Tsiviilasi nr.2-10-9736
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-9736
Tsiviilasi
X AS hagi V P ja I P vastu tasumata maksete 6324,95 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja : x AS ( reg.kood X; asukoht: X, X; X )
esindajad
Kostjad : V P ( is.kood X; elukoht : X) I P ( is.kood X; elukoht : X) Kuna kostjad ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostjate kahjuks.
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning KOS §13 ning AÕS §75 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3,6; 113 ja TsMS §142 lg. 1, 162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi V P I P vastu täies ulatuses. Välja mõista V P ja I P solidaarselt halduskulu, remondireservi ja kommunaalmaksete võlgnevus summas kuus tuhat kolmsada kakskümmend neli ( 6 324) krooni 95 senti ja menetluskuludena riigilõiv üks tuhat (1000) krooni x AS-i ( a/k X, AS X) kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (12.05.2010.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjatele kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum X korterid X ja X X linnas. Hageja osutas eelnimetatud korterite ning selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa osas haldus- ja kommunaalteenuseid. Hageja kinnitab, et ta on teostanud elamu haldamist, sealhulgas kostjatele kuuluva eluruumi hooldamise raames tasunud kommunaalmaksed vastavat teenust ostutanud ettevõtetele, kuid kostjad on jätnud tasumata halduskulud, remondireservi ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Hoolduslepingu p. X kohaselt kohustusid kostjad tasuma iga kuu maksed ja viivitamise korral viivist 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seisuga 01.03.2010 on kostajatele kuuluva eluruumi X halduskulu, remondireservi ning kommunaalmaksete võlg 2 298,30 krooni ning viivis 804.75 krooni. Võlgnevus on tekkinud perioodil jaanuar 2009 kuni veebruar 2010. Seisuga 01.03.2010 on kostajatele kuuluva eluruumi X halduskulu, remondireservi ning kommunaalmaksete võlg 2 299,60 krooni ning viivis 922,30 krooni. Võlgnevus on tekkinud perioodil juuni 2009 kuni veebruar 2010. Hageja märgib, et seisuga 01.03.2010 on kostjatel halduskulu, remondireservi ning kommunaalmaksete võlg kokku 6 324,95 krooni, millise võlgnevuse palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni. Menetluse käik 09.03.2010. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.11-13/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjatele 13.03.2010 (tl. 15,16). Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
2 (4)
TsMS § 444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad ei ole tasunud nõuetekohaselt halduskulu, remondireservi ja kommunaalteenuseid X korterite X ja X eest ning nende võlg hageja ees seisuga 01.03.2010 on 6 324,95 krooni. Kuna hageja haldas antud kortereid ning tagas antud korteritele kommunaalteenustega varustuse, on ka hagejal õigus nõuda selle eest tasumist. Materiaalõiguslik põhistus “Korteriomandiseaduse” (KOS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused /.../ . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; RT 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjatele kuulub isikliku omandiõiguse alusel korteriomandid asukohaga X X ja X X linn. Kostjad ei täitnud maksekohustusi nõuetekohaselt ning kostjate võlgnevus hageja seisuga 01.03.2010 on 4 597,90 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe. VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja menetluses on leidnud tõendamist, et kostjad ei tasunud hageja poolt esitatud halduskulu, remondireservi ja kommunaalteenuste arveid. Seega on kostjad kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt halduskulu, remondireservi ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast saades viivise suuruseks seisuga 01.03.2010 1 727,05 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostjad ei täitnud maksekohustusi hageja ees (rikkusid kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjatelt kahjude hüvitamist, s.h. võlgnevuse väljamõistmist. Seega tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt halduskulu, remondireservi ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa ja viivis kokku 6 324,95 krooni hageja kasuks.
3 (4)
Kohtukulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskuludena kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõiv 1000 krooni hageja kasuks.
Hele Ilisson Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.