Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja
Kohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Maili Tartu
Hagi õigeksvõtmisel
07. mai 2010.a., Pärnu
põhineva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-47969
Tsiviilasja hind
2413.35 krooni
Tsiviilasi
Slipest OÜ hagi FIE V. H. vastu viivise 2413.35 krooni nõudmiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Slipest OÜ, registrikood 11174708, asukoht Võru tn 131, Tartu, seaduslik esindaja juhatuse liige Andro Laul. Kostja: FIE V. H.,
Juhindudes TsMS § 436 lg 1, § 440 lg 1, § 442 , § 468 lg 3, § 632 lg 1, § 445 lg 1. Rahuldada hagi. Välja mõista FIE-lt V. H. 2413.35 krooni Slipest OÜ kasuks. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2-09-47969 Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kostja FIE V. H. kanda. Välja mõista FIE-lt V. H. menetluskuluna riigilõiv summas 1000.krooni Slipest OÜ kasuks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu õiguslik põhjendus. Slipest OÜ tarnis 01. 06. 2009.a V. H. kaupa maksumusega 60 935 krooni ja 20 senti. Nimetatud summa tasumise tähtaeg oli 01.07.2009. V. Ha. ei ole avaldanud tahet leppida hagejaga kokku teistsuguses maksetähtajas, mis tähendab, et ta on nõustunud eelnimetatud maksetähtajaga ning seega kohustunud nimetatud tähtajaks kogu ülalmainitud summa tasuma. VÕS-i § 82 lõike 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Sama sätte teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel, kui lepingust ei tulene teisiti. Kuivõrd hageja ja kostja vahel puudub teistsugune kokkulepe, muutus kostja poolt 60 935 krooni ja 20 sendi tasumise kohustus sissenõutavaks 02.07.2009. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei tasunud V. H. saadud kauba eest kuni 02.09.2009. 02.09.2009.a tasus V. H. võlgnetavast summast 10 000 krooni. Pärast Pärnu Maakohtu 28.09. 2009.a tsiviilasjas nr 2-09-47969 tehtud makseettepaneku kättesaamist tasus V. H. 20.01.2010 ülejäänud 50 935 krooni ja 20 senti. V. H. viivitas 60 935 krooni ja 20 sendi tasumisega 02.07.2009–02.09.2009, so 63 päeva ning 50 935 krooni ja 20 sendi tasumisega 03.09.2009– 20.01.2010, so 140 päeva. VÕS-i § 113 lõike 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS-i §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS-i § 94 lõike 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt korraldab Eesti Pank nimetatud intressimäära avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eesti Panga poolt viimati, so 31. 12. 2009. a, Ametlikes Teadaannetes nimetatud intressimäära 2 (3)
2-09-47969 kohta avaldatud teate kohaselt oli selleks enne 01. 01. 2010. a 1,00%. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määras kaheksa protsenti aastas ehk 0,022% päevas (8/365=0,022). Ülaltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale 60 935 krooni ja 20 sendi tasumisega viivitamise tõttu viivist 844 krooni ja 55 senti (60 935,2*0,022/100*63=844,55) ning 50 935 krooni ja 20 sendi tasumisega viivitamise tõttu viivist 1568 krooni ja 80 senti (50 935,2*0.022/100*140=1568,80), so kokku 2413 krooni ja 35 senti. Hageja loobub maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud 20 103 krooni ja 97 sendi suuruse viivise nõudest kostja vastu ning soovib jätkata asja menetlust nõudes kostjalt 2413 krooni ja 35 sendi suuruse viivise tasumist. Lähtudes eelnevast taotleb hageja Pärnu Maakohtult kostjalt viivise summas 2413 krooni ja 35 senti väljamõistmist ja menetluskulude, sh tasutud riigilõivu 1000 krooni, jätmist kostja kanda. Kostja 06.05.2010.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavaldusele lisatud tõenditest selgub, et kostja kohtuväliselt nõudele tasuda võlg ei ole reageerinud, millega põhjustas hageja pöördumise kohtusse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu summas 1000.- krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks.
Maili Tartu Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.