2-10-1416
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.05.2010. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-10-1416
Tsiviilasi
Kxxx Kxxxxxxxxx hagi OÜ Silvenoinen vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
5040 krooni Hageja: Kxxx Kxxxxxxxx, (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli (AB Sirk ja Saareväli, asukoht Vabaduse pst 59 Tallinn 11211, xxx Kostja: OÜ Silvenoinen, (registrikood 10181511, asukoht B. Alveri 6 Jõgeva), esindaja vandeadvokadi vanemabi Ivo Kütt (AB Valge ja Uiga Jõgeva osakond, asukoht Pargi 3 Jõgeva 48305, [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses vastavalt kohtu 18.03.2010 määrusele
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt Silvenoinen Kxxx Kxxxxxxxxx kasuks kahjuhüvitis 5040 (viis tuhat nelikümmend) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta Kxxx Kxxxxxxxxx poolt kantud menetluskulud OÜ Silvenoinen kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Mittevaieldavad asjaolud 25.09.2009 kella 23.00 paiku sai hageja poolt juhitud sõiduk Citroen C3, registrimärgiga xxxxxxx kostjale kuuluval teel liikudes tee liiklusohtlikust seisukorrast tulenevalt tehnilisi kahjustusi. Kostja hüvitas Veho OÜ arve alusel hagejale sõiduki taastusremondi maksumuse ja asendas sõiduki kaks kahjustatud rehvi. Hageja nõue ja põhjendused Kxxx Kxxxxxxxx esitas kohtule hagi OÜ Silvenoinen vastu kahju summas 5040 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse ja lisade kohaselt ei olnud kostja valmis hüvitama 25.09.20009.a tekkinud kahju vaid hageja kirjaliku avalduse alusel ja kaasas asja lahendamisse lepingulise esindaja, kes esitas kahjujuhtumi ja kahjusumma kohta täpsustavaid küsimusi. Esindaja kaasamine kostja poolt tingis ka hageja poolt lepingulise esindaja kaasamise, millega tekkisid kulud sumas 5040 krooni. Hageja esindaja vastas kostja esindajale ja pidas läbirääkimisi, mille tulemusel kostja hüvitas sõidukile tekkinud kahju. Kostja ei ole vaatamata hageja sellekohasele nõudele valmis hüvitama kulusid, mida hageja tegi esindaja palkamisele. Hageja 16.12.2009.a nõudele vastas kostja eitavalt. Hageja leidis, et tal on nõudeõigus tulenevalt VÕS § 128 lg 3. Kuna kostja pidas vajalikuks ja põhjendatuks kaasata kahju hüvitamise protsessi advokaadi ning hagejal puuduvad õigusalased teadmised, pidas hageja vajalikuks suhelda kostjaga samal positsioonil, s.o advokaadi vahendusel. Hageja leidis, et pool, kes õigusvaidluse lahendamisel kasutab õigusalaste eriteadmistega esindaja abi, võib mõistlikult oodata ja eeldada, et ka teine pool võib samasuguse sammu astuda. Hageja tegi kahju hüvitamise menetluses õigusabile kulutusi 5040 krooni. Advokaadibüroo on hagejale väljastanud arve ning hageja on selle tasunud. Hageja leidis, et kulude suurus on mõistlik ja põhjendatud: esindaja tegi tööd 3,5 tundi, tunnihinne on 1200 krooni, millele lisandub käibemaks. Vastuseks kostja seisukohtadele märkis hageja järgmist: Hageja leidis, et esitades esialgse nõude koos remondikalkulatsiooniga kostjale ise on ta järginud mõistlikkuse põhimõtet. Vastates nõudele advokaadi vahendusel ei selgitanud kostja esindaja hagejale, et õiguskirjadele vastamine kostja poolt advokaadi vahendusel on kostja tegevuspraktikas tavapärane. Hagejal puudus seetõttu võimalus kostja käitumist mõista teistmoodi, kui kahjuvaidluse komplitseeritumaks muutumist. Poolte kirjavahetusest nähtub ka kostja esialgne soov tasuda vaid osaline hüvitis, samas kui hageja esindaja vahendusel peetud läbirääkimistel saavutati tulemus, et hagejale hüvitati kahju täies ulatuses. Kostja vastuväited Kostja esindaja kirjalikus vastuses hagile teatas, et ei võta hagi õigeks. Kostja leidis, et hagejal puudus vajadus võtta omale esindaja. Kostja ei ole kordagi keeldunud kahju hüvitamisest ja hagejale esitatud küsimused ning palve täiendava info saamiseks ei olnud kuidagi seotud võimaliku õigusliku vaidluse tekkimisega. Kuna hageja esialgne meili teel saadetud nõue oli lakooniline: puudusid nt auto andmed, auto kindlustamise andmed jne, oli vajalik täpsustada kahju hüvitamiseks vajalikku infot, millele vastamine ei nõudnud õigusalaseid teadmisi. Juhul, kui hageja oleks koheselt esitanud OÜ-le Silvenoinen kõik kahju tekkimist puudutavad andmed, ei oleks tekkinud vajadust pidada poolte esindajate vahel pikaleveninud kirjavahetust. Kostja leidis, et hageja ei ole menetlusse esindajat kaasates käitunud mõistlikult.
