2-10-1822/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Esitatud andmetest nähtub, et majandustegevus lõppes 2008.aastal ja 2009.aastal käive puudus. Nähtub ka, et võlgniku omakapital on alates 2008.aastast olnud miinuses. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse seisuga 25.02.09, milles teatas, et võlgnikul vara puudub. Ka vastuses ajutise halduri teabenõudele teatas võlgniku esindaja, et võlgnikul vara puudub. 12.01.2010 esitas võlgnik uue pankrotiavalduse. Võlgniku pangakonto 221022192571 Swedbank ́is oli seisuga 04.02.2010 sisuliselt tühi, seal oli 17 krooni ja 20 senti , viimati on pangakontol näha makseid novembris 2008. SEB Panga konto 10002059835007l oli tühi. Muud vara ei nähtu võlgnikul olevat ka Kinnistusraamatu ja Liiklusregistri andmetel. Võlgniku seisuga 29.03.2010 koostatud bilansis on vara kokku 2 351 084 krooni: real “nõuded ostjate vastu” 723 790 krooni; real “varud” 228 497 krooni; real “hankijate ettemaksed” 1 160 928 krooni; real “materiaalne põhivara” 237 722 krooni. Ajutisele haldurile ei ole teada, kas üldse ja mida on tehtud nende nõuete sissenõudmiseks ning varude ja põhivara realiseerimiseks. Kui bilansis kirjeldatud vara ei ole realiseeritav või seal olevad nõuded on lootusetud, tuleks vormistada vastav dokumentatsioon ja nende bilansiline väärtus viia vastavusse tegelikuga. Hetkel ei ole ajutisel halduril võimalik hinnata, kas pankrotimenetluse kulusid on võimalik katta võlgniku vara arvelt. Võlgade suurus bilansis seisuga 29.03.10 on kokku 5 893 383 krooni, sellest maksuvõlga 3 821 591 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul maksuvõlg pisut väiksem, kokku 3 741 939,41 krooni järgmiselt: põhivõlg 2 155 997 ja intressivõlg 1 585 942,41 krooni. Muudest võlgadest on võlgniku esindaja esitatud bilansis seisuga 29.03.10 : 669 289 krooni on „võlad tarnijatele“ ; 149 500 on „ostjate ettemaksed“; 1 253 003 krooni on „pikaajalised võlakohustused“ Swedbank Liising AS-i ja AS-i J ees. Muude võlgnevuste kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Krediidiinfo Faktiraportst nähtub, et võlgnikul oli 2004. ja 2005.aastal probleeme oma kohustuste täitmisega ning erinevad kohtutäiturid on avaldanud võlgniku osas täitekutseid, täiteteateid, vara arestimise teateid jne. Ajalehes Äripäev on neil aastatel korduvalt teatatud võlgnikust kui probleemsest võlglases.

Teadaolevaid võlgasid on ligi 5,9 miljonit krooni. Võlgniku esindaja kinnitusel puudub võlgnikul vara, mille arvelt katta menetluskulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Sel juhul vajab selgitust 29.03.10 bilanss - miks on seal vara 2 351 084 krooni väärtuses ? Võlgniku esindaja selgitust on vaja ka kohustuse osas Vene partneri ees, millele võlgnik on viidanud maksejõuetuse põhjusena. Juhatus on eksinud raamatupidamise seaduse §-des 4 ja 12 sätestatud raamatupidamise korraldamise põhinõuete vastu, sest jäeti korraldamata : äriühingu raamatupidamine viisil, et oleks võimalik olulise informatsiooni saamine; koostamata ja esitamata majandusaasta aruanne raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Võlgniku netovara väärtus (varad miinus võlad) on negatiivne. Juhatus ei ole mõistliku tähtaja jooksul esitanud võlgniku pankrotiavaldust, mille eest on võimalik vastutus Karistusseadustiku alusel § 3851 Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine : Seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Võlgnik küll esitas avalduse 2009.aasta alguses, kuid palus korduvalt raamatupidamisandmete esitamiseks ajapikendust ning seetõttu menetlus katkes. Võlgniku tegevus on seiskunud ning võlgniku tegevuse jätkamiseks, selle tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub määrata juhatuse liikme Madis K , isikukood XXX. Ajutise halduri tasuks palub haldur määrata 20 000 krooni ning nimetatud summa kanda OÜ M kontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kuna võlgnikul vara puudub ning ilmselt puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, oleks otstarbekas lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu PS § 29 lg.1 alusel pankrotti välja kuulutamata. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgniku äriplaaniks oli vahendustegevus, sealhulgas kalatooted ja muud äriprojektid Vene partneritega. Võlgniku majandusraskused algasid 2008.aastal, maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli võlgniku suutmatus täita laenulepingust tulenevaid kohustusi Vene partneri ees. Lisaks tekkisid eriarvamused Maksu- ja Tolliametiga, mis kõik viis ettevõtte maksejõuetuseni PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 15.04.2010.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded RGOÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 40 000 krooni 14 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab RGOÜ dokumentidehoidjaks võlgniku juhatuse liikme Madis K (ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Haldur on palunud välja mõista ajutise halduri tasu 20 000 krooni. Kohus leiab, et põhjedatud on halduri kasuks välja mõista pankrotihaldri tasu summas 20 000 krooni võlgnikult. Liili Lauri kohtunik