Osaühingu Labeon hagi Juri Vladimirovi vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.juuli 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Labeon apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20.aprill 2010, avalik kohtuistung Hageja Osaühing Labeon (registrikood 10433390, asukoht Läänemere tee 41-7, Tallinn), seaduslik esindaja Georgi Rusinov Kostja Juri Vladimirov (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-X XXXXXXX, asukoht XXXXXXXX XXXXXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
798 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.juuli 2009 otsus osas, millega jäeti osaliselt rahuldamata Osaühingu Labeon hagi Juri Vladimirovi vastu kahjuhüvitise saamiseks, osaliselt viivise nõude rahuldamata jätmise osas ja täies ulatuses menetluskulude väljamõistmise osas. Tühistatud osas teha uus otsus.
2.1.Välja mõista Juri Vladimirovilt kahju hüvitamiseks 2280 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend) krooni ja viivis 2280 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend) krooni, kokku 4560 (neli tuhat viissada kuuskümmend) krooni Osaühingu Labeon kasuks.
Jätta esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 60% ulatuses Juri Vladimirovi kanda ja 40% ulatuses Osaühingu Labeon kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Osaühing Labeon esitas 24.03.2008 Harju Maakohtusse hagi Juri Vladimirovi vastu kahju hüvitamiseks 13 116 krooni ja viivise 3764 krooni saamiseks. Hageja muutis 23.03.2009 haginõuet, paludes kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 2280 krooni ja viivise 9484 krooni ajavahemiku eest 08.02.2008 kuni 01.04.2009. Hagi põhjenduste kohaselt kasutas kostja poolte vahel sõlmitud üürilepingu alusel hagejale kuuluvat sõiduautot Ford Mondeo, registrimärk XXX XXX. Kostja põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus üürilepingu punkti 2.1. ja millest tulenevalt tõusis hageja liikluskindlustuse riskikoefitsient 1,44-lt 2,16-le. Kui liiklusõnnetust ei oleks toimunud, oleks hageja riskikoefitsient langenud 1,44-lt 1,15-le. Hageja kindlustustasu maksumus suurenes, mis on hageja varaline kahju. Hageja oli sunnitud tasuma liikluskindlustuse eest kolme poliisi järgi rohkem 2280 krooni. Viivis sellelt summalt on lepingu p 3.9 järgi päevas 1%, kokku 9484 krooni (2280 x 1 % x 416). Kostja vastus
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja tagastas hagejale sõiduki 24.04.2007 ja hageja ei esitanud kostjale selle üleandmise hetkel mingeid pretensioone. Kostjal ei ole mingit seost hageja liikluskindlustuse riskikoefitsiendi suurenemisega. Hageja nõue on põhjendamata. Hageja soovib hüvitist olematu kahju eest. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 2964 krooni, millest 1482 krooni on kahju hüvitamiseks ja 1482 krooni viivis, samuti 350 krooni menetluskulude hüvitamiseks.
4.Vastavalt AS If Eesti Kindlustus juhtumi liikluskahjuks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusele nr E42072075L/01 põhjustas 11.04.2007 toimunud liiklusõnnetuse osaühingule Labeon kuuluva sõidukiga Ford Mondeo reg märgiga XXX XXX osaliselt (50 %) Juri Vladimirov. Kostja on eelnimetatud otsuse kätte saanud, kuid seda vaidlustanud ta ei ole. 20.09.2007 sõlmisid pooled kompromisslepingu (tl 122), kus kostja on omaks võtnud, et 2007.a aprillis toimus liiklusõnnetus tema süül. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole 11.04.2007 hageja sõidukiga liiklusõnnetust põhjustanud. Seega on tõendatud, et kostja on osaliselt süüdi 11.04.2007 toimunud liiklusõnnetuses, milles ta osales osaühingule Labeon kuuluva sõidukiga Ford Mondeo reg märgiga XXX XXX.
