Tsiviilasi nr.2-10-4503
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
12.mai 2010.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-4503
Tsiviilasi
X AS hagi T. T. vastu tasumata maksete väljamõistmise nõudes Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Hageja lepinguline esindaja : E. P. (jurist) Kostja : T. T. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
Juhindudes TsMS §150 lg.2 p.1, §173, §428 lg.1 pp.3,4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada X AS ja T. T. vahel 12.mail 2010.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
viissada (500) krooni, märkides makse selgitusena „ts.asi nr.2-10-4503, riigilõivu osaline tagastamine“. Poolte poolt asja menetlemisel kantud muud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud poole enda kanda. Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Menetluse käik 28.01.2010.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud X AS hagi T. T. vastu, milles hageja nõuab kostjalt perioodil 01.05.2009.a. kuni 31.12.2009.a. tekkinud kommunaalmaksete võlgnevuse, halduskulu, hooldustasu ja remondireservi maksete summas 4 840.90 krooni ja viivise, s.o seisuga 26.01.2010.a. summas 1 054.80 krooni, väljamõistmist /tl.1-2/. Poolte taotlus 12.05.2010.a. on kohtule laekunud poolte vahel 12.05.2010.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises ning menetluskulude jaotuses. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutava summa suuruses ja tasumise tingimustes. Kompromissilepingus on hageja esitanud menetluskulude taotluse, milles palub tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o. 500 krooni. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissi vastuvõtmine ja kinnitamine Pooled on asja menetluses avaldanud valmisolekut pidada läbirääkimisi ja lahendamaks vaidlust kokkuleppe teel. 12.05.2010.a. on kohtule laekunud poolte vahel 12.05.2010.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises ning menetluskulude jaotuses. Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise taotluses on hageja kinnitanud, et kostja on 22.03.2010.a. tasunud hagejale põhivõla katteks 4 503.47 krooni ning tunnistanud põhivõla jäägi nõuet summas 337.43 krooni, millise summa osas pooled soovivad sõlmida kompromissi; hageja avaldab, et kompromissi tõttu hageja loobub hagiavalduses esitatud viivisenõudest. Kompromissilepingus on pooled
kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutava summa suuruses ja tasumise tingimustes. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. Nõudest loobumise vastuvõtmine Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise taotluses lepingus on hageja kinnitanud, et loobub hagiavalduses esitatud viivise nõudest. Siit johtuvalt on kohtul piisav alus eeldada hagejal selle nõude osas õigusvaidluse kohtuliku jätkamise soovi äralangemist. Nõudest loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine. Seega tuleb loobumine viivise nõude osas vastu võtta. Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 26/05-197) §428 lg.1 punktid 3 ja 4 sätestavad, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud ja/või pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Hageja on kohtule kinnitanud, et loobub hagiavalduses esitatud viivisenõudest. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulude jaotus TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §174’ lg.1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni /tl.6/. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust s.o. 500 krooni. Kuna pooled on kompromissilepingus kokku leppinud kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude mahu ning pooled ei ole taotlenud oma menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, tuleb poolte poolt asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud poole enda kanda.
A.Kaldma kohtunik 12.05.2010.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.