole võimalik järeldada, et hageja on alkohoolik, kelle laps on viidud turvakodusse. Hageja kohta ei ole väidetud, et ta on alkohoolik.
161.Hageja kahjunõuded on alusetud. Hageja kohtueelne nõudeavaldus oli alusetu ja sisaldas ka perspektiivituid nõudeid, mistõttu on kahjunõue alusetu. Kuna kostjad ei ole õigusvastaselt käitunud, on mittevaralise kahju nõue alusetu. Isegi kui kostjad on avaldanud ebatäpseid andmeid, on tegu väheoluliste rikkumistega, mis välistavad hageja maine kahjustamise. Kuna hageja on ise oma eraelu kohta avameelselt andmeid avaldanud, sealhulgas delikaatseid andmeid oma xxx kohta ning hageja laste huve kahjustavaid andmeid, on hageja end teadlikult asetanud olukorda, kus temaga seotud hooldusvaidlus on sattunud avalikkuse tähelepanu alla. Kõik artiklites kasutatud kujundlikud väljendid olid kohased. Hageja soovitud hüvitised on ebatavaliselt suured ja mittevaralise kahju hüvitis ei saa olla rikastumise allikas. Kui hageja hindab mittevaralise kahju suuruseks 1 000 000 eurot, tuleb sellelt nõudelt tasuda ka riigilõivu.
162.29.08.2025 seisukohas rõhutas kostja, et hageja on artiklitest avalikkusele äratuntav vaid tema enda aktiivse tegevuse, sh eritisotsiaalmeedias ja ajakirjanduses enda eraelu ning oma last puudutavate eriliigiliste isikuandmete avalikustamise ning artiklitele viitamise tulemusena. Artiklid tervikuna ei olnud suunatud hageja eraelu kajastamisele, mistõttu ei saa hageja nõuda nende eemaldamist. 14.05.2025 on hageja hagi alust muutnud ja tuginenud uutele asjaoludele, millistele ta varem ei tuginenud. Kostja hagi muutmiseks nõusolekut ei andnud.
163.Kostjad on tõendanud, et hageja on alates 05.10.2024 teinud järjepidevalt sotsiaalmeedias avalikke postitusi oma lapsega seotud hooldusvaidluse kohta ja avaldanud eraelulisi äärmiselt tundlikke andmeid, sh lapse terviseandmeid. See ei ole olnud lapse huvides. Hageja on end ise kostjate artiklitega seostanud. Oma lapse andmeid avalikustades rikkus hageja teadlikult ise lapse õigust eraelu puutumatusele. Seda tõendavad xx.xx.2023 Naistelehes ilmunud artikkel ja W nõudekirjad meediaväljaannetele. xx.xx.2023 intervjuus avaldas hageja avameelselt oma elu kohta andmeid xxx. Hageja avaldas muuhulgas, et ta xxxl on vaimse tervise probleemid ja xxx käib teraapias. Hageja avaldas, et ta ise on kogenud vaimset perevägivalda. Lapse isa nende 27
andmete avalikustamisega ei nõustunud. Kompromissina eemaldati artiklist laste isikuandmed, sh väited lapse vaimse tervise kohta.
164.Artiklis käsitleti, kas kriitika lastekaitsetöötjate ja kohtutäiturite suunal on põhjendatud. Selliste väidete käsitlemine ei ole hinnatav hageja eraeluna. Hageja ei ole tõendanud, et artikkel tervikuna rikub tema eraelu. Ka hageja koostatud lausete tabel ei hõlma kõiki artikli väiteid. Seega ei ole hageja juba formaalselt artikli eemaldamise nõuet tõendanud. Osad artikli lõigud on tabelist puudu. Hageja tabel koormab asjatult menetlust.
165.Hageja ei ole arvestanud, et avaldatu tõlgendamisel tuleb lähtuda keskmise mõistliku isiku arusaamast. Kõrvale tuleb jätta emotsioonid ja seosed, mida need hagejas tekitavad. Hageja keskendub endiselt sellele, mida ta ise väiteid lugedes tunneb. See ei ole keskmise mõistliku isiku seisukohalt relevantne. Hageja eraelu puutumatust ei saa riivata sellise teabe kajastamine, mille hageja ise oli juba avalikustanud või mis teda ei puuduta. Hageja õigusi ei saa rikkuda ega tema eraelu puutumatust rikkuda artikli pealkiri või hageja enda avaldatud videost kuulduv. Hageja eraelu puutumatust ei riiva artiklis toodud kirjeldused erinevate inimeste reaktsioonide ja väljaütlemiste kohta. Ka ei riku hageja eraelu puutumatust info, mis puudutab hageja enda avalikku tegevust, sh avalikke üleskutseid.
166.Hooldusvaidluse teema tõi avalikkuse ette hageja sooviga jõuda võimalikult suure hulga inimesteni. Artiklid on seostatavad hagejaga üksnes tema enda aktiivse tegevuse tõttu. Kostjad ei avaldanud ühtegi artiklit enne hageja vastavaid postitusi. Kostjad ei avalikustanud materjale, mida hageja saatis ise enne artikli avaldamist ajakirjanikule.
167.Kuigi hageja ja tema endise abikaasa vaheline hooldusõiguse vaidlus on kinnine, on artiklis tsiteeritud hageja 13.10.2024 sotsiaalmeedia postituses avaldatut. Kuna hageja jagas oma eraelu avalikult ilma privaatsätteid kasutamata, on tema tegevuse iseloom ja tema avalikkuse ees kajastamise laad sellised, milliste alusel saab hagejat lugeda avaliku elu tegelaseks, kes soovib enda ja oma lapse eraelulistel teemadel avalikku debatti. Samas ei saa avaliku arutelu puhul nõuda, et kõik selles osalejad jagaksid hageja narratiivi ja nõustuksid tema seisukohtadega.
168.Vaatamata kohtu selgitustele on hageja 14.05.2025 nõuet muutnud. Algses hagis ei heidetud kostjatele ette, et hageja õigusi on rikutud tema sotsiaalmeedias avaldatud info jagamisega. Hageja ei ole tõendanud, et xxx kohtumenetlus oli kinnine. Otsuse tõlkest see ei nähtu. Kohus ka selgitas, et kinnise menetluse kohustuse rikkumist saab ette heita menetlusosalistele. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad teadsid, et menetlus on kinnine. Kostjate viide kinnisele materjalile puudutab Eesti kohtumenetlust.
169.Hageja esitatud advokaadi kinnitus on pdf fail, mille on koostanud hageja lepinguline esindaja. See nähtub dokumendi sätetest. Dokumendil puudub tõendi väärtus ning see ei tõenda, et otsus tehti kinnises menetluses. Ka hageja teine tõend on arusaamatu ega tõenda, et tegu on kinnise menetlusega. Hageja ei ole viidanud, kust peaks tõendis nähtuma, et tegu on kinnise menetlusega. Asjaolu, et dokumendid on kättesaadavad advokaatidele, ei ole vaidlusalune ega tõenda, et menetlus oleks olnud kinnine. Ka e-toimiku materjalid on kättesaadavad vaid pooltele ja nende esindajatele.
170.Alusetu on väide, et kostjad kasutasid hageja erakogusse kuuluvat fotot. Hageja esitatud foto ei ole sama foto, mis on avaldatud artiklis. Artiklis on avaldatud Õhtulehe fotograafi Si foto ja selle all on viide autorile. Silmnähtavalt on tegu hageja esitatud fotost erineva fotoga. Kostjad 28
kasutasid Si fotot AutÕS § 19 lg 1 p 4 alusel. Foto tehti päevasündmuse kajastamise käigus. Isegi kui kostjad on rikkunud foto autori õigusi, ei tulene hagejale sellest nõudeõigust. Autoriõiguse vaidlustamise puhul peab nõuet tõendama vaidlustaja ehk hageja.
171.Hageja ei saa korraga nõuda andmete parandamist ja ümberlükkamist. Hageja ei ole mõistnud kohtu istungil antud selgitusi. Kohus ei ole selgitanud, et hageja ei saa korraga nõuda andmete ümberlükkamist ja eemaldamist, vaid korraga ei saa nõuda ümberlükkamist ja paranduse avaldamist.
172.Hageja on esitanud uued nõuded tuginedes uutele asjaoludele. Hageja on nõude resolutsiooni lisanud hulgaliselt uusi väiteid, milliste ümberlükkamist ja eemaldamist ta nõuab. Hagi ese on muutunud. Tegu ei ole üksikute täpsususte või parandustega, vaid hulgaliste uute nõuetega. Tegu on nõude laiendamisega. Hageja ei saa menetluse jooksul lisada hagiavaldusse nõudeid uute väidete eemaldamiseks või ümber lükkamiseks, mida ta menetluse jooksul täiendavalt artiklitest välja loeb. See toob kaasa ebaselguse kohtu ja kostjate jaoks. Kostjad peaksid jälle uutele väidetele vastama ja hakkama esitama uusi tõendeid. Kostjad ei anna nõusolekut hagi muutmiseks.
173.Hageja on esitanud artikli eemaldamise nõude ning millist rolli mängivad ülejäänud 28.07.2025 menetlusdokumendis tabelis loetletud 44 väidet, ei ole võimalik mõista. Kui tegu on hagi täiendusega, ei anna kostjad selleks nõusolekut. Kohus andis hagejale aega nõuete täpsustamiseks ja nende perspektiivi kaalumiseks, mitte uute nõuete esitamiseks. Hageja ei saa ilma kostjate nõusolekuta taotleda uute väidete eemaldamist ja ümberlükkamist.
174.Ebaõige on hageja seisukoht, et ebaõigete andmete avaldamine on jätkuv. Avaldamine on ühekordne tegevus. Kui artikkel on avaldatud, on avaldamine sooritusena lõppenud. Kui isiku kohta avaldatakse ebaõigeid andmeid, on tegu ühekordse avaldamise, mitte kestva rikkumisega. Hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue ei ole põhjendatud ning hageja ei ole tõendanud, et kostjad on saanud hageja väidetavate õiguste rikkumisest tulu.
175.Hageja on väitnud, et ta ei ole kostjatele mingeid materjale saatnud. Hageja on saatnud alates 2024. aasta septembrist rohkel informatsiooni kostja Eesti Ekspressi ajakirjanikule Üle. Ajakirjanduse väljaande toimetus toimib koostöös ning infovahetus ajakirjanike vahel on tavapärane. Ajakirjanikule materjali saatmisel pidi hageja arvestama oma eraelu puutumatuse riivega. Kostjad esitasid hageja vestluste kuvatõmmised ajakirjanikuga. Hageja saatis ajakirjanikule ka e-toimiku kuvatõmmise. Pöördumises viitas hageja Ü varasemale artiklile.