5.Vastavalt üürilepingu p-le 2.1 oli kostja kohustatud vältima kahju tekkimist. Kostja poolt liiklusõnnetuse põhjustamisega tekkis hagejale kahju liikluskindlustuslepingu riskikoefitsiendi suurenemise tagajärjel. Hageja sõidukid olid kindlustatud AS-s If
Eesti Kindlustus. AS If Eesti Kindlustus riskikoefitsiendi määramise korra kohaselt loetakse kindlustusvõtja sõidukiga põhjustatud liikluskahju tõttu selle sõiduki kasutamine liikluses enamohtlikuks ja seetõttu suurendatakse tema riskikoefitsienti. Poliisi nr E2831963924 osas tõusis kostja põhjustatud liikluskahju tõttu hageja riskikoefitsient 2,16-ni ja hageja nõue 684 krooni saamiseks on põhjendatud. Poliisi nr E2832548436 eest tasus hageja kostja süül rohkem 912 krooni ja poliisi nr E2833202613 eest 684 krooni. Kuna Eesti Liikluskindlustuse Fondist välja nõutud sõiduki Ford Mondeo reg märgiga XXXXXX riskikoefitsiendi kujunemise metoodika kohaselt toimus 04.08.2007 vaadeldava sõidukiga teine liiklusõnnetus, mis ei olnud kostja põhjustatud, suurenes hageja liikluskindlustuse riskikoefitsient 3,20-ni. Seega on tegemist segasüüga ja kostja on vastutav ainult 50 % ulatusest tekkinud kahjust, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista nende poliiside osas pool hagejale tekkinud kahjust (912 : 2) 456 krooni ja (684 : 2) 342 krooni. Kokku on kostja tekitanud hagejale kahju (684 + 456 + 342) 1482 krooni ja nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista.
7.Kuna kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, s.o 1480 krooni ulatuses, kuulub viivis väljamõistmisele seda summat arvestades. Kuna kostja süül on põhjustatud liiklusõnnetus, on kostja rikkunud lepingu punkti 2.1, sest ta ei ole üüritud varaga ümber käinud heaperemehelikult ja hoolikalt. Seetõttu kuulub kohaldamisele üürilepingu p 3.9 kohane viivis 1 % päevas. Kolme poliisi järgi oleks hagejal õigus saada viivist 6137,76 krooni (2845,44+ 1896,96 + 1395,36). Kostja vaidles viivise suurusele vastu, millest tulenevalt kohaldas kohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-t 8 ja § 162 lg-t 1 ja vähendas kostjalt väljamõistetavat viivist. Kohus pidas põhjendatuks välja mõista viivis põhinõudega samas suuruses, s.o 1482 krooni.
8.Kohus leidis, et hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 162 lg 1 järgi proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Tulenevalt TsMS § 133 lg 1 arvutatakse hagihinda põhinõude järgi. TsMS § 133 lg 2 kohaselt arvestab kohus kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on suurem põhinõudest. Kuna hageja põhjendatud nõue enne viivise vähendamist oli 6137,76 krooni, siis TsMS § 133 lg 2 põhimõtet kohaldades kuulus riigilõivuseaduse (31.03.2008 – 14.04.2008 kehtinud redaktsioon) lisa nr 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 350 krooni. Põhjendatud on nimetatud summa kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega haginõuded rahuldada.
10.Hageja palus kostjalt välja mõista 2280 krooni (684+912+684), mida hageja oli sunnitud maksma liikluskindlustuse eest rohkem seoses riskikoefitsiendi suurenemisega ja kindlusmaksete kallinemisega. Samuti palus hageja välja mõista viivise suurusega 1% summalt 2280 krooni alates 08.02.2008 kuni 01.04.2009, kokku 2280 x (416 päeva x 1%) = 9484 krooni. Kohtu tuginemine liikluskindlustuse riskikoefitsiendile suurusega 3,20 on asjakohatu. Hageja võttis nõude esitamisel arvesse ainult liikluskindlustuse riskikoefitsiendi suurendamise kuni 2,16-ni.