Asjaolu, et kostja poolt vastas hageja meilile advokaat, oli tingitud sellest, et kostja ja advokaadibüroo Valge ja Uiga vahel on õigusteenindusleping, mille kohaselt advokaat nõustab klienti (kostjat) ka küsimustes, milles otsene õiguslik vaidlus puudub. Kostja ei nõustunud hageja põhjendusega, et hageja jaoks oli õigustatud ja mõistlik lähenemine suhelda kahju tekitajaga võrdsel positsioonil. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tekitanud hageja varale kahju: hagejale kuuluv sõiduk sai kostjale kuuluval teel liikudes tee liiklusohtlikust seisukorrast tulenevalt tehnilisi kahjustusi. Kostja on kahju hüvitanud. Vastavalt võlaõigusseaduse § 1043 peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) teisele isikule (kannatanu) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Poolte vahel on vaidlus selles, kas autole tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemisega seotud õigusabikulud on hageja kahju ja kuuluvad hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et hageja esindaja kulud on põhjuslikus seoses hagejal kostja süü tõttu tekkinud kahjuga: kui hageja sõiduk ei oleks kostjale kuuluval teel kannatada saanud, poleks hagejal olnud vajalik kahju hüvitamist nõuda. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude näol on tegemist VÕS § 128 lg 3 märgitud kuludega kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on nimetatud kulud kandnud: AB Sirk ja Saareväli on esitanud hagejale kaks arvet (t lk 16-17) summas 5040 krooni: 06.12.2009.a summas 3600 krooni ja 14.12.2009.a summas 1440 krooni. Hageja on nimetatud arved tasunud 15.12.2009.a (t lk 14-15). Arvetelt nähtub, et need on esitatud seoses kahju hüvitamise nõude menetlemisega OÜ Silvenoinen territooriumil ning arved on ajalises vastes kahju hüvitamise menetlemise ajaga. VÕS § 128 lg 3 näeb ette, et kahjuna tuleb käsitleda vaid mõistlikke kulusid. Kohus leiab, et hageja poolt tehtud kulud olid mõistlikud nii eesmärgilt kui suuruselt. Kohus ei anna hinnangut, kas kostja poolt hagejale saadetud esimene vastus tema kahjunõudele sisaldas õiguslikke küsimusi või mitte. Kuna kostja eest asus hagejaga aga koheselt suhtlema advokaat ning kostja ei ole oma esimeses vastuses ka nõuet kohe õigeks võtnud, võis hageja mõistliku isikuna järeldada, et kostja ei ole nõus kahju hüvitama või kujuneb vaidlus keerukamaks kui ta eeldas. Hageja esitas nõude 05.10.2009.a, kostja esindaja täpsustavad küsimused 09.10.2009.a ning hageja on pöördunud esindaja poole alles pärast seda19.10.2009.a. Kostja ei ole hagejale ka teatanud, et advokaadi kasutamine sellises kirjavahetuses on tema tavapärane praktika ja ei ole seotud vaidluse keerukuse, nõudele vastuvaidlemise vms-ga. Poolte esindajate meilivahetusest nähtub ka, et kostja ei ole tasunud kõiki kahjunõude summasid (sillatesti maksumus) ilma läbirääkimisteta. Samuti ei olnud kostja nõus tasuma hageja kulusid õigusabile s.o nõude menetlemisele. Hinnates arvete alusel hageja esindaja tehtud töö kogust ajaliselt: 3,5 tundi, mille jooksul esindaja tutvus esitatud dokumentidega, koostas teabenõude politseile (seda nõudis kostja),
pidas vastaspoolega kirjalikke läbirääkimisi ja koostas täiendava kirjaliku nõude seoses hüvitamata jäänud kahjuga, on juhtumiga tegelemisele kulunud aeg mõistlik ja vajalik. Seega on ka hageja kulud õigusabile mõistlikud. Kohus arvestab nõude rahuldamisel ka VÕS § 127 lg 1, mis sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja on tasunud riigilõivu 1200 krooni. Muude menetluse ajal tekkinud menetluskulude kohta kohtul lhendi tegmise ajal andmed puuduvad. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.