176.20.11.2025 seisukohtades kordasid kostjad, et hageja ei saa taotleda uute väidete eemaldamist. Hageja on jätnud alles esimese artikli eemaldamise nõude, kuid nõuab alternatiivselt sellele nõudele artiklist väidete eemaldamist. Hageja on alternatiivsele eemaldamisnõudele lisanud hulgaliselt uusi väiteid, mille eemaldamist ta nõuab. Hageja on jätnud alles nii artikli eemaldamise nõude kui ka alternatiivse nõude väidete eemaldamiseks ning viimast oluliselt täiendanud. Kostjad rõhutavad, et uute väidete eemaldamise nõudmine on hagi muutmine. See tähendab, et hageja peaks esitama iga lisandunud väite osas, mille eemaldamist ta nõuab, uued asjaolud ja põhjendused, millele kostja peaks omakorda vastama. See ei viita kindlasti mitte hagi eseme kitsendamisele, nagu hageja ekslikult väidab, vaid selgelt hagi muutmisele. Kostjad ei nõustu hagi muutmisega.
177.Kuigi hageja on loobunud ülejäänud artiklite tervikuna eemaldamise nõudest, on ta lisanud uusi väiteid nendest artiklitest, milliste eemaldamist ja ümberlükkamist ta soovib. Samas 29
ei ole hageja toonud välja põhjendusi selle kohta, kuidas iga artiklis avaldatud väide tema õigusi kahjustab. Kostjad nõustuvad kohtuga, et selline menetluslik käitumine ei ole menetlusõiguste heauskne kasutamine. Tegemist on hagi muutmisega, millele kostjad enda nõusolekut ei anna.
178.Need väited, millised on hageja enda hinnangul ümber sõnastanud, on tegelikult asendatud uute väidetega. Hageja väide, et kui kohus hagi muutmist ei luba, esitab ta uue hagi kohtusse, ei ole aluseks hagi muutmiseks loa andmiseks. Kohtul tuleb lähtuda TsMS §-s 2 sätestatust ja tagada, et tsiviilasi lahendatakse õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (menetlusökonoomia põhimõte). Kohus ei saa seega anda nõusolekut hagi muutmiseks selliselt, mis menetlusökonoomia põhimõtte järgimist takistab. Seevastu hagejal on õigus esitada kohtusse uusi hagivaldusi ja nõudeid omal äranägemisel, kui ta leiab, et on teatud nõuded esitanud puudulikult või üldse esitamata jätnud. Olemasolevas menetluses peaks hageja püüdma järgida tsiviilkohtumenetluse reegleid.
179.Hageja ümberlükkamise teate täiendavad tingimused on ebamõistlikud ja põhjendamatud. Hageja on nõudnud ajalehe paberväljaandes teate avaldamist A3 suuruses. Eesti Ekspress ilmub formaadis 275*355 mm, mis on lehe mõõtudele vastavalt 22 mm ja 65 mm ja on väiksem kui hageja märgitud A3. Seega ei ole hageja nõuet võimalik täita. Oma nõude põhistamiseks peaks hageja eelkõige tõendama, millisel viisil (mõõdus ja kus) vaidlusalused artiklid avaldati ja alles siis saaks nõuda samal viisil avaldamist. Praegusel kujul esitatud nõudes on hageja nõue täiesti põhjendamatu ja kostjad vaidlevad hageja nõutud viisil avaldamisele vastu, kuna sellisel viisil ja kohas pole vaidlusaluseid artikleid avaldatud.
180.Hageja ei ole tõendanud, et artikkel oleks olnud esikaane uudis. Ka pole hageja põhjendanud, miks esikaane pealkirja tekstikasti suurus peaks olema 8*19 cm (80*190mm). xx.xx.2024 artikli esikaane viide ilmus suurusega 193*69 mm, seega märgatavalt väiksemana. Hageja ei ole tõendanud, millises vormingus ja suuruses olid esialgsed artiklid ega esitanud ühtegi põhjendust nõudes valitud avaldamise teksti suuruste kohta. Samas on tegemist hageja tõendamis- ja põhjendamiskohustusega. Hageja saab nõuda üksnes samal viisil ja kohas teksti avaldamist.
181.Lisaks sellele, et ümberlükkava tekst peab asuma A3 suurusel lehel, jääb arusaamatuks, kuidas ümberlükkav teade peaks üksinda olema paigutatud A3 suurusele lehele, kui see on kirjutatud sama trükikirja suurusega nagu esialgsed artiklid. Sellisel juhul jääks A3 lehekülg valdavas osas tühjaks. Hageja nõue artikli eemaldamiseks ei ole endiselt selge ega täidetav.
182.Hageja ei saa nõuda artikli eemaldamist määratlemata kohtades. Hageja ei ole toonud hagiavalduses esile, kus ja millistel konkreetsetel veebiaadressidel artikkel on avaldatud. Artikli eemaldamise nõuet ei saa ka rahuldada põhjusel, et taotlustes puuduvad konkreetsed veebiaadressid (lingid), kust artikli peaks eemaldama. Viide Delfi uudisteportaali ja Eesti Ekspressi veebiaadressile (n-ö kodulehtedele) ning sotsiaalmeediaplatvormidele ei ole piisavad ega konkretiseeritud, sest need viited ei vii konkreetse artikli avaldamise kohani ning sellisel umbmäärasel viisil ei oleks hageja nõue täidetav.
183.Kohus selgitas hagejale, et nõue peab olema sundtäidetav. Kohtutäitur ei ole täitmise käigus kohustatud artiklit erinevatelt veebilehtedelt otsima ja veenduma, et tegemist on sama artikliga, mille osas täitmist nõutakse. See oleks otseses vastuolus täitemenetluse formaliseerituse põhimõttega. Hageja on nõude esitamisel viidanud hoidumisele VÕS § 1055 tähenduses. Hageja ei ole ei esialgses hagiavalduses ega 14.11.2025 menetlusdokumendis ega 30
mistahes muus menetlusdokumendis esitanud kostjate vastu nõuet, mille sisuks on keelata kostjal tulevikus uuesti artikli avaldamine.
184.02.03.2026 esitasid kostjad kohtuvaidluse seisukohad. Artiklites ei ole kasutatud kordagi ei hageja ega tema perekonnaliikmete nimesid või viidatud muul viisil nende isikuandmetele. Hooldusvaidlusest puudutatud isikud ei ole artiklist äratuntavad või kui on, siis ainult neile, kes on jälginud sotsiaalmeedia vahendusel hageja tehtud avaldusi ja üleskutseid seoses tema last puudutava hooldusvaidlusega. Avalikkuseni jõudis hageja last puudutav hooldusvaidlus ainult ja üksnes tänu hageja enda tegevusele.
185.Avalikkuse tähelepanu pälvinud hooldusvaidlus jõudis sotsiaalmeediasse, kui hageja jagas 05.10.2024 avalikult enda Facebooki kontol 2 minuti ja 55 sekundi pikkust videot, millel on kuulda üksnes heli. Video kajastab xx.xx.2024 toimunud hageja ja W ühise alaealise lapse kohtumääruse alusel üleandmist. Videost on kuulda, kuidas hageja ja tema laps karjuvad läbisegi ja laps väljendab soovi elada emaga (s.o hagejaga), mh väidab hageja, et tema laps pissis alla ning nõuab kiirabi kutsumist. Ilmselgelt sisaldab video hageja alaealise lapse kohta eriliigilisi isikuandmeid. Sama Facebooki postitusega teavitas hageja avalikkust enda ja endise abikaasa hooldusvaidlusest. Samas postituses tegi hageja üleskutse seda videot jagada, mida tehti enam kui 2000 korda.
186.Sellele videole järgnes hageja sotsiaalmeedias üha uusi erinevaid postitusi, mis olid sama teemaga seotud. Nii oma sotsiaalmeedias kui ka samas avaldatud petitsioonis avaldas hageja oma xxx isikuandmed, samuti tema ajutise viibimiskoha, lapse privaatsust oluliselt riivavat ning tundlikku infot seoses vanemate vahelise hooldusvaidlusega ja lapse terviseandmeid, mille avaldamine riivab oluliselt lapse privaatsust. Seega on hageja teavitanud üldsust avalike postitustega oma xxx isikuandmetest ja eraelu puudutavatest andmetest, sh väga tundlikul teemal, milleks on lapse hooldusõigusega seotud vaidlus. Tema postituste eesmärk on jõuda võimalikult paljude inimesteni ja mitte ainult Eestis. Lisaks esines hageja oma nime ja näoga Kanal 2 saates „Täistund“ ja kommenteeris enda alaealise lapsega seotud hooldusvaidlust.
187.Hageja soovis saada avalikku tähelepanu läbi meediakajastuse juba vaem. Alates 2024. aasta septembrist edastas hageja Eesti Ekspressi ajakirjanikule Üle rohkelt materjale seoses oma lapse hooldusvaidlusega. Nende hulgas oli hageja kirjeldus lapse üleandmisest ning väljavõte etoimikusse esitatud dokumentide pealkirjadest. Eesti Ekspress ei pidanud siis põhjendatuks sedavõrd tundlikul teemal artiklit kirjutada. Pärast seda, kui hageja tõi teema ise avalikkuse ette ja see sai olulist tähelepanu, tekkis avaliku huvi tõttu põhjus sellest teemast kirjutada.
188.Ü ja hageja ei ole isiklikud tuttavad ega sõbrad, mis andnuks hagejale põhjust eeldada, et ta suhtleb Üga eraviisiliselt. Ül puudus igasugune kokkupuude hageja eraeluliste vaidlustega. Ajakirjanikule materjali saates pidi hageja arvestama eraelu puutumatuse riivega, kuid selle põhjustas ta ise. Lisaks on hageja ise end nimetanud Eesti ühiskonnas keskmisest tuntumaks isikuks ja kinnitanud, et tema sotsiaalmeedia postitused on avalikud. Kokkuvõttes tuleb vaidluse lahendamisel esmajärjekorras arvestada seda, et artiklites ei ole ei hagejat ega tema lapse isikuandmeid avaldatud ning artiklites ei ole hageja kohta äratuntavalt ühtegi väidet avaldatud. Hageja on ise enda lapse hooldusvaidlust puudutava info avalikkuseni toonud ja soovinud järjepidevalt saada avalikku, sh meedia tähelepanu, mis ongi hageja motiiv ja eesmärk.
