1.Jätta rahuldamata IB hagi VS vastu alusetult saadu 16 000 krooni tagastamiseks.
2.Välja mõista IBVS kasuks menetluskulude katteks 5 315 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused
1.22.09.2008 esitatud avalduses ning kohtule 15.04.2009 esitatud täpsustatud avalduses tõi hageja esile järgmised asjaolud.
2.10.07.2008 tegid kostja ja tema abikaasa hagejale ettepaneku organiseerida ühist äri kaubaveo alal, millega tegeleb hageja füüsilisest isikust ettevõtjana. Hageja oli nõus tegema koostööd kostja ja tema abikaasa N. S . Kostja palus hagejat maksta käsiraha tulevikus sõlmitava kirjaliku koostöölepingu eeltingimusena, kusjuures kostja pidi edaspidi sõlmima hagejaga kirjaliku koostöölepingu. Lepingus nähti ette, et hageja maksab kaubaveo eest tasu, kostja teostab töö. Sellel põhjusel ei selgitanud hageja välja, miks peab olema raha kantud käsirahana. Hageja kandis kostja kontole 14.07.2008 6000 krooni, 29.07.08 veel 10000 krooni. Hageja oli veendunud, et täidab oma kohustust kostja ees, mis hiljem kajastub
koostöölepingus ja milles märgitakse kostja kohustused. Pärast raha äramaksmist, keeldus kostja ja tema abikaasa hagejaga suhtlemast, mis tähendab, et kostja keeldus koostööd tegemast, seega ei ole kostja ees kohustused saabunud. Hageja ei ole raha maksnud kostja abikaasale ega ole temaga lepingut sõlminud, kostja abikaasal oli vaid soov sõlmida mingi leping tulevikus, kuid pooled ei kujutanud ette milline leping tulevikus sõlmitakse. Kostja sai raha alusetult. Hagejal ei olnud ettekujutust, kas ta võib enne kostjaga koostöölepingu sõlmimist raha üle kanda kostjale, faktiliselt tegutses kostja abikaasa korralduse järgi. Hagi täpsustuste kohaselt tõi esile, et pärast raha äramaksmist selgus, et lepingu pooleks võis olla vaid kostja abikaasa, mitte kostja, seega kanti raha ekslikult kostja arvele.
3.Hageja palus 04.09.08 saadetud kirjas kostjalt 16000 krooni tagasi, ent kostja pole seda raha tagasi maksnud.
4.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega (24.01.2009). Vastuses märkis, et ta maksis ja saatis raha kostja arvelduskontole kostja abikaasa palvel. Kostja ja tema abikaasa suhted on head, kuna kasutas kostja pangakontot ja deebetkaarti. Kostja võis ise kasutada raha ja võtta kontolt välja raha, see ei tähenda, et seda tegi tema endine abikaasa. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta sai hageja käest raha ega tagasta seda hagejale. Hageja maksekorraldustes pole märgitud, et raha on makstud tema abikaasale ja kostja ei tohi olla vahendaja teistele isikutele ja selleks kasutada oma kontot.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult saadud 16000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas hagi mittekohase kostja vastu. Kostjal ei ole olnud kunagi kokkuleppeid hagejaga. Kostja on lahus N S , ei ela temaga koos ega ole mingit ühist majapidamist. Hageja võttis N. S tööle kaugsõiduautojuhina. Hageja tegi neli pangaülekannet: 14.07.2008- 6000 kooni „dengi na reiss“, 16.07.2008 „dengi na reiss“ 1000 krooni, 24.07.08 „kom.kulud“ 5000 krooni, 29.07.2008 „kom.kulud“ 10000 krooni, kokku 22000 krooni. Seda kontot kasutas N S v, milleks oli tal vastav deebetkaart. Hageja on raha maksnud rohkem kui ta tagasi nõuab. Teises vastuses leidis, et hagi on vastuoluline, kuid jäi oma vastuväidete juurde. N. S töötas autojuhina, hageja kandis raha üle töö täitmiseks ja maksmiseks, N. S käis tihti välismaa. Kostja avas konto N.S kasuks ja pank avas tema nimel vastava kaardi. Hageja esitatud maksekorraldustel on saaja nime veerus kostja nimi, kuna pank nõuab panga kaudu tehingu tegemisel pangakonto omaniku nime. 05.05.2009 vastuses täpsustatud hagile märkis kostja, et ta jääb oma vastuse juurde. Märkis, et hageja ise on esile toonud, et lepingu pooleks on N. S . Kui hageja leiab, et maksis käsiraha, siis ei ole selge, miks on maksekorralduses „dengi na reiss“, „kom.kulud“ – st raha reisi jaoks, lähetuskulud. Arusaamatu on sellisel juhul mitu korda hageja maksis käsiraha. Ka teistes maksekorraldustes, mille alusel hageja raha maksis kuid tagasi ei nõua, on märgitud „dengi na reiss“, „kom.kulud“. Puudub seaduslik keeld selleks, et kolmas isik saaks kasutada teise isiku kontol olevat raha.
