Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

2-10-21804

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

10.05.2010.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-10-21804

Menetlustoiming

Menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Tabivere vald vallavalitsuse kaudu (asukoht Tuuliku 1 Tabivere Jõgevamaa); Puudutatud isikud Mxxxxx Mxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Exxxxx Mxxxxx (sikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx MxxxxxxMxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx)

Tabivere valla avaldus esilagse õiguskaitse kohaldamiseks lapse elukoha määramisel

RESOLUTSIOON

Keelduda menetluse algatamisest Tabivere valla avalduses lapse elukoha määramiseks. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Kohus leidis Tabivere vald esitas kohtule 10.05.2010.a avalduse, milles palus kohaldada esialgset õiguskaitset ja määrata lapse Mxxxxx Mxxxxxx elukohaks isa elukoht kuni vanemate lahutamiseni. Avalduse põhjenduste kohaselt on lapse ema Exxxxx Mxxxxxxxja isa Mxxxxx Mxxxxxx (edaspidi nimetatud isa) kooselu muutnud lahkhelide rohkeks ja ema on asunud elama xxxxx linna oma ema juurde. Temaga on xasunud elama ka kaks vanemat last, kes on sündinud vallaslastena. Suulise kokkuleppe kohaselt on väikseim laps, Mxxxxx Mxxxxx (sünd xxxxxxxxxx.a, edaspidi nimetatud laps) jäänud elama isaga. Vanematele on võimaldatud nõustamist, kaasatud on Tartu linna lastekaitsetöötaja Juta Kukk. Exxxxx Mxxxxx on viibinud korduvalt ravil SA TÜ Psühhiaatriakliinikus. Lapse isa on lapse eest

hoolitsenud, olnud lapsehoolduspuhkusel ning viibis ka lapsega haiglas, kui lapsel oli põletus ja muud terviseprobleemid. Kohus leiab, et ei saa esitatud avalduse alusel menetlust algatada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Perekonnaseaduse § 51 kohaselt lahendab lapse elukoha üle peetava vaidluse vanema nõudel kohus. Seega saab lapse elukoha määramise avaldust kohtule esitada üks lapse vanematestkas ema või isa aga mitte vald. TsMS § 476 lg 2 sätestab, et seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul Kohus keeldub menetluse algatamisest, sest avaldust ei ole esitanud isik, kellel seaduse kohaselt on selleks ainuõigus. Kohus märgib ka, et avaldaja ei ole avalduses esitanud asjaolusid, miks lapse isa ise ei saa avaldust esitada. On võimalik, et isa volitab valda enda eest avaldust esitama, kuid siis tuleb koostada ja esitada vastav volikiri. Kohtule jäi arusaamatuks ka esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ja vajadus. Kohus selgitab, et esialgset õiguskaitset saab rakendada menetluses olevas asjas vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks menetluse ajaks, eriti aga siis, kui küsimuse lahendamisega ei saa oodata menetluse lõpuni (nt oht lapsele vms). Kui tegemist on eriti pakilise juhtumiga ja põhiavalduse koostamine võtab aega, võib esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduse esitada ka enne põhimenetluse algust, kuid siis peab olema märgitud, mis takistas põhiavalduse esitamist ja kui kaua selle esitamiseks aega võiks kuluda. Igal juhul tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduses esitada need asjaolud, mis tingivad küsimuse kiireloomulise lahendamise, s.t miks on vajalik kohaldada esialgset õiguskaitset. Käesolevas avalduses ei ole Tabivere vald märkinud ei esialgse õiguskaitse vajadust tingivaid asjaolusid ega seda, mis takistab tal põhiavaldust esitada. Nõudest nähtub lausa, et tegemist ongi põhiavaldusega, mille nõudeks on lapse elukoha määramine, kuigi kirjas on, et palutakse kohaldada esialgset õiguskaitset. Nimetatud põhiavaldust ei saa aga vald PrkS § 51 kohaselt esitada. Asjaolu, et vanemad plaanivad lahutada ei ole üldjuhul lapse elukoha esialgse õiguskaitse korras määramise aluseks. Avaldusest selgus lausa, et suulisel kokkuleppel jäigi laps isa juurde. Mis põhjusel on vajalik kohtulik sekkumine, jääb arusaamatuks. Kohus rõhutab, et ka hagita menetluses peavad avalduses kajastuma asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja põhistused.