Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlausaldajatele 370000 krooni. Algatatud on täitemenetlus. Taotleb pankrotimenetluse algatamist, samuti kohustustest vabastamist. Kohus nimetas ajutise pankrotihalduri võlgniku majandusliku olukorra kindlakstegemiseks ning kohtule hinnangu andmiseks. Kohtuistungil jääb võlgnik pankrotiavalduse juurde. Raha võlgade katteks ei ole. Samuti ei ole vara ega töökohta. Oma elamispinda ei ole, elab vanemate juures. On pidevalt otsinud töökohta, mida siiski leidnud ei ole ega ei tea millal saab töökoha. Klienditeenindajaks saamine on kohtuotsusest tulenevalt pea võimatu. Olukorra leevendamiseks palub kohtult lahenduse leida. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgniku seisund kohustuste suhtes vastab maksejõuetusele. Registriandmetel ei ole kinnisvara. Samuti ei ole vallasvara, mida saaks müüa võlgade katteks. Rahalist sissetulekut ei ole. Rahalisi kohustusi on 310946.10 krooni ulatuses. Maksejõuetus on tekitatud võlgniku enda poolse käitumisega, mis on kaasa toonud kahjunõude tema vastu. Esitatud dokumentide alusel pole leidnud ka tõendamist, et õigusabi osutamisel võlgnikule oleks eksitud nõuannetes. Töötukassa on teatanud, et temale ei ole leida tööd Järvamaa, kuna soovib tööd müüja või tootedisainerina. Taotletava kohustustest vabastamise menetlusega kaasneb kohustusena tegeleda mõistliku tulutoova tegevusega selliselt, et jääks üle tulu nõuete täitmiseks. See on kaheldav. Tööjõu ülepakkumise korras võib võlgnik vastu võtta iga pakutava töö, ka alampalgaga tasustatava. Samas täitemenetluse seadustiku § 132 järgi peab kätte jääma igakuiselt alampalga määr, siis puudub võimalus saada edaspidi menetluskulude kandmiseks ja võlgade katteks raha. Takistuseks on töö leidmisel kriminaalkaristuse olemasolu. Samas pole majandusanalüütikud andnud lootust kiirele tööpuuduse kadumisele. Haldur on uuringu järel seisukohal, et pankrotimenetluse saab lõpetada vaid raugemisega, sest puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur ei tuvastanud kuriteo tunnustega tegu. Kohtu põhjendused Kohus, olles läbi vaadanud pankrotiasja kirjalikud tõendid ning ära kuulanud kohtuistungil võlgniku seletuse ning ajutise pankrotihalduri hinnangu koos kogutud andmetega, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud. Avaldus tuleks rahuldada, sest võlgnik tunnistab maksejõuetust, samuti võlausaldajate nõuete rahuldamise võimatust. Pankrotimenetluse käigus on kindlaks tehtud, et nõudeid on võlausaldajatele 310946.10 krooni ulatuses, millest 230887.70 krooni on jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilhagi. Vara ega rahalisi vahendeid, millest märgitud võlgu tasuda, ei ole. Töökohta ei ole ega rahalisi sissetulekuid ei ole. Seega esineb maksejõuetus. Kuid analüüsides ja hinnates ajutise halduri kogutud andmeid ja hinnangut leiab kohus, et ei ole alust pankroti kuulutada, vaid lõpetada pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 järgi raugemisega. Kohtu selline otsustus tuleb sellest, et pankrotiasjas ei esine ega pole aluseid tagasivõitmise ja –nõudmise võimaluseks. Kohtuotsust on kontrollitud kõrgemates kohtutes ja seejärel jõustunud. Otsus kuulub täitmisele ning ongi täitmisel täitemenetluses. Võlgnik ise ei ole ka võlausaldajaks kellelegi, et sealt kaudu saada vara edasise pankrotimenetluse käigus. Tal endal ei ole vara ega muid varalisi õigusi. Seega ei ole pankrotimenetlusse juurde saada raha ega vara. Kohtu käsutuses on suurima võlausaldaja teade, et ta ei nõustu maksma edasise pankrotimenetluse kulude katteks rahalist tagatist. Aastateks panna kulusid kandma võlgniku pensionärist ema ei ole millega põhjendatud. Niigi on asjamaterjalidest näha ja võlgniku enda sõnul on isa abistanud õigusabi kulude hüvitamisel. Isa on samuti