11.Kostja ei palunud viivist vähendada ning seega ei kuulu kohaldamisele VÕS § 113 lg-s 8 ja § 162 lg-s 1 sätestatu. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
Õigustatud huvi ja kostja majanduslikku seisundit kohtus ei arutatud. Kostja teadis võlgnevusest, kuid ei tasunud seda. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja vaidles ringkonnakohtu istungil apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Kuigi hageja märkis apellatsioonkaebuses, et ta vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses, järeldub kaebuse sisust, et ta vaidlustab kohtuotsuse osas, millega hageja kahju hüvitamise ja viivise nõuded jäeti osaliselt rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 651 lg-s 1 sätestatust kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, millega kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata.
14.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada osas, millega kohus jättis osaliselt rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude ja viivise nõude ning täies ulatuses menetluskulude väljamõistmise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
15.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et kostja kasutas hagejaga sõlmitud üürilepingu alusel hagejale kuuluvat sõidukit Ford Mondeo, reg märgiga XXX XXX; kostja põhjustas 11.04.2007 eelnimetatud sõidukit juhtides osaliselt (50%) liiklusõnnetuse ning ta on selle toimumises süüdi; kostja rikkus lepingu p 2.1; liiklusõnnetuse tõttu tekkis hagejal varaline kahju 2280 krooni liikluskindlustuse riskikoefitsiendi suurendamise tõttu suurenenud kindlustusmaksete näol; kostja on kohustatud kahju hüvitama ja tasuma hagejale viivist lepingu p 3.9 järgi. Vaidlus on selle üle, kas kohtul oli õigus vähendada kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise suurust ning kui palju peab kostja maksma hagejale viivist.
16.TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagiavalduses tugines hageja kahju hüvitamise nõuet esitades asjaolule, et tema liikluskindlustuse riskikoefitsient suurenes kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tõttu 1,44-lt 2,16-le, kuid oleks ilma liiklusõnnetuse põhjustamiseta langenud 1,15-le, millest tulenevalt pidi ta maksma suuremaid kindlustusmakseid. Sellest lähtus hageja ka oma kahju arvestustes (t lk 76, 100) ja kohtuistungitel antud selgitustes (eelkõige t lk 124,125). Asjaolu, et 04.08.2007 toimus vaidlusaluse sõidukiga veel üks liiklusõnnetus, mida ei põhjustanud kostja ja mille tulemusena suurenes hageja riskikoefitsient 3,2-ni, ei oma käesoleva vaidlusega puutumust. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et tegemist on segasüüga ja kohus vähendas alusetult poliiside nr-d E2832548436 ja E2833202613 järgi arvestatud kahjuhüvitise suurust 50% võrra. Ringkonnakohus leiab, et hageja kahju hüvitamise kuulub rahuldamisele täies ulatuses ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2280 krooni.
17.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kostja ei palunud viivist vähendada ning VÕS § 113 lg-s 8 ja § 162 lg-s 1 sätestatu ei kuulu kohaldamisele. Maakohus leidis õigesti, et kostja on vastava vastuväite esitanud. Hageja nõutud viivis
oli võrreldes tekitatud kahju suurusega ebamõistlikult suur. Seega oli põhjendatud maakohtu seisukoht, et viivist tuleb vähendada põhivõla suuruseni. Kuna ringkonnakohus mõistab kahjuhüvitisena välja 2280 krooni, kuulub käesoleva otsusega ka viivis väljamõistmisele põhivõla suuruses, s.o 2280 krooni.
18.Maakohus mõistis TsMS sätteid rikkudes ebaõigesti kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 350 krooni. TsMS § 173 lg-d 1 ja 4 sätestavad, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
19.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb selles osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, jaotab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 ja § 173 lg-te 1-4 alusel kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hageja 11 764 krooni suurusest nõudest rahuldas ringkonnakohus ca 60%, jäävad menetluskulud 60% ulatuses kostja ja 40% ulatuses hageja kanda.
E.Liiv
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.