189.Hagi esitamine tuleneb hageja pahameelest, et kostjad ei kajastanud tema narratiivi toimunust, vaid kogusid objektiivseid andmeid ilma poolte kommentaarideta. Artiklid on avaldatud kooskõlas IKS §-ga 4 10. Artiklites kajastatud sündmused saavad olla hageja ja tema lapsega seostatavad üksnes ja ainult hageja enda tegevuse tõttu. Isegi kui artiklist peaks olema 31
võimalik hageja isikut identifitseerida, on kõik IKS § 4 eeldused isikuandmete töötlemiseks on täidetud. Artiklites kajastatud sündmuste vastu on avalik huvi, kuna hageja on avaliku elu tegelane ja jaganud avalikkusega oma eraelu. See, et lisaks hageja tõlgendusele toimunust on meediasse jõudnud infot, mis ei pruugi hagejale meeldida, ei tähenda, et avalik huvi puuduks või et lubatav oleks üksnes hageja loodud narratiivi kajastamine.
190.Artiklites on avaldatud tõest ja ausat teavet aktuaalsel teemal, mille hageja on eesmärgipäraselt omal algatusel ja teadmisel, kuid objektiivset tegelikkust moonutades avalikkuse ette toonud. Kostja 2 on lugu kirjutades tuginenud objektiivsele teabele, sh kohtulahenditele ja kohtutäituri protokollile. Kostjad ei ole hageja alaealise lapse huvides lapse nime ega muid isikuandmeid üheski artiklis kajastanud. Lisaks ei tuvastanud Pressinõukogu ajakirjanduseetika rikkumist. Täidetud on IKS § 4 kolmas eeldus ehk isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Kuigi ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.7 järgi vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata, siis on hageja enda tegevus tekitanud kõnealuse hooldusvaidluse kajastamise osas erandi. Kui hageja tõi oma lapse hooldusvaidluse avalikkuse ette ja seadis muuhulgas kahtluse alla Eesti lastekaitsespetsialistide, kohtutäiturite ja kohtusüsteemi usaldusväärsuse ning pädevuse, pälvis hageja lapse hooldusvaidlus kõrgendatud avalikku tähelepanu. Samuti oli artiklites hooldusvaidlusega seotud sündmuste käsitlemine vajalik, kuna hageja tõi avalikkuse ette enda ühekülgse narratiivi ja tõlgenduse, millega aga põhjustas kahju erinevatele ametiisikutele, kohtutäiturile, lastekaitsetöötajatele ja turvakodule. Objektiivse kajastuse mittemeeldimine ei tähenda hageja huvide ülemäärast kahjustamist.
191.Muus osas jäid kostjad varasemate väidete juurde. Hageja peab alusetult põhimõtteliselt iga artiklis esitatud väidet kuidagi temaga seotud väiteks. Küsimus sellest, kuidas hageja ennast vaidlustatud artikleid lugedes tunneb või mis seoseid ta enda jaoks loob, ei oma artiklite avaldamise konteksti ega seal avaldatud väidete hindamisel tähendust. Lähtuda tuleb keskmise mõistliku isiku arusaamast. Lisaks on kostjad vaielnud vastu artikli eemaldamise nõude täidetavusele.
192.Kui hageja esile toodud väited, mille eemaldamist ta nõuab, ei käi tema kohta, ei ole tal nende väidete suhtes nõudeõigust TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt. Näiteks puudub hagejal ilmselgelt nõudeõigus väidete suhtes „xxx xxx xxx“, „xxx xxx xxx“ ja „xxx xxx xxx“.
193.Hageja on ekslikul arusaamal, et kui väidetavaid ebaõigeid väiteid artiklitest ei eemaldata, on tema õiguste rikkumine ja kahju õigusvastane tekitamine kestev. Riigikohtu praktika järgi on ebaõigete andmete avaldamine ühekordne tegevus. Kui hageja esitab nõude üksnes ebaõigete andmete ümberlükkamiseks konkreetse avaldamise aspektist ega tee menetluses usutavaks, et kostja soovib tema kohta avaldada uusi artikleid, ei saa rääkida kestvast rikkumisest.
194.Hageja kahju hüvitamise nõuded on alusetud. Hageja on ise avalikustanud laste huve kahjustavaid andmeid. Hageja on ühepoolselt, kallutatult ja sageli ebaõigesti avalikult kajastanud kinniseks kuulutatud hooldusvaidlust, kahjustades sellega vaidluse poolte, alaealise lapse ja ka menetlusega seotud kolmandate isikute (lastekaitsespetsialist, kohtunik jne) õigusi ning nende eraelu puutumatust. Hageja on enda narratiivi hooldusvaidlusest jaganud ning palunud seda jagada sotsiaalmeedias määratlemata hulgal inimestel. Lisaks eelloetletule on hageja ja tema endise abikaasa hooldusvaidlus ka objektiivselt tavalisest hooldusvaidlusest irduv, sest menetluse käigus paigutati laps kohtumääruse alusel turvakodusse. Seega on nii hageja tegevuse ja hooldusvaidluse eskaleerumise tulemusena tekkinud selle konkreetse hooldusvaidluse osas 32
avalik huvi, mille kajastamine on olnud meedia kohustus. Hageja on ennast teadvalt asetanud olukorda, kus tema tegevuse ja lapsega seotud hooldusvaidluse kohta on kõrgendatud avalik tähelepanu. Kõik erinevad kujundlikud väljendid ja artiklite sõnakasutus on õigustatud ning kohased hageja käitumist illustreerima. Kostjad ei ole hageja kohta esitanud sedavõrd tõsiseid väiteid ega süüdistusi, mida hageja iseenda kohta artiklitest tuletab.
195.Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulud õigusabile 18 760 eurot ja viivise nendelt kuludelt. Menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Kostjatele on õigusabi osutatud 116 h ja 45 min. Kostjate lepinguliste esindajate tunnitasu oli kuni 2025. a lõpuni 160 eurot ilma käibemaksuta ja alates 2026. aastast 170 eurot ilma käibemaksuta. Hageja õigusabikulusid ei pidanud kostjad tervikuna põhjendatuteks.
KOHTU PÕHJENDUSED
196.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
197.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) xx.xx.2024 ilmus kostja 1 väljaandes artikkel "Xxx xxx xxx", mille autor oli kostja 2; 2) xx.xx.2024 ilmus kostja I väljaandes artikkel "Xxx xxx xxx", mille autor oli kostja 2; 3) hageja esitas 07.11.2024 Pressinõukogule kaebuse ja kostjale nõude, milles taotles tauniva otsuse tegemist ja artiklite eemaldamist; 4) 23.12.2024 tegi Pressinõukogu õigeksmõistva otsuse; 5) xx.xx.2024 ilmus kostja 1 väljaandes artikkel "Xxx xxx xxx", mille autor oli kostja 2; 6) xx.xx.2024 ilmus kostja 1 väljaandes artikkel "Xxx xxx xxx", mille autor oli kostja 2; 7) xx.xx.2025 ilmus kostja 1 väljaandes artikkel "Xxx xxx xxx", mille autor oli kostja 2; 8) xx.xx.2025 ilmus kostja 1 väljaandes artikkel „Xxx xxx xxx“, mille autoriks oli kostja 2; 9) eelviidatud artiklid sisaldavad lauseid, milliste osas on hageja esitanud eemaldamise ja parandamise nõuded.
198.Pooled vaidlevad selle üle, kas artiklite avaldamisel on kostjad rikkunud hageja eraelu puutumatust, avaldanud tema kohta ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid ning kas lisaks muudele nõuetele peavad kostjad hüvitama hagejale varalise ja mittevaralise kahju. Kohus osundab, et kuigi hageja on menetluse kestel oma nõudeid korduvalt muutnud, lähtub kohus 16.03.2025 esitatud nõudest osas, milles hageja sellest loobunud ei ole. Kohus selgitas seda pooltele 01.12.2025 määruses. Hageja eraelu riive
199.Hageja heitis kostjale üldiselt ette seda, et tema ning tema lapse eraelulisi andmeid on ulatuslikult ja õigusvastaselt kasutatud. Siinkohal osundab kohus, et kuna hageja on esitanud hagiavalduse kohtule üksnes enda õiguste kaitseks, ei ole hageja viited tema lapse õiguste riivele iseenesest asjakohased.
200.Hageja heitis kostjatele eeskätt ette seda, et tema arvates kujutati teda artiklites negatiivselt, teda alavääristati, kuid ei käsitletud proportsionaalselt kõigi teiste asjaosaliste õigusi 33
ega antud hagejale kommentaari avaldamise võimalust. Hageja oli artiklist äratuntav, sest ta on avalikult tuntud ja ta jõudis XXX xxxvõistlusel xxx sekka. Artiklid ei ole taganud hageja anonüümsuse. Kostjad tuginesid õigusvastaselt hooldusvaidlusega seotud dokumentidele ja kostjatel puudus avalik huvi hageja eraelu kajastamiseks. Teisalt möönis hageja ise, et ta oli artiklist äratuntav põhjusel, et ta ise oli oma lapsega seotud hooldusvaidluse temaatika avalikult sotsiaalmeedia vahendusel tõstatanud.
201.Kostjad leidsid, et nad õigusi ebaproportsionaalselt riivanud, sest artiklist oli hageja äratuntav üksnes tema enda varasema tegevuse tõttu. Hageja jagas ise aktiivselt avalikkusele teavet oma hooldusvaidlusest teise lapsevanemaga ning on korduvalt oma eraelu meedia vahendusel eksponeerinud. Hageja on ise avalikustanud oma lapsega seotud delikaatseid andmeid. Hageja eesmärgiks postituste tegemisel oli nimelt avaliku huvi saamine. Kostjad tuginesid vaid dokumentidele, avaldasid objektiivset infot ega kajastanud seetõttu vaidlevate poolte kommentaare. Teema kajastamiseks oli olemas avalik huvi, sest hageja seadis avalikult kahtluse alla Eesti lastekaitsespetsialistide, kohtutäiturite ja kohtusüsteemi usaldusväärsuse ning pädevuse ja pälvis kõrgendatud avalikku tähelepanu. Hageja tõi avalikkuse ette enda ühekülgse narratiivi ja tõlgenduse, millega põhjustas kahju erinevatele ametiisikutele, kohtutäiturile, lastekaitsetöötajatele ja turvakodule.
202.Asjas kogutud tõendite alusel nõustub kohus kostjate väidetega, et teema kajastamiseks oli olemas avalik huvi ning ülemäärast hageja kui andmesubjekti riivet ei toimunud. IKS § 4 sätestab, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.