üheks võlausaldajaks ning taotleb tehtud kulude hüvitamist. Menetluse jätkamine ei too vara juurde, mis annaks võimaluse jätkata alustatud menetlust kohtus ja kataks menetluskuludki. Võlgnikule ei ole teada ega ei ole tal käesoleval ajal tulutoovat tegevust ega üldse töökohta, mis võimaldaks võlgu tasuda. Lõppenud on töötukassa toetus. Töötukassa on teatanud, et temale ei ole tööd Järvamaal pakkuda. Mujalt töökohta ta ise leidnud ei ole. Samuti pole teada mõnda muud tulutoovat tegevust, millega tegelemisel saaks tulu. Tööjõu ülepakkumise olukorras peaks võlgnik

vastu võtma iga pakutava töö, s.t ka alampalgaga tasustatava. Võlgnikul on keskharidus. Ta ei oma mingit õpitud ametioskust või elukutset. Samas on tal teadmisi ja oskusi iluaianduse alal ning mitme võõrkeele oskus. Täitemenetluse seadustiku § 132 sätestab sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Isikule peab kätte jääma igakuiselt alampalga määr. Seega on see piir, millest üle saab hakata rahalisi kohustusi täitma. Kohus ei näe sellist perspektiivi või võimalust, kui alates 3. aprillist 2009 ei otsita aktiivsemalt oma oskuste ja teadmiste rakendamist, sealjuures esitades maakonna töötukassale töövalikuid iga pakutava töökoha asemel. Toimikusoleva 18.09.2008.a kohtumääruse järgi on toimunud abieluvara jagamine, millest nähtub 400000 krooni jäämine võlgnikule. Kuu aja möödumisel oli I astme süüdimõistev kohtuotsus saanud II astme kohtu lahendi (17.10.2008), millega ei rahuldatud võlgniku apellatsiooni ringkonnakohtus. Seega oli peale ühisvara jagamise kokkulepet võlgnikule teada ka kõrgema kohtu otsus, mis tähendas seda, et reaalne on kassatsiooni rahuldamatajätmine Riigikohtus, mis omakorda tähendas, et tal tuleb tasuda väljamõistetud tsiviilhagi. See, et seda raha ei kasutatud osaliselt selleks, on olnud ainult võlgniku enda otsus või risk. See omakorda kinnitab arvamust, et võlgnik ei püüagi teha endastolenevalt kõike kohtuotsuse täitmiseks. Enda eelneva tegevuse õigustamine veel pankrotimenetluses vaatamata mõlema kohtuotsuse tõendite kirjelduse selgusele, miks selline otsus on tehtud, näitab mittetahtmist alluda kohtuotsusele. Kohtul ei ole võimalik enam muuta toimunut. Samuti ei saa kohus arvestada, et ei suuda maksta ja tal ei ole midagi. Kohtule on vaja usutavaid tõendeid mitte paljasõnalisi väiteid või enda koostatud dokumente, mida pole võimalik teiste asjaoludega siduda. Kui kohus on tuvastanud tahte mitte kiirustada töökoha otsimisega eelmisest aastast alates või töökoha valimise või raha kasutamise valikute tegemise, siis ei pea kohus vajalikuks lihtsalt igaks juhuks jätkata menetlust ja sellega rakendada haldur ja edaspidi usaldusisik mitmeteks aastateks tööle teadmata ühtegi allikat, kust juurde saada menetluskulude katet peale võlausaldaja raha ning uskuda töökoha või tulutoova tegevuse leidmist viieks aastaks. Kuriteo tunnustega tegu ei ole kohus tuvastanud. Eeltoodud asjaoludest lähtudes on põhjendatud pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Põhjendatud on ajutise halduri tasustamine 8 töötunni osas. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada tasu, mille määrab kohus. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt võib tasu välja mõista riigivahenditest mitte rohkem kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on taotlenud tasuks 9600 krooni, lisaks 26 krooni kulude katteks. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara. Põhjendatud on ajutise haldurile tasu maksmine ainult riigi arvelt, jättes võlgniku ema tasustamisest välja. Kohtu hinnangul on võimalik halduritasuks ja kulude katteks maksta 6200 krooni. Kohus juhindus PankrS §-dest 23 lg 1, 4 ja 29 lg 1, 4, 6, 7 ning TsMS §-dest 463, 464, 465, 661 lg 2. Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.