Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus 25.02.2010.a. esitas OÜ V(likvideerimisel) juhatuse liikmest likvideerija avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt alustas ettevõte tegevust detsembris 1997, tegeledes jaekaubandusega, peamiselt toidukaupade müügiga. Kaubandustegevusest rentis firma ruume Rae vallalt, kes 2005.a. hoone müüs ning andis ostjale loa amortiseerunud hoone lammutada. Sellest tulenevalt ning arvestades rasket olukorda turul (ümbruskonnas oli veel kaks toidukauplust), otsustas firma juhatus äritegevuse 2006.a. kevadel lõpetada. Teade firma tegevuse lõpetamisest ning likvideerimiskavatsusest avaldati Ametlikes Teadaannetes 31.03.2006.a. Firma töötajatele teatati koondamisest seoses firma lõpetamisega. Vara realiseerimine oli keeruline, sest 2006.a. oli majanduslik olukord paljudel väikepoodidel raske, nii ei õnnestunud ka põhivarana arvel olnud külmikuid müüa. Firmal vara ja rahalised vahendid puuduvad. Firma on võlgu Maksu- ja Tolliametile summas 15 997,40 krooni. Firma on püsivalt maksejõuetu. 15.03.2010.a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Aet L’i. Kohtuistung Kohtuistungil 21.04.2010.a. jäi ajutine haldur aruandes toodud seisukohtade juurde, et võlgnik on maksejõuetu ja menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi pankrotimenetlust finantseerida. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ning ei vaielnud vastu ka ajutise halduri töötasu ja kulutuste nõudele. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (23 900.90 krooni) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgnikul vara puudub. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks 2006. a. teisel poolel. Pankrotimenetluse käigus ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud tihenev konkurents turul. Väikestel kauplustel ei ole võimalik konkureerida suurte kaubanduskeskustega. Samuti tõi üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine kaasa töötajatega töösuhte lõpetamise, mis omakorda kasvatas maksuvõlga. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

2(4)

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 6 300,00 krooni (1 tunni hind 450,00 krooni) ja kulutuste hüvitiseks 55,00 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust ning lähtuvalt PankrS § 23 lg 4 kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu 6 300,00 krooni ja kulutuste hüvitis 55,00 krooni ajutise pankrotihalduri Aet L’i kasuks. Kuna võlgnikul vara puudub, tuleb tasu summas 6 200 krooni, hüvitada riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Sirje V’ile.

Karin Sonntak Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.