203.Erinevalt hageja väidetest ei nähtu kohtu hinnangul vaidlusalustest artiklitest, et nende eesmärgiks oli üksnes hageja eraealu kajastamine uudishimust. Artiklite peamine fookus on enne nende avaldamist hageja initsiatiivil sotsiaalmeedias alanud avalik kriitika õiguskaitseorganite ja lastekaitsjate töö suhtes.
204.xx.xx.2024 artikli „Xxx xxx xxx“ (dtl 33-59) sissejuhatuses on viidatud, et olid juba toimunud sündmused, kus ühe lastekaitsja elu muudeti põrguks, levisid üleskutsed mõista omakohut ja lapse isa maha lasta. Artiklis on kirjeldatud lapse ema väga tõsiseid etteheiteid xxx linnaosa töötajale, kellele seejärel ema järgijad saatsid tuhandeid kirju ähvarduste, roppuste ja laimuga. Kannatused laienesid ka selle inimese lähedastele. Artiklis on kirjeldatud, millised emotsioonid avalikkust mõjutasid ja jõuti järeldusele, et lõpuks väljus toimunu lapse ema ning isa kontrolli alt ning taga asuti kiusama mitte ainult lastekaitsjaid, vaid ka muid ametnikke ja kohtunikke, mille tulemusena sattus nii mõnegi inimese elu ja tervis ohtu. Seega on kohtu hinnangul artikkel avaldatud avalikkuse jaoks äärmiselt olulisel teemal ning selle sisuliseks eesmärgiks oli kajastada sündmusi objektiivselt. Seetõttu on kohtu hinnangul mõistetav, miks hooldusvaidluse osapoolte subjektiivseid arvamusi ei kajastatud. Teisalt osundab kohus, et asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kordagi pöördunud kostjate poole taotlusega avaldada oma vastulause või kommentaar ja sellest oleks keeldutud.
205.xx.xx.2024 artikkel „Xxx xxx xxx“ (dtl 60-78) algab kirjeldusest selle kohta, kuidas mitmed hageja pooldajad avaldasid, et lastekaitse töötaja eemaldati oma kohalt, kuigi see tõele ei vastanud. Artiklis selgitati, et tegelikult koostas lastekaitse töötaja kohtule avalduse lapse ema tegevuse kohta ning pidi seetõttu juhtumist ise loobuma. Selleski artiklis on kirjeldatud ähvarduste ja laimu laviini, mis lastekaitsetöötajat tabas, mille tulemusena ei tundnud ametnik hirmu mitte ainult enda, vaid ka oma lähedaste tõttu. Eraldi on artiklis kirjeldatud seda, kuidas hageja postituste tõttu asus alternatiivmeedia ründama kohtunikku, kes lahendas hageja lapsega 34
seotud hooldusvaidlust. Seega ei olnud artikli eesmärgiks ja fookuseks hageja eraelu, vaid artikkel kajastas olulist teemat, mis vajas oma mitmekülgsuses kajastamist.
206.Asjas kogutud tõenditest ühtlasi nähtub, et kahe esimese artikli osas pöördus hageja pressinõukogu poole (dtl 86-98, kostja vastus dtl 100-113), kuid viimane leidis, et artiklite avaldamisel ei rikutud head ajakirjandustava (dtl 114) ning artiklites kajastatud teema oli oluline avaliku huvi seisukohast. Kohtu arvates on Pressinõukogu otsus tõend, mis tõendab ajakirjanduseetika rikkumise puudumist. Täiendavalt ei ole hageja nõude lahendamiseks aga kohtumenetluses vaja ajakirjanduseetika sätete kohaldamist hinnata.
207.xx.xx.2024 ilmus artikli „Xxx xxx xxx“ (dtl 115-131) pealkiri selgitab juba ära, milline oli artikli fookus. Artiklis selgitati, milliseid järeldusi tegid õiguskantsler ja Sotsiaalkindlustusamet. Muuhulgas selgitati, kuidas õiguskantsleri arvates peaksid vanemad tüli korral käituma ja kohtulahendeid täitma. Tegemist oli ühiskondlikult olulise teemaga. Artiklis on selgitatud, kuidas toimunu võis lapsele mõjuda ning rõhutati SKA hinnangut, et vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Artikli eesmärgiks ei olnud uudishimust ajendatud huvi hageja eraelu vastu.
208.xx.xx.2024 ilmunud artiklis „Xxx xxx xxx“ (dtl 132-142) kirjeldati juhtunu tulemusi. Juhtunu tulemusena lahkus lastekaitsja töölt, kohtutäitur kaevati kohtusse ja hageja esitas asjatuid kaebusi advokatuurile oma lapse esindaja peale. Juhtunul olid negatiivsed tulemused nii kohtunikule, isa esindavatele advokaatidele kui ka ametnikele, rääkimata lapsest. Seega ei olnud artikli eesmärgiks kajastada hageja eraelu, vaid käsitlemiseks esines avalik huvi. Artikli eesmärgiks oli välja tuua, millised laiaulatuslikud tagajärjed võivad tekkida ühekülgsete ja emotsionaalsete ühismeedia postituste pinnalt.
209.xx.xx.2025 ilmunud artiklis „xxx xxx xxx“ (dtl 143-160) oli fookuses töölt lahkunud lastekaitse töötaja üleelamistel ja tema selgitustel muuhulgas selle kohta, kui oluline on lapse õigus suhelda mõlema vanemaga. Artiklis kirjeldati nimetatud isiku vajadust pöörduda hageja avalduste tõttu kohtusse. Seega toob artikkel esile, millised traagilised tagajärjed olid sotsiaalmeediast alguse saanud kampaanial. Kohtu hinnangul olid kokkuvõttes kõik vaidlusalused artiklid avaldatud ühiskondlikult olulisel teemal ja avalik huvi, mis kaalus üles hageja isikuandmete kaitsest tuleneva riive, oli vaieldamatult olemas.
210.Teisalt nõustub kohus kostjate väidetega, et kuigi hageja on keskmisest tuntum isik, ei oleks hageja olnud äratuntav pelgalt viite järgi, et ta on kunagi aastaid tagasi saavutanud olulise koha XXX võistlustel. Hageja isikuandmeid artiklis avaldatud ei olnud ja kostjad on tõendanud, et nad on varasemalt käsitlenud hageja ja tema endise abikaasa vahelisi vaidlusi viisil, kus isikud ei olnud äratuntavad. Nii on kostja 1 avaldanud pooltevahelist vaidlust puudutava artikli (dtl 642-649), kus pooled ei olnud äratuntavad.
211.Hageja on esitanud enda kohta tehtud kande xxx (dtl xxx - xxx), kus on viide tema jõudmise kohta XXX võistlustel xxx sekka. Kuigi hageja on iseenesest Eestis tuntud isik ja tegu oli vaieldamatult hageja jaoks olulise elulise sündmusega, ei saa kohtu hinnangul palju aastaid hiljem enam eeldada, et ainuüksi viitest sellel võistlusel osalemisele oli hageja kõigile äratuntav. Ka xxx otsingu tegemiseks oleks asjaomasel isikul esmalt vaja teada hageja nime.
212.Kohus nõustub kostjate väidetega, et hageja oli artiklitest äratuntav seetõttu, et ta ise alustas ulatuslikku avalikku kampaaniat sotsiaalmeedias, millega ta avalikustas enda ja lapse eraelulisi andmeid ja hooldusvaidluse sisu ning selgelt soovis avalikkuse laia tähelepanu. Hageja 35
ise oli enne kostjate artiklite avaldamist astunud samme selleks, et oma laste ja hooldusvaidlusega seotud andmeid ulatuslikult avalikustada.
213.Nii nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja avaldas 05.10.2024 avaliku FB postituse (dtl 521), millele oli lisatud lõik xx.xx.2024 toimunud sündmuse videost ilma pildita, kuid heliga. Hageja avaldas, milliseid toiminguid oli seni lapse hooldusvaidluses tehtud ja kuidas sündmus toimus, avaldades seejuures, milline oli lapse tervislik seisund. Hageja avaldas postituses selgesõnaliselt soovi, et kõik postituse saajad videot jagaksid ning pooled ei vaidle selle üle, et hageja postitus leidis ebatavaliselt suurt kõlapinda.
214.Hageja tegi juba 10.10.2024 uue avaliku FB postituse (dtl 522-524), kus ta avaldas oma lapse nime, vanuse, tema viibimiskoha ning muid andmeid. Hageja leidis, et lastekaitse töötajate tegevus ei ole kohane ega lubatav. Hageja algatas samuti avaliku petitsiooni (dtl 525), milles kirjeldas hooldusõiguse vaidluse raames tehtud toiminguid. Hageja petitsioon sai 9413 häält.
215.11.10.2024 tegi hageja postituse koos fotoga (dtl 526), milles kutsus kõiki osalema enda korraldataval meeleavaldusel. xx.xx.2024 postituses möönis hageja (dtl 527), et on mõningates postitustes avaldanud oma lapse delikaatseid isikuandmeid. Sellele vaatamata kajastas hageja hooldusvaidlusega seotud teemat Kanal 2 saates (dtl 528).
216.21.10.2024 tegi hageja FB postituse (dtl 529-532), milles ta kritiseeris vaidlusaluseid artikleid ning seostas ennast ise nendega. Ka xx.xx.2025 tegi hageja FB postituse, millega seostas ennast kostja xx.xx.2025 artikliga.
217.28.10.2024 tegi hageja FB postituse (dtl 533), millele oli taas lisatud videofail lapsest ja kirjeldus hooldusõiguse vaidluse kohta. 20.11.2024 postituses teatas hageja oma mittetulundusühingu loomisest, lisades video lapse häälega, mis oli salvestatud 30.9.2024 (dtl 534). xx.xx.2024 korraldas hageja meeleavalduse (dtl 539). 25.11.2024 tegi hageja FB postituse (dtl 535-538), milles ta kirjeldas detailselt erinevaid temaga seotud menetlusi. 04.12.2024 postituses tegi hageja etteheiteid kohtunikule (dtl 543-548). Alternatiivsel veebilehel FonteNews kajastati samuti hageja seisukohti ja rünnati avalikult hooldusvaidlust menetlevat kohtunikku (dtl 659-716).
218.Kokkuvõttes on hageja ise aktiivselt ette võtnud samme, mis on suunatud tema isikuandmete avalikustamisele, samuti lapse delikaatsete andmete avaldamisele ning selliste sammude eesmärgiks oli saavutada võimalik laiaulatuslik avalik tähelepanu. Hageja avalikust kriitikast ajendatuna leidsid aset artiklites kirjeldatud sündmused, kus hakati ründama nii ametnikke kui õiguselukutsete esindajaid, samuti lapse isa. Kostjad on kohtule esitanud kasutaja xxx postituse (dtl 549), milles viimane kinnitas, et oli varasemalt teinud suisa üleskutse lapse isa tappa.