8.Tõendid: abielulahutuse tunnistus, hageja pretensioon, väljavõte pangakontost, AS Swedbank tõend 200.188-031/46850-2, 19.02.2008, N. S selgus, mis on esitatud kostja poolt ärakuulamisel, kostja seletus ärakuulamisel. Kohtu põhjendused
9.VÕS § 156 lg 1 järgi on käsirahaks ühe lepingupoole teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma ning lg 2 kohaselt käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Seega on käsiraha 2 (4)
rahasumma, mis antakse ühelt lepingupoolelt teisele lepingu sõlmimise tõendamiseks. Seega ei ole käsirahaleping kehtiv, kui põhileping, mille sõlmimise tõendamiseks ja täitmiseks käsiraha leping sõlmitkase, ei ole sõlmitud või ei ole nõuetekohaselt (näit. vorminõe) sõlmitud. Seega ei ole käsirahalepinguga tegemist, kui puudub põhileping. Kui käsirahalepingut ei ole sõlmitud, ei ole tegemist raha andmisel teisele isikule käsirahaga VÕS §156 lg 1 järgi. Kuna tegemist ei ole käsiraha, siis ei tõusetu küsimust käsiraha tagastamisest tulenevalt käsiraha tagastamise alustest, hageja sellel alusel raha tagasi ei nõua, vaid leiab, et raha on kostjale makstud alusetult, mida kohus järgnevalt vaatleb.
10.Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja kandis raha üle kostja kontole AS-s Swedbank 14.07.2008 6000 krooni märkusega „dengi na reiss“ ja 29.07.08 veel 10000 krooni märkusega „kom.kulud“. Seega on kostja kontole laekunud raha 16000 krooni. Vaidlus puudub ka selles, et hageja soovis sõlmida tulevikus lepingut N. S . Hagiavalduses ja täpsustatud avalduses jäi hageja selle juurde, et kandis ülalviidatud 16000 krooni kostja kontole N. S korraldusel. Hageja eitas seda, et tal oleks leping kostjaga, st puudub leping, mille täitmiseks raha on kostjale antud. Kuna hageja on ise väitnud, et tal ei ole sõlmitud koostöölepingut e. põhilepingut kostjaga, siis ei saa rääkida hageja ja kostja vahel käsiraha lepingu sõlmimisest ega ka selle alusel käsiraha maksmisest kostjale, sest käsiraha leping sõlmitakse ja käsiraha makstakse üksnes põhilepingu enda tõendamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et märgitud 16000 krooni (mis hageja maksis vastavalt 14.07.08 6000 kr ja 29.07.08 10000 kr) näol ei ole tegemist käsirahaga VÕS § 156 lg 1 tähenduses.
11.VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära ning VÕS § 1029 järgi kui üleandja on võlasusaldaja või isiku korraldusel, keda ta ekslikult peab võlausaldajaks, täitnud oma kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja käesoleva seaduse § 1028 lg 1 nimetatud juhul nõuda üleantud tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlasusaldajaks.
12.Kuna hageja leidis, et kostja on alusetult saanud 16000 krooni, siis vaatleb kohus, kas hageja nõue kostja vastu on õigustatud. Vaidlus puudus selles, et hageja ja kostja ei ole mingeid kokkuleppeid sõlminud.
13.Kostja seletas ärakuulamisel kohtule, et ta avas pangas konto N. S palvel, N. S kasutas seda kontot. Kostja väited sellest, et N. S v kasutas kostja kontol olevat raha selleks talle väljastatud deebetkaardiga, on leidnud kinnitust Swedbank AS-i vastava kirjaga 19.12.2008 nr 200.188-031/46850-2 (t lk 28). Nimelt nähtub viidatud kirjast, et N. S v võttis raha kostja kontolt välja deebetkaardiga perioodil 24.07.2008-29.07.2008 kokku 14825 krooni, lisaks nähtub raha kasutamine ka kostja pangakonto väljavõttest perioodil 14.07.2008-29.07.2008. Kostja poolt kohtule ärakuulamisel esitatud N. S kirjast, mida kohus kasutab lihtmenetluses tõendina TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi, ilmneb, et N. S l olid töösuhted hagejaga ning hageja oli nõus raha maksma N. S jaoks vaid panka ja selle tarvis palus N. S v kostjal avada konto, mida saaks N. S v kasutada. Hinnates kostja seletust, N. S seletuskirja, Swedbank AS kirja ning kostja konto väljavõtet, leiab kohus, et märgitud 6000 krooni ja 10000 krooni märkega maksekorraldustes vastavalt „dengi na reiss“ ja „kom.kulud“ ei ole tasutud kostja kasuks ehkki on tasutud tema pangakontole. Viidatud pangakonto, mis oli kostja nimel, on vaadeldav soorituse kohana ja rahasumma maksmine ei ole vaadeldav raha tasumisena kostjale kostjaga sõlmitava kohustuse katteks, mida ei tekkinud. Viidatud tõenditest järeldub, et kostja lubas N. S l kasutada seda kontot ning hageja kandis kostja kontole raha 16000 kr eelkõige N. S kasuks. Seda, et N. S ja hageja vahel pidid olema õiguslikud suhted või pidid nad täiendavalt lepinguid sõlmima, ei ole hageja eitanud, vastupidi jäi oma viimastes väidetes selle juurde, et leping pidi olema sõlmitud just N.S ning et ta maksis raha kostja kontole just N. S korraldusel. Ka hageja esitatud pretensioonist kostjale nähtub eelviidatud 3 (4)