219.Lisaks edastas hageja oma laste ja endaga seotud menetluste kohta teavet kostja ajakirjanikule, mida kinnitavad ajakirjanik ning muud kohtule esitatud tõendid (dtl 650, dtl 932935). Ka teistes väljaannetes on hageja kajastanud küsimusi, mis seonduvad tema eraelu ning laste ja suhetega laste teise vanemaga (dtl 769-771, dtl 925-928). Varasemalt eksponeeris hageja sageli oma eraelu meedias (ajakirjandusväljaannete artiklid dtl 550-584). Kõike eeltoodut kokku võttes on hageja etteheiteid tema eraeluliste andmete pretsedenditule ja õigusvastasele kasutamisele alusetud. Hageja on ise oma eraelulisi andmeid avalikuks teinud enne artiklite avaldamist ja nende avaldamise ajal, muuhulgas on hageja avalikustanud oma alaealise lapsega seonduvaid delikaatseid andmeid ja hooldusõiguse vaidluse andmeid. Hageja enda tegevuse tõttu 36
ei saa objektiivselt riive tema eraelule olla ebaproportsionaalne artiklite tulemusena isegi siis, kui kostjatel ei oleks olnud andmete kasutamiseks avalikku huvi. Kohus aga leiab, et kuna hageja tegevuse tõttu algas kampaania, mille tulemusena rünnati isiklikult paljusid ametnikke ja kohtunikku, eksisteeris oluline huvi teema käsitlemiseks meedias. Ekslik on hageja arusaam, et isikuandmete kaitse põhimõtetest tulenevalt oli tal ainuõigus määratleda, millisel viisil ajakirjandus teemat käsitleb ja milliseid hinnanguid seejuures annab. Hageja nõue xx.xx.2024 artikli eemaldamiseks
220.Hageja esmaseks nõudeks oli xx.xx.2024 artikli eemaldamine ning seejuures taotles hageja kohustada kostjat eemaldama artikli kõigilt kostja 1 hallatavatelt internetiplatvormidelt. Kostjad vaidlesid sellele vastu ja leidsid, et kõik artiklis avaldatu ei puuduta hagejat ega tema õigusi. Samuti ei ole hageja nõudes välja toonud, millised on need platvormid, kust täpselt tuleb artikkel eemaldada.
221.Kohus leiab, et hageja esmane nõue xx.xx.2024 artikli tervikuna eemaldamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest sellise nõude esitamiseks puudub õiguslik alus. VÕS § 1047 lg 4 seob ümberlükkamise ja parandamise, mis faktiliselt hõlmab ebaõigete andmete eemaldamist, siiski konkreetsete andmetega. Ka isikuandmete puhul saab nõuda konkreetsete andmete kasutamise lõpetamist, kui kasutajal puudub nende edasiseks töötlemiseks õiguslik alus. Kohus selgitas seda hagejale 04.06.2025 eelistungil (dtl 827-835).
222.Ühestki õigusaktist ei tulene, et isikul on õigus nõuda tervikuna sellise ajakirjandusliku artikli eemaldamist, mis on avaldatud talle mittemeeldival teemal või kajastab midagi talle mittesobival viisil. Sellise nõudeõiguse jaatamine tähendaks kohtu hinnangul põhiseadusest tuleneva sõnavabaduse lubamatut riivet. Hageja ei ole põhistanud, et iga artikli lause puudutaks teda ja oleks au teotav või ebaõige. Artikkel ei olnud sisuliselt suunatud hageja kahjustamisele. Eeltoodut kokku võttes tuleb hageja esmane nõue jätta rahuldamata. Hageja alternatiivsed nõuded xx.xx.2024 artikli osas
223.Hageja nõudis, et kostjad eemaldaks lausest „xxx xxx xxx“ lauseosa „mis on avalik“. Hageja leidis, et sellega jäeti mulje, et xxx otsus oli jõustunud, kuid see ei olnud jõustunud ja menetlus oli kinnine. Rikutud on süütuse presumptsiooni, sest jäetakse mulje, et hageja oli süüdi. Kostjad leidsid, et viidatud lauseosa ei puuduta hagejat ega saa tema õigusi rikkunud. Kostjad ei ole avaldanud, et otsus on jõustunud. Hageja pole samas tõendanud, et otsus kaevati edasi või et otsus ei olnud avalik.
224.VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Eeltoodud säte seob nõudeõiguse sellega, kas ebaõigeid andmeid on avaldatud isiku kohta, kes nende ümberlükkamist taotleb. Hageja nõue seoses xxx kohtu otsusega ei saa kuuluda rahuldamisele juba ainuüksi põhjusel, et väide ei ole avaldatud hageja kohta. Tegu on faktiväitega, mille hindamisel peab kohus lähtuma sellest, mida kostjad on avaldanud kolmanda mõistliku isiku seisukohalt. Sellelt positsioonilt lähtudes ei ole kostjad midagi avaldanud otsuse seoste kohta hagejaga ega isegi seda, et otsus on jõustunud.
37
225.Lisaks ei saa asjas esitatud tõendite alusel tuvastada, et tegu oleks faktiliselt ebaõige väitega. xxx kohtu otsuse tõlkest (dtl 598-611) ei nähtu ühtegi viidet sellele, et tegu oleks olnud kinnises menetluses tehtud kohtulahendiga, mis ei ole avalik. Sellist järeldust ei saa teha hageja täiendavalt esitatud tõendite kohta (dtl 897-903), sest kohtumenetluse dokumentidele ongi tavapäraselt ligipääs pooltel ja nende esindajatel. Sõltumata eeltoodust ei ole kohtule esitatud ka ühtegi tõendit selle kohta, et otsus oleks edasi kaevatud ja tühistatud. Hageja nõue antud osas rahuldamisele ei kuulu.
226.Hageja nõudis lausest „Xxx xxx xxx“ lauseosa „mida aga ema ei järginud“ eemaldamist. Hageja leidis, et ta valmistas lapse ette, andis talle kaasa asjad ja püüdis korduval lahkuda. Kostjad peaksid tõendama, et hageja rikkus kõiki nelja juhist, mida kohtutäitur talle andis. Hageja ei saanud aga lahkuda, sest laps klammerdus ta külge ja karjus südantlõhestavalt appi. Kostjad osundasid, et nad tuginesid kohtutäituri kirjeldusele toimunud ja avaldasid tema sisulise hinnangu. Lapse üleandmist hageja abil ei toimunud.
227.Kohus leiab, et viidatud lauseosa näol on tegu hagejat puudutava kaudse faktiväitega. Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates ei ole tegu ebaõige väitega. Kohtutäituri protokollist xx.xx.2024 (dtl 585-587) nähtub, et hagejale anti lapse üleandmiseks neli juhist, millistest vaid üks puudutas esemete kaasa andmist lapsele. Ülejäänu seisnes lapse ettevalmistamiseks, tema toetamises ja koheselt lahkumises pärast üleandmist. Protokollist järeldub, et hageja saabus lapse üleandmisele koos oma advokaadiga ning proovis koos lapsega lahkuda.
228.Protokolli järgi hageja last ei toetanud, vaid ignoreeris lastekaitsjate soovitusi. Kui sisenes lapse isa, klammerdus hageja lapse külge ja kolmekesi kukuti maha. Ema soovis seejärel uuesti koos lapsega lahkuda. Lõppastmes tuvastas kohtutäitur, et ema kaasabil lapse üleandmist ei toimunud. Kohtule esitatud kohtutäituri helisalvestisest järeldub, et kuigi hageja ütles paaril korral lapsele, et viimane peab sinna jääma, on hageja seejärel ägestunud ning asunud valjuhäälselt ja intensiivselt teiste täiskasvanutega vaidlema. Kohtu hinnangul peegeldab lapse ehmunud reaktsioon ühest küljest ema käitumist, kes keerulises olukorras ei suutnud jääda rahulikuks ja teisest küljest paljude täiskasvanute hirmutavat vaidlust. Kohtu hinnangul ei saanud olla lapse huvides vaidluse eskaleerimine. Ka lapse reaktsiooni tulemusena ägestub ema üha enam ja jätkab vaidlemist, mitte ei ürita esmalt ise rahuneda. Teistsuguseid järeldusi ei saa teha kohtule esitatud videolõigust.
229.Eeltoodu alusel nõustub kohus kohtutäituri ja artiklites toodud järeldusega, et hageja ei täitnud sisuliselt talle antud lihtsaid juhiseid. Õiguskantsler leidis oma vastuses hageja pöördumisele 25.11.2024 (dtl 165-180), et lapse üleandmisel ei arvestatud, et umbes 15-minutise vestluse käigus ei õnnestunud veenda ema lahkuma ja last turvakodusse jätma. Lapse üleandmise õnnestumine jäeti lapse isa hooleks, kes üritas last endale sülle haarata ning üleandmise ruumis olnud liikumist takistavate esemete (rõivakotid) tõttu vanemad komistasid, kui tekkis rüselus, sest ema ja isa üritasid mõlemad last sülle saada. Õiguskantsler on ka hagejale selgitanud, et vanemad peavad lapse üleandmist (ja ka lapsega suhtlemist) puudutava kohtumääruse täitmisele kaasa aitama. Vanemad peavad tegema koostööd ning austama nii lapse kui teineteise õigusi ja huve. Nad peavad tegema kõik võimaliku selleks, et lapse üleandmine õnnestuks tõrgeteta ning laps oleks nõus teise vanema juurde minema. Vanemad saavad mõistlikkuse piirides last mõjutada ja veenda kohtumäärust täitma, nad ei tohi teha kohtumääruse täitmisel takistusi. Ühe vanema negatiivne meelestatus teise vanema suhtes ning selle võimalik väljanäitamine lapsele ei ole lapse parimates huvides ega aita kuidagi kohtumääruse täitmisele kaasa. Samadele järeldustele on jõutud Sotsiaalkindlustusameti järelevalve aktis (dtl181-194), 38
kus on osundatud, et hageja ei valmistanud last tegelikult ette ega selgitanud talle arusaadavalt olukorda.
230.Kohus nõustub nende järeldustega. Hageja ei täitnud sisuliselt kohtutäituri juhiseid, ei aidanud kaasa kohtumääruse täitmisele ega teinud koostööd teise vanemaga. Hageja negatiivne meelestatus ja selle väljanäitamine muutsid täitetoimingu teostamise sisuliselt võimatuks. Eeltoodut kokku võttes on kostjad õigesti avaldanud, et kohtutäituri juhist hageja ei täitnud ja puudub alus nõude rahuldamiseks.
231.Hageja palus lauses "xxx xxx xxx" lauseosa „xxx xxx xxx“. Hageja leidis, et tegu on ebaõigete andmetega, sest sellist pikka salvestist ei eksisteeri. Kostjad ei saanud tutvuda salvestisega, mida ei eksisteeri. Hageja arvates sooviti jätta muljet, et avaldatud väited on tõesed. Kostjad leidsid, et salvestis eksisteerib, kuid väide ei puuduta hagejat.
232.Kohus nõustub selle kostjate järeldusega. Hageja ei ole põhistanud, kuidas võiks antud väide teda puudutada ja millised on need ebaõiged faktid, milliste tõele vastavust püüdsid kostjad põhistada salvestise pikkusega. Kuna faktiväide ei puuduta hagejat, tuleb nõue jätta rahuldamata. Teisalt peab kohus usutavaks, et kostjate viidatud salvestis eksisteeris. Kohtule esitatud tõenditest nähtub selgelt, et kogu üleandmine toimus kokku 40 minutit ja selle üle pooled ei vaidle. Õiguskantsler on oma vastuses kirjeldanud detailselt sündmusi, mis toimusid enne hageja kohtule esitatud videosalvestist ehk seda, kuidas täpselt hageja ja tema laps kukkusid. Kohtu hinnangul võib mõistlikult eeldada, et faktilisi järeldusi sai õiguskantsler teha pikema salvestuse alusel.
Hageja nõudis artiklist tervikuna lausete "Xxx xxx xxxle“ eemaldamist.
234.Hageja leidis, et laused tuleb eemaldada, sest sündmuste käiku on ebaõigesti kirjeldatud. Kostjad on alusetult avaldanud, et hageja kasutas lapse suhtes füüsilist vägivalda, kuigi seda tegi lapse isa. Tegelikkusele mittevastavaid fakte sisaldav ning W rünnaku tõsidust ja selle mõjusid vähendav olukorra kirjeldus taasohvristab hagejat ja tema alaealist last. Kostjad leidsid, et avaldatud andmed vastavad tõele. Kostjad ei ole avaldanud, et hageja kasutas oma lapse suhtes vägivalda. Kostjad tuginesid kohtutäituri protokollile.
235.Kohus nõustub kostjate väitega, et viidatud lausetes ei ole avaldatud hageja suhtes, et ta kasutas oma lapse suhtes füüsilist vägivalda. Sellist järeldust ei saa avaldatust mõistliku kolmanda isiku seisukohalt lähtudes isegi kaudselt teha. Kirjeldusest ei saa järeldada hageja taasohvristamist.
236.Iseenesest ei vaidle pooled ja on nähtav asjas esitatud tõenditest, et täitetoimingu käigus sisenes ruumi lapse isa, kes proovis last sülle võtta. Kuna selline sündmus leidis aset ning see ei puuduta hagejat, ei ole alust lause selle osa eemaldamiseks. Kohtule esitatud hageja advokaadi videosalvestisest ei nähtu, millisel põhjusel ema lapsega seejärel kukkus, kuid õiguskantsleri vastusest nähtub, et selle põhjuseks ei olnud lapse isa rünnak, vaid kitsas ruum ja komistamine. Kohtule esitatud videost nähtub selgelt, et ema on klammerdunud lapse külge koos jalgade ja kätega. Kuigi isa üritab last eemale tirida füüsiliselt ja lõpetab hageja advokaadi märkuse peale, ei ole artiklis kirjeldatu ebaõige. Helisalvestisest kuuldub kohtutäituri kommentaar, mis järgnes sellele, et kuigi isa lasi lahti, lamas ema koos lapsega endiselt selili ja karjus „appi“. Kuna kohtule esitatud tõenditest ei saa teha muid järeldusi peale selle, et avaldatud sündmuste kirjeldus ei ole vale, puudub alus nõude rahuldamiseks. 39
237.Hageja palus lausest „Xxx xxx xxx“ osa „xxx xxx xxx“. Hageja leidis, et sellega loodi kuvand hagejast kui hüsteeritsevast naisest, kuigi kogu sündmus oli traumeeriv ning laps ja hageja viidi haiglasse. Kostjad leidsid, et avaldatu on õige ja kooskõlas kohtutäituri protokolliga.
238.Esmalt osundab kohus, et hageja on jätnud tähelepanuta lauses sisalduva väljendi „seal“. Antud väljendi alusel järeldab kolmas mõistlik isik avaldatust, et karjuma hakkas ema väljas, kus talle keegi midagi ei teinud. Sõltumata sellest, mis juhtus varem, ei toimunud õues enam uusi sündmusi ja puuduvad tõendid, mis võimaldaks teha muid järeldusi. Sama järeldub kohtutäituri protokollist. Kostjad on avaldanud õige faktiväite. Alusetu on hageja järeldus, et avaldatud faktiväide sisaldab mõnda hinnangut tema kohta. Hageja nõue ei kuulu rahuldamisele.
239.Hageja palus lausest „Xxx xxx xxx“ osa „ja provotseeris“ ning osa „xxx xxx xxx“. Hageja leidis, et ta ei ole midagi provotseerinud ja helisalvestisest kuuldub, kuidas ta last rahustab. Filmimise eesmärgiks ei olnud provotseerimine. Kostjad leidsid, et avaldatu põhineb kohtutäituri protokollil.
240.Kohus leiab, et viidatud lauses on põimunud faktiväited ja hinnangud. Väljend „provotseeris“ on hinnanguline, nagu ka väljend „mitte ei rahustanud xxxt“. Hinnangute ümberlükkamist VÕS § 1047 alusel nõuda ei saa. Samas ei leia kohus, et kohtutäituri protokollile põhinevad hinnangud oleksid meelevaldsed. Lause ei puuduta sündmusi, mis toimusid turvakeskuses sees, vaid sealt väljas, kus hageja värava tagant ei lahkunud, vaid asus filmima. Kohus leiab, et ainuüksi filmimine, mida hageja ei ole eitanud, oli sellises olukorras kohatu ning selgelt vaidlust eskaleeriv, seega võib seda tegevust hinnata kui provotseerivat. Samuti olukorras, kus hageja majast väljudes jätkas appi hüüdmist, ei saa sellist tegevust hinnata lapse rahustamisena. Eeltoodut kokku võttes puudub alus nõude rahuldamiseks.
241.Hageja palus eemaldada artiklist tervikuna lause „xxx xxx xxx." Hageja leidis, et väide on ebaõige, kuna elamu kuulus abikaasade ühisvarasse. Ebaõige on väita, et hageja sai elamu oma endiselt abikaasalt. Kostjad leidsid, et lauses ei ole kirjeldatud, kuidas hageja elamu omandiõiguse endale sai.
242.Kohtu hinnangul on tegu faktiväitega, mis asjas esitatud tõendite pinnalt on õige. Kohus nõustub, et kostjad ei ole avaldanud, kuidas hageja elamu omandiõiguse endale sai. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et elamu oli algselt hageja ja tema endise abikaasa ühisomandis ning seejärel sai elamu omanikuks hageja (dtl 656-658). Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2023 otsuse tsiviilasjas nr xxx (dtl 625-641) punktist 40 nähtub, et elamu soetati hageja endise abikaasa lahusvara arvelt. Seega faktiliselt ei ole kostjad hageja kohta ebaõigeid andmeid avaldanud ja nõue ei kuulu rahuldamisele.
243.Hageja palus eemaldada laused: "xxx xxx xxx./.../ xxx xxx xxx. Xxx xxx xxx./.../ xxx xxx xxx. Xxx xxx xxx. Xxx xxx xxx." Hageja leidis, et artikkel jättis mulje nagu oleks laste isa tasunud raha heast tahtest, kuigi tegelikkusel oli pooltel võlatunnistus. Samuti on jäetud mulje, et Wl oli õigus maksetest keelduda, sest hageja püüdis omandada kallist kella, mis oli tegelikult vaid 20 000 eurot väärt. Avaldatuga jäetakse mulje, et hageja on väljapressija.
244.Kostjad leidsid, et nad ei ole hagejale viidatud hinnangut andnud. Avaldatud väited on faktiliselt õiged. Patek käekella hinna õige või vale kajastamine ei saa rikkuda hageja õigusi. Kostjad esitasid kohtule Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 18.08.2023 tsiviilasjas nr xxx (dtl 612624) ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 13.03.2023 tsiviilasjas nr xxx (dtl 625641), millest 40
lähtuvalt leiab kohus, et avaldatud olid faktiliselt õiged andmed. Kostjad ei ole avaldanud hinnanguid, milliste tegemist hageja neile ette heidab.
245.Mõistliku kolmanda isiku seisukohalt lähtudes ei ole avaldatud, mis põhjusel lubas isa tasuda 1000 eurot kuus ning mis asjaoludel ta hiljem oma võlgnevuse tasus. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja pöördus võlgnevuse tõttu kohtusse, mille tulemusena tuli laste isal võlgnevus tasuda. Vaidlust ei ole, et isa esitas vastuväiteid kella tõttu. Millise väärtusega see kell tegelikult oli, ei puuduta hagejat ega saa riivata tema õigusi. Kokkuvõttes ei kuulu nõue rahuldamisele.
246.Hageja palus tervikuna eemaldada lause „xxx xxx xxx“. Hageja leidis, et tegu on ebaõige väitega, sest hageja teavitas lapse isa kooli vahetusest. Valeväite avaldamisega tekitasid kostjad hagejast ebaõige mulje kui koostöövaenulikust ja varjavast lapsevanemast. Lisaks leidis hageja, et kohus ei tohi vaidluse lahendamisel tugineda xxx kohtuotsusele. Kostjad omakorda leidsid, et väide on õige, sest see tuleneb xxx kohtuotsusest.
247.Esmalt leiab kohus, et kolmanda mõistliku isiku seisukohast lähtudes tuleb avaldatu hindamisel arvestada vaidlustatud lausele eelnenud lauset, mis on „xxx xxx xxx“. Arvestades eeltoodut, on kostjad avaldanud, et isa ei teadnud midagi lapse sellesse kooli panekust.