asjaolu. Kuna 1) hageja on ise esile toonud selle, et ta maksis N. S korraldusel on 16000 krooni kostja arvele, et 2) kostjal ei ole hagejaga mingeid lepingulisi suhteid, 3) rahasumma pole tasutud kostjale tulevase kohustuse raames, millist ei tekkinud, siis on märgitud rahasumma kantud kostja kontole hageja ja N. S võimaliku lepingu või tulevikus sõlmitava lepingu raames tema korraldusel. Seega hageja kui üleandja sooritus raha tasumise näol kokku 16000 krooni kostja kontole, ei tähenda sooritust mitte kostjale vaid sooritust N. S . Viimane tähendab aga seda, et hageja poolt nõutav 16000 krooni on vaadeldav tema poolt üleantuna, kuid saajaks ei ole ega saa olla eelviidatud juhul VÕS § 1028 lg 1 ja 1029 järgi Valentina S va, kes on eelviidatud sätete tähenduses kolmas isik. Märgitud VÕS § 1028 lg 1 ja § 1029 järgi saab hageja nõuda üleantud rahasummat tagasi isikult, kelle korraldusel ta on raha tasunud ehk saajaks saab olla vaid isik, kelle kasuks oli 16000 krooni tasutud. Seega nõustub kohus kostja väidetega, et hagi alusetult saadu tagastamiseks on esitatud mittekohase kostja vastu ning hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kohus on hagejale selgitanud kirjaga 30.03.2009 VÕS § 1028 ja § 1029 nõude eeldusi ja kelle vastu nendel alustel on võimalik nõudeid esitada, kuid hageja jäi oma 15.04.2009 täpsustatud avalduses oma nõuete juurde ja palus hagi rahuldada kostja vastu.
14.Käesoleva vaidluse raames ei saa kohus anda hinnangut, kas üldse ja millistel tingimustel oli või ei olnud leping sõlmitud N. S ga, sest käesolevas vaidluses lahendab kohus nõuet VS vastu.
15.Mis puutub hageja väitesse, et kostja ei tohtinud olla vahendaja, kui võimaldas N.S l kasutada oma pangakontot, siis märgitud väide ei ole õige. Swedbank AS-i kirjast nähtub, et sellelt on saanud raha välja võtta N. S v. Kuidas isik võimaldab oma kontot kasutada, on konto omaniku, kasutaja ja pangavahelise lepingu küsimus. Millised suhted, kas head või halvad olid kostjal N. S vaga, ei oma üldse vaidluse raames tähendust. Kostja esitatud abielulahutuse tunnistus kinnitab kostja ja N. S abielu lahutamist enne hagis viidatus sündmuste toimumust, mis kaudselt viitavad ja toetavad kostja väiteid ühise majapidamise puudumisest ja N. S ga ja kinnitavad nende omavahelisi võimalikke lahusvaralisi suhteid kuid käesoleva vaidluse raames ei oma need tähendust, sest hagi jäi ülalviidatud motiividel rahuldamata.
16.TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad kostja menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jääb rahuldamata. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus lihtmenetluse asjas kindlaks menetluskulud rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1, 2, § 143 p 1, § 144 p 1 järgi on menetluskuludeks kohtukulud kohtuvälised kulud, st tõlkekulud, menetlusosaliste esindajate, nõustajate kulud. Kostja on kandnud kokku menetluskuludena õigusabikulusid ja tõlkekulusid kokku 4315 krooni, millest tõlkekulud on 50 krooni, vastavalt esitatud OÜ BrettWell Õigusbüroo arvetele 10/12-2008, 02/03-2009, 09/04-2009, 01/10-2009.. Kostja on esitanud kohtule 2 taotlust, mitu vastust, dokumendi /hageja pretensioon talle/ tõlke. Seega vastab arvestus tehtule. Vabariigi Valitsuse määruse 04.09.2008 nr 137 § 1 järgi on lepingulise esindaja teiselt poolelt väljamõistetava kulu piirmäära hagihinna puhul kuni 50000 krooni vastavalt 25000 krooni. Seega on kostja menetluskulud õigusabi eest /4315 kr 50 kr/ alla määruses nimetatud piirmäära. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt välja mõista menetluskulude katteks õigusabi ja tõlkekulu kokku 5315 krooni. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 42 ei ole piiranguid kaebuse esitamiseks otsuse peale. Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.