248.Xxx kohtu otsusest (dtl 598-611) nähtub, et lapse isa andis loa reisimiseks xxx kuni 05.03.2023. Selle kuupäeva möödumisel ema Eestisse koos lapsega ei naasnud. Otsuses on märgitud, et isa ei olnud teadlik lapse elukohast xxx. Alates 2023/2024 õppeaasta algusest on laps käinud XXXi xxx klassis, kuid isa ei ole selleks luba andnud ning talle ei ole antud teada, millises koolis laps käis. Hageja ise esitas kohtule oma 28.08.2023 e-kirja lapse isale (dtl 790), milles ta teatas, et jääb lapsega xxx ja laps alustab seal kooliteed. Hageja ei teatanud, kus nad elavad või millisesse kooli ta lapse paneb. Täiendavat teavet ei andnud hageja ka 19.11.2023 ekirjas (dtl 791). Seega võib järeldada, et kuigi ema üldiselt teatas, et jääb lapsega xxx ja paneb lapse seal kooli, ei teadnud isa midagi sellest, millises koolis laps käib ega andnud konkreetse kooli jaoks nõusolekut. Kostjad ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid. Kohane ei ole hageja järeldus, et kohus ei saa käesolevas asjas tugineda xxx otsusele. Hageja esindaja on enda viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendist teinud kontekstivälise järelduse. Teise kohtu lahend on samasugune tõend nagu kõik teised. Kohtul puudub alus tõend kõrvale jätta. Kuna aga hageja ei ole tõendanud, et otsus oleks tühistatud, on otsus oma sisu osas hagejale siduv. Hageja nõue ei kuulu rahuldamisele.
249.Hageja palus lausest “xxx xxx xxx" pahvatas ema“ eemaldada sõnad „pahvatas ema“. Hageja ise möönis, et tegu on hinnanguga, mida ta pidas kohatuks. Kohus leiab, et väljend „pahvatas“ on hinnang, mille eemaldamist nõuda ei saa ja juba seetõttu ei kuulu nõue rahuldamisele. Teisalt ei ole tegemist alavääristava ega halvustava hinnanguga, vaid pigem iseloomustab öeldu emotsionaalsust. Lauses on viidatud lastekaitse töötajate rikkumisele, mis on olulise kaaluga etteheide. Etteheide tõsidust arvestades ei ole väljendi „pahvatas“ kasutamine kohatu. Lisaks on see kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega, millest nähtub, kui laialdaselt ja tõsiselt hageja lastekaitsetöötajatele etteheiteid tegi. Nõue ei kuulu rahuldamisele.
250.Hageja nõudis tervikuna lause „xxx xxx xxx" eemaldamist. Hageja leidis, et sellega loodi temast pahatahtlik kuvand ja mõistetud ei ole hageja motiive. Kostjad leidsid, et nad ei ole avaldanud hageja kohta hinnanguid, et viimane on emotsionaalne, impulsiivne ja kontrollimatu. Sõna „pritsiv“ ei ole halvustav ega samastatav hageja loodud hinnanguga.
41
251.Kohus leiab, et selles lauses on põimunud faktiväited ja hinnangud. Puudub vaidlus ja on tõendatud, et hageja avaldas ühismeedias viidatud videolõigu. Seega on lauses sisalduv faktiväide õige. Väljend „sündis draama“ sisaldab endast hinnangut hilisemate sündmuste, mitte hageja kohta. Kostjad on välja toonud ning tõendanud, millise dramaatilise mõõtme järgnevad sündmused omandasid, mistõttu on tegu kohase hinnanguga. Väljend „pritsima“ on samuti hinnang, kuid seda ei ole avaldatud mitte hageja enda, vaid video avaldamise kohta. Pooled ei vaidle selle üle, et video levis erakordselt kiiresti. Hinnang on kohane ja selle eemaldamist hageja nõuda ei saa. Seetõttu ei kuulu nõue rahuldamisele.
252.Hageja nõudis tervikuna lause "xxx xxx xxx“, pidades seda hinnanguks enda kohta, mille järgi on ta valetaja ehk infopimedusega lööja. Kostjad leidsid, et nad ei ole avaldanud hinnangut, et hageja on valetaja. Küll aga on hageja infot avalikult kajastanud ühekülgselt. Kohus leiab, et tegu on tervikuna hinnanguga, mille ümberlükkamist hageja nõuda ei saa. Hinnangut tuleb arvestada kolmanda mõistliku isiku seisukohalt lähtudes ja avaldatu kontekstis. Nimelt on kostjad artiklis eelnevalt selgitanud, millistel asjaoludel lapse hooldusõiguse vaidlus avalikkuses huvi äratas ning on toonud välja, et kooselu ajal piirdus hageja sissetulek lastetoetusega. Seejärel on aga kirjeldatud endiste abikaasade varalisi vaidlusi, milliste pinnalt ei saa järeldada, et hageja oleks lahutuse tulemusena olnud varatu. Hageja on ise teinud avalikke FB postitusi (dtl 792-802, 796), milles ta on kirjeldanud majanduslikku vägivalda. Eeltoodu alusel võib nõustuda, et avalikkus ei teadnud majanduslike vaidluste puhul kõiki asjaolusid ning oli seetõttu saanud ühekülgset teavet. Hinnang olukorrale ei ole meelevaldne. Hageja nõue rahuldamisele ei kuulu.
253.Hageja nõudis lausest „xxx xxx xxx“ sõna „vaese“ eemaldamist. Hageja ise nõustus, et tegu on hinnanguga. Kostjad leidsid, et nad ei ole avaldanud hinnangut, et hageja on vaene, vaid lause puhul tuleb arvestada konteksti, milles kirjeldati seda, kuidas avalikkus vaidlust tajus. Kohus leiab, et nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hinnangute eemaldamist nõuda ei saa. Lisaks on õige, et tuleb arvestada lause avaldamise konteksti ning selles ei ole kirjeldatud mitte hagejat, vaid seda, kuidas avalikkus vaidlust tajus. Ühtlasi leiab kohus, et kellegi nimetamine vaeseks ei saa kaasaegses ühiskonnas iseenesest olla halvustava ega negatiivse tähendusega.
254.Hageja nõudis lause "xxx xxx xxx“ eemaldamist. Kohus leiab, et ka selle lause eemaldamiseks puudub alus. Asjas esitatud tõenditest nähtub ja pooled ei vaidle, et hageja selle video avalikult postitas. Väljend „paiskas“ on hinnanguline, kuid hinnang oli kooskõlas tegelike sündmustega, sest videot vaatas erakordselt suur hulk isikuid. Hageja nõue rahuldamisele ei kuulu. Hageja alternatiivsed nõuded xx.xx.2023 artikli osas
255.Hageja palus tervikuna lause "Xxx xxx xxx" eemaldamist. Hageja leidis, et tegu on ebaõige faktiväite ja ebakohase hinnanguga, sest Õiguskantsler ja Sotsiaalkindlustusamet on kinnitanud ametnike õigusrikkumisi. Kostjad pidasid lauset tervikuna hinnanguks, sest see on avaldatud tingivas kõneviisis.
256.Kohus leiab, et antud lauses on põimunud hinnang faktiväitega. Väljend „skandaal“ on hinnang tekkinud olukorra kohta, mis kohtu arvates on kohane. Juhtum omandas suurt kõlapinda ning sellel olid laialdased tagajärjed. Hinnang ei ole antud aga hageja, vaid sündmuse kohta. Ülejäänud osas on tegu kaudse faktiväitega selle kohta, millised sündmused eelnesid xx.xx.2024 sündmusele. Kohtu hinnangul ei ole kostjad ebaõigeid väiteid avaldanud.
42
257.Kuigi õiguskantsleri hinnangust ja Sotsiaalkindlustusameti järeldustest nähtub, et xx.xx.2024 toimingu läbiviimisel tehti mitmeid eksimusi, ei ole see iseenesest sündmuste algpõhjus. Kohtu hinnangul on algpõhjuseks see, et lapsevanemad ei olnud suutelised omavahelisi vaidlusküsimusi rahumeelselt lahendama. Hageja abil ei olnud juba korduvalt varem lapse üleandmine õnnestunud ning ametnikel puudus plaan, mida teha olukorras, kus sama situatsioon kordub. Õiguskantsler on rõhutanud, et vanemad oleksid pidanud tegema koostööd omavahel ja ametnikega, kuid seda nad ei teinud.
258.Kohtu esialgse õiguskaitse määrusest 26.09.2024 tsiviilasjas xxx (dtl 588-597) nähtub, et hageja lahkus koos lapsega Eestist ja kahjustas seeläbi lapse ning teiste pereliikmete suhteid. Hagejale oli varem esitatud kahtlustus kohtulahendi täitmata jätmise kohta (dtl 717718). Seega otsustas kohus kohaldada ebatavalist sammu ehk lapse eraldamist nimelt põhjusel, et hageja ei järginud varasemat suhtluskorda ja takistas lapse suhtlemist isaga. Järelikult ei ole kostjad ebaõigeid faktiväiteid avaldanud ning nõue ei kuulu rahuldamisele.
259.Hageja palus artikli lausest „xxx xxx xxx“ osa „kogu sündmuse (40 minutit) salvestise“. Kohus leiab, et nõue ei kuulu rahuldamisele samadel põhjustel, nagu on kohus samasisulise lause eemaldamise nõude jätnud rahuldamata xx.xx.2024 artikli puhul.
260.Hageja nõudis artiklist lause „xxx xxx xxx“. Hageja leidis, et tegu on ebaõige faktiväitega, sest sellisele järeldusele kohus ei jõudnud. Hageja pidas avaldatut ka kohatuks väärtushinnanguks, sest hageja ei ole oma xxxga manipuleerinud. Kostjad leidsid, et väljend „manipuleerimine“ on hinnangule ja ülejäänu avaldatus on õige ning kooskõlas kohtumäärusega.
261.Kohus leiab, et lauses on põimunud hinnang ning faktiväide. Väljend „manipuleeris“ on hinnang hageja tegevusele, mille eemaldamist hageja nõuda ei saa. Hinnang on kohane ja kooskõlas esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega. 26.09.2024 määrusest (dtl 588-597) nähtub, et kohus pidas vajalikuks kohaldada esialgset õiguskaitset enda algatusel selleks, et vältida lapse võõrandumist isast. Kohus leidis, et ema on teadlikult kahjustanud lapse ja isa suhet, lahkudes xxx veebruaris 2023 Eesti Vabariigist, kus kõik pereliikmed kuni lahkumiseni elasid. Kohtu hinnangul kahjustas lapse suhet isaga see, millised olid ema hoiakud isa suhtes, mis olid lapsele tajutavad. Kohtule jäi mulje, et laps väljendas soovimatust isaga kohtumiseks, sest tundis, et ema soovis selliste ütluste andmist. Seega on kohane väljendi kasutamine, sest hageja oma hoiakutega kujundas lapse suhtumist ja kahjustas seeläbi suhet isaga. Hageja nõue rahuldamisele ei kuulu.
262.Hageja nõudis tervikuna lause „Xxx xxx xxx“ eemaldamist. Hageja leidis, et tegu on ebaõigete väidetega, nagu ei oleks hageja lähisuhte vägivalla ohver, kuigi kinnistes kohtumenetlustes on selle kohta hulgaliselt tõendeid. Kostjad on näidanud hageja suhtes üles täielikku lugupidamatust, teda vähendanud ja alaväärsitanud. Kostjad leidsid, et nad ei ole avaldanud, et hageja ei ole ohver, vaid on viidanud üksnes tõendite puudumisele. Hageja ei ole väidetavaid tõendeid avalikkusega jaganud ja on ise kinnitanud nende puudumist.
263.Kohus leiab, et avaldatu sisu mõistmisel tuleb lähtuda sellest, mida tegelikult avaldatud on, mitte hageja muljest. Kostjad ei ole avaldanud kategooriliselt, et hageja ei ole ohver, vaid on osundanud tõendite puudumisele. Tegu on negatiivse asjaoluga. Kuigi faktiväite avaldamisel peab avaldaja tõendama esitatu õigsust, ei saa sellises olukorras kostjad negatiivset faktiväidet täiendavalt tõendada. Vaidlus puudub selle üle, et avalikkusega hageja neid tõendeid jaganud ei ole. Hageja on avaldanud 18.12.2024 FB postituse (dtl 719-724) koos endisele abikaasale saadetud kirjaga, milles ta on kinnitanud tõendite puudumist. 43
264.Lisaks tuleneb xxx kohtu otsusest (dtl 598-611), et hageja esitas kaebusi isa toime pandud vägivalla kohta, mille vaatasid läbi Eesti võimud, kuid neid ei peetud põhjendatuks. Kuna hageja ei ole käesolevas menetluses vastupidist tõendanud, milline kohustus üldiselt ka hagejal puudus, ei saa kohus nõuet rahuldada. Tõendatud ei ole, et avaldatud faktiväide oleks ebaõige. Ebakohaseid hinnanguid, millele hageja on viidanud, kostjad avaldanud ei ole. Hageja alternatiivsed nõuded xx.xx.2024 artikli osas
265.Hageja palus lauses „Xxx xxx xxx“ lauseosa „xxx xxx xxx“. Hageja pidas avaldatut ebaõigeks, sest ta ei ole juriidilist vägivalda seostanud heade advokaatidega, vaid kohtuvaidluste arvuga. Oma FB postituses rääkis hageja üldiselt, mitte endast. Kostjad leidsid, et tegu on hinnanguga, mis ei puuduta hagejat.
266.Kohus leiab, et nõude rahuldamiseks alus puudub. Vaidlusalune lauseosa sisaldab faktiväiteid ja hinnanguid. „Kinnisvara arendamisega multimiljonäriks saanud mees palkab advokaate“ on faktiväide, mille õigsuse osas vaidlus puudub ning mis nähtub esitatud tõenditest. Hageja endine abikaasa on jõukas kinnisvaraga tegelev isik, kes on palganud advokaate vaidlusteks hagejaga. Eeltoodud faktiväited ei puuduta hagejat. Väljend „häid“ on advokaatidele antud hinnang, mis samuti ei puuduta hagejat. Nõue ei kuulu rahuldamisele.
267.Hageja palus eemaldada laused: „xxx xxx xxx“. Hageja leidis, et avaldatud on ebakohaseid väärtushinnanguid ja hagejast on loodud negatiivne kuvand kui isikust, kes provotseerib endist abikaasat. Kostjad leidsid, et nad sellist hinnangut hageja kohta avaldanud ei ole.
268.Kohus leiab, et lauses „xxx xxx xxx“ ei saa olla ebaõigeid faktiväiteid, mis puudutaks hagejat. Vaidlus puudub, et hageja kolis koos lapsega xxx. Millised olid isa suhted lapsega, ei saa avaldamise kontekstis puudutada hagejat. Lause „xxx xxx xxx“ kujutab endast hinnangut, mille kostjad on teinud artiklis kajastatud hageja avaldatust ning lapsevanemate vahelistest rahalistest vaidlustest. Hinnang ei ole kohatu ega vulgaarne. Hinnangu eemaldamist hageja nõuda ei saa. Hageja nõue ei kuulu rahuldamisele.
269.Hageja nõudis artiklist lause „xxx xxx xxx“ eemaldamist põhjusel, et ta naases Eestisse enne kohtuotsuse jõustumist. Kostjad leidsid, et väide on õige, sest põhineb xxx kohtuotsusel. Esmalt leiab kohus, et tegu on faktiväitega, milles ei ole avaldatud, millistel põhjustel hageja Eestisse naases. Lauses on avaldatud kohtu järeldused.
270.Xxx kohtu otsusest (dtl 598-611) nähtub, et lapse isa ei andnud nõusolekut lapse elama asumiseks sellesse riiki. Kuna mõlemal vanemal oli hooldusõigus, ei pidanud kohus lapse hoidmist xxxs seaduslikuks. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et otsus oleks tühistatud. Seega on kostjad avaldanud õige faktiväite ning nõue rahuldamisele ei kuulu. Hageja alternatiivsed nõuded xx.xx.2025 artikli suhtes
271.Hageja nõudis lausest „Xxx xxx xxx“ lauseosa „alkoholismis süüdilavastamist kartes“ eemaldamist. Hageja leidis, et tegu on ebaõige faktiväitega, sest ta esitas avalduse politseile, sest kartis oma elu pärast. Hageja tajus artiklis avaldatud endise abikaasa lausetena. Kostjad leidsid, et hageja järeldused artikli osas on meelevaldsed. Hageja tegi aga ise xx.xx.2025 postituse, kus ta end artikliga seostas. Artiklile on lisatud politseiniku kommentaar. 44
272.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et xx.xx.2025 ilmunud artiklis „xxx xxx xxx“ (dtl 143-160) kirjeldas endine lastekaitsja muuhulgas lähisuhte vägivalla juhtumeid. Ta kirjeldas ka kurbi hetki oma töös ja selliseid, kus lapsevanemad on surnud alkoholi tõttu. Kohus ei saa artiklist järeldada, et selles oleks kuidagi käsitletud seda, et hageja peaks kartma lavastamist alkoholi tarvitamises.
273.xx.xx.2025 avaldas hageja FB postituse (dtl 728), milles ta avaldas arvamust, et lastekaitsetöötaja on tema endise abikaasaga seotud ning vihjas oma endise abikaasa soovile teda tühistada. xx.xx.2025 artiklis on aga avaldatud politseiniku kommentaar seoses hageja avaldusega politseisse. Politseinik on märkinud, et hageja järeldus, mille kohaselt ähvardati artiklis teda, on meelevaldne tõlgendus. Seega võib järeldada, et kostjad ei ole avaldanud ebaõigeid väiteid hageja esitatud avalduse kohta, sest kostjad said tugineda politseiniku selgitustele. Hageja nõue ei kuulu rahuldamisele.
274.Artikli juures oli avaldatud foto hagejast, mille avaldamist pidas hageja õigusvastaseks. Hageja leidis, et foto jätab mulje, et ta on alkohoolik, kellelt on lapsed ära võetud. Kohus leiab, et hageja järeldus on meelevaldne ning kolmanda mõistliku isiku seisukohalt sellist järeldust teha ei saa. Kostjad samuti osundasid, et tegu ei ole hageja FB kontolt pärineva foto, vaid Õhtulehe fotograafi tehtud fotoga. Kostjad esitasid fotode võrdluse (dtl 919), millest nähtub, et fotod on erinevad. Kuna kostjad ei ole kasutanud hageja fotot, ei kuulu foto eemaldamise nõue rahuldamisele. Hageja ümberlükkava teate avaldamise nõue
275.Kuna kohus on jätnud kõik hageja ebaõigete andmete ja hinnangute eemaldamise nõuded rahuldamata, ei saa hageja ümberlükkavate teadete avaldamise nõue kuuluda rahuldamisele. Lisaks ei kuulu nõue rahuldamisele ka põhjusel, et VÕS § 1047 lg 4 näeb ette, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Eelviidatud sättes on selgelt tegu kahe alternatiivse õiguskaitsevahendiga. Kannatanu saab valida ühe kahest, mitte mõlemad korraga. Kohus selgitas seda hagejale 04.06.2025 eelistungil (dtl 827-835).
276.Konkreetses asjas kahe nõude esitamine on hageja väiteid arvestades ka vastuoluline, sest hageja on ühelt poolt väitnud, et soovib ebaõigete andmete kajastamise lõpetamist, kuid teisest küljest nõuab nende uuesti avaldamist ümberlükkavate teadete näol. Kohus ka nõustub kostjate väidetega, et hagejal oleks tulnud välja tuua ja tõendada, millisel viisil olid algselt väited avaldatud. Hageja ei ole seda välja toonud ning kostjad on põhjendanud, miks paberlehes ei ole hageja viidatud kujul ümberlükkavate teadete avaldamine võimalik. Hageja kahju nõuded
277.Kuna hageja eelmised nõuded ei kuulunud rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka varalise kahju hüvitamise nõude, sest kohtueelsed õigusabikulud ei olnud suunatud põhjendatud nõude esitamisele. Kuna kostjad ei ole avaldanud kohtu hinnangul ebaõigeid faktiväiteid, ei kuulu rahuldamisele ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue.
278.Kohus osundab, et mittevaralise nõude esitamisel on hageja põhjendustes viidanud ka mitmetele hinnangutele, mis tema arvates artiklitest järeldusid, kuid mida kostjad tegelikult ei 45
avaldanud. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kohtupraktikas on lähtutud sellest, milline hinnang on avaldatud ning erinevalt kaudsetest faktiväidetest ei tulene seadusest ega kohtupraktikast, et kannatanu saaks esitada nõudeid enda tuletatud väärtushinnangute alusel, mida tegelikult avaldatud ei ole.
279.Hageja on lausete eemaldamise nõuetes nõudnud ka mitmete hinnangute eemaldamist, milliste põhjendatust on kohus sisuliselt analüüsinud ja leidnud, et kostjad ei ole avaldanud hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid. Kohus ei nõustu, et kostjad on hagejat üheski artiklis alavääristanud või naeruvääristanud. Kostjad on hageja kohta andnud vähe hinnanguid, kuid need on olnud kohased ega ole olnud vulgaarsed. Kuna kostjad ei ole avaldanud hageja suhtes ei au teotavaid faktiväiteid ega väärtushinnanguid, ei kuulu mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele. Menetluskulud
280.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
46
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.