2-08-5552/21 - Võlaõigus - Muud lepinguvälised kohustused - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Asjaolud ja hageja nõue 04.01.2008 ilmus Eesti Päevaleht Onlines artikkel pealkirjaga “KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur”, milles oli tekst: „KAPO avalikustatud endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste. Kallaste on sooritanud pankrotihaldurite registri andmetel eksami 2001.a ja töötanud asutuses OÜ Kustavus. Kapo andmetel kuulus Kallaste ENSV riikliku julgeolekukomitee koosseisu aastatel 1979-1989 ja on praegu ametlikult töötu.” 04.01.2008 ilmus ka kostja artikkel “KAPO avalikustas mitmekümne KGB luuraja nimed”. Refereeritult ilmus nimetatud artikkel interneti uudisteportaalis Delfi, millele ühiskond reageeris elavalt ja nimelt kommenteeriti artiklit 296 korral. Delfis avaldatud artikkel andis lingi kostja poolt avaldatud artiklile “KAPO avalikustas mitmekümne KGB luuraja nimed”, mille all oli viide (link) artiklile “KBG luurajate seas on tuntud pankrotihaldur ”. 04.01.2008 Riigi Teataja Lisas ilmusid avalikustamisele kuuluvate NSV Liidu luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud isikute kohta koostatud Kaitsepolitseiameti teadaannete ärakirjad, kus 26.03.2007 teadaande nr 348 all oli ära toodud Eesti NSV Riiklikus Julgeolekukomitees töötanud Rein Kallaste nimi. Samas oli ära toodud ka tema sünniaeg, sünnikoht ja asjaolu, et Rein Kallaste ei tööta. Kaitsepolitseiameti poolt avalikustamisele kuulunud Rein Kallaste (sündinud XX.XX.XXXX XXXXXXXXX) ja hagejaks olev pankrotihaldurina tegutsev Rein Kallaste (isikukood XXXXXXXXXXX, sündinud XXXXXXXXX), kes sooritas pankrotihaldurite registri andmetel eksami 2001.a ja kes pankrotihaldurina tegutseb OÜ Kustavus kaudu, on kaks täiesti erinevat isikut. Kaitsepolitseiameti poolt avalikustatud vastavas julgeolekukomitees töötanud Rein Kallaste ei ole kunagi tegutsenud ja ei tegutse pankrotihaldurina, samuti ei ole ta kunagi töötanud OÜ-s Kustavus. Fakti, et komitees töötanud ja pankrotihaldurina tegutsev Rein Kallaste on kaks erinevat isikut, oli võimalik enne avaldamist hõlpsasti kontrollida. Pankrotihaldurite registris on loetletud äriühingud, kelle pankrotihaldurina hageja tegutseb. Loetelus antud äriühingu nime või registrikoodi sissetrükkimisel äriregistri teabesüsteemi annab äriregister äriühingu juhtorgani liikmete, s.h pankrotihaldurite isikukoodid. Kostja saanuks/võinud äriregistri teabesüsteemi kaudu kontrollida pankrotihaldurina tegutseva hageja isikukoodi ka OÜ Kustavus andmete kaudu äriregistris. Julgeolekukomitees töötanud Rein Kallaste kohta Kaitsepolitseiameti teadaandes märgitud sünniaeg ei lange kokku pankrotihaldurina tegutseva hageja sünniajaga, mis ilmneb hageja isikukoodis. Lisaks saanuks/võinuks kostja ühendust võtta pankrotihaldurina tegutseva hagejaga, sest pankrotihaldurite registris on ära toodud ka pankrotihaldurite kontaktandmed, s.h telefoninumber ja e-posti aadress. Kostja ei ole andmeid kontrollinud ega pöördud ka hageja poole. Seega ei ole kostja kontrollinud avalikkusele esitatavate väidete vastavust tegelikkusele ja avaldas valeandmeid. Sellest tulenevalt sattus valeinfo, et KAPO avalikustatud endiste KGB luurajate hulgas on pankrotihaldurina tegutsev Rein Kallaste, rahvusvahelistesse teabeotsingusüsteemidesse. 04.01.2008 kell 21.50 oli kostja poolt avaldatud artikkel “KGB luuraja seas on tuntud pankrotihaldur ” kättesaadav teabeotsingusüsteemist Google. Artikli pealkirjale oli lisatud tekst sisu kohta. Google annab ka viite www.epl/uudised/413505, samuti märgitakse, et artikkel avaldati 5 tunni eest. 05.01.2008 toob teabeotsingusüsteem AltaVista kostja avaldatu ära kolmes kohas, teabeotsingusüsteem Yahoo kahes kohas. 09.01.2008 oli teabeotsingusüsteemis AltaVista võimalus tutvuda kostja poolt avaldatud tekstiga, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, juba neljas kohas, otsingusüsteemis Google aga 11.01.2008 seisuga 7 kohas.

Ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamine rahvusvahelistes teabeotsingusüsteemides sai võimalikuks kostja poolt avaldatud valeteabe tõttu ja kuigi kostja artiklit “KGB luurajate seas on tuntud pankrotihaldur” ei ole otsingusüsteemides enam võimalik avada, on valeteabe põhisõnum, et endiste KGB luurajate nimekirjas on pankrotihaldur Rein Kallaste, jätkuvalt otsingusüsteemides ära trükitud ja kättesaadav. Avalikkusele otseselt valeandmete avaldamine rikkus ja rikub jätkuvalt hageja isiklike õigusi. Kontrollitava valeväite avaliku esitamisega tekitati hagejasse negatiivne suhtumine ja põhjustati olulisi ebamugavusi tema elukorralduses ja suhetes teiste isikutega. Tegelike asjaoludega vastuolus olevate faktiväidete avalik esitamine kostja poolt ja rõhutamine, et tegemist on nimelt pankrotihalduriga, kahjustas oluliselt hageja mainet, reputatsiooni ja usaldusväärsust ka pankrotihaldurina. Kostja avaldas ebaõigeid andmeid ja need andmed teotavad hageja au ja head nime. Hageja palus kohtule esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kohustada kostjat ümber lükkama 04.01.2008 Eesti Päevaleht Onlines avaldatud artiklis “KGB luurajate seas on tuntud pankrotihaldur” hageja au teotavad ebaõiged andmed, milles väidetakse, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, samal viisil kui need avaldati ning esitama teabeotsingusüsteemidele taotlus Google, Alta Vista ja Yahoo hageja au teotavate ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks. Kostja vastus Kostja ei nõustunud hagiga ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on hageja nõude kohustada kostjat ümber lükkama andmed hageja au teotavad ebaõiged andmed rahuldanud 18.03.2008. Kuna internetiportaalid Google, Yahoo, AltaVista ei ole kostja kontrolli all, tuleb jätta ka kostja nõue esitama teabeotsingusüsteemidele taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks rahuldamata. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kostja on vastutav nende internetiportaalide eest. Kostja tuli vastu hageja soovile ja teatas iseseisvalt viidatud portaalidele artikli ebaõigsusest ja palus viited kustutada, mida vastavad portaalid on teinud. Kostja kontrolli all ei ole portaalides kajastuvate andmete muutmine ja nende eemaldamine. Põhjendatud ei ole kohustada kostjat esitama taotlust teabeotsingusüsteemidele Google, Alta Vista ja Yahoo hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks, sest sellist õiguskaitseviisi ei ole seaduses sätestatud.

18.03.2008 avaldas kostja artikli ja selles järgmise sisuga vabanduse: „Eesti Päevaleht Onlines ilmus kontrollimata andmetele tuginedes 04.01.2008 artikkel, milles nimetati pankrotihaldur Kallastet ekslikult kaitsepolitsei koostatud ja avalikustatud KGB-ekstöötajate nimekirja kantuks. Tegelikult on kapo nimekirja kantud Rein Kallaste pankrotihaldur Rein Kallaste nimekaim. Kõnealune artikkel on Eesti Päevaleht Online andmebaasist kustutatud, Eesti Päevaleht on võtnud ühendust maailma otsinguportaalidega selle artikli viidete kustutamiseks”. Eelnimetatud vabandus ja selles olev viide hageja kohta käivatele valeandmetele avaldati samas väljaandes, s.t Eesti Päevaleht Onlines, kus avaldati ka valeandmeid kajastav artikkel. Vabanduse sisu hinnates järeldub, et kostja on hageja kohta varasemalt esitatud valeandmed ümber lükanud, mida ei eitanud ka hageja. Vabanduse sisu on üheselt arusaadav. Esiteks on vabanduses viidatud sellele, et 04.01.2008 avaldatud artiklis olid hageja kohta käivad andmed kontrollimata, need olid valed. Teiseks saab vabandusest järeldada, et Rein Kallaste, keda 04.01.2008 artiklis nimetati KGB endiseks luurajaks ja seostati nüüdse pankrotihalduriga, on tegelikult teine isik. Vabandusest saab üheselt aru, et kapo nimekirja kantud isik ei ole pankrotihaldur Rein Kallaste. Seega on kostja samas meediavahendis samas mahus ümber lükanud hageja kohta käivad valeandmed. Andmete ümberlükkamiseks on piisav, kui andmete ümberlükkamise avalduse sisu avab üheselt ümberlükatavad andmed ja viite selle, kus valeandmed esitati. Et selleks tuleb avada vastav link vabanduse /artikli/ alt, ei tähenda, et andmeid ei oleks piisavas mahus, samal viisil ja samas kohas avaldatud. Kuna kostja on märgitud andmed ümber lükanud, ei kuulu rahuldamisele hageja nõue, milles ta palub kohustada kostjat ümber lükkama 04.01.2008 Eesti Päevaleht Onlines avaldatud artiklis “KGB luurajate seas on tuntud pankrotihaldur” hageja au teotavad ebaõiged andmed (et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste) samal viisil kui need avaldati. Hageja on oma teise nõudega soovinud, et kostja kui avaldaja lükkaks ümber avaldatud andmed teabeotsingusüsteemide Google, Alta Vista ja Yahoo ees selliselt, et nende andmete avaldamine lõpetataks. Sellisel viisil andmete ümberlükkamine ja andmete avaldamise lõpetamine ja vastava nõude esitamine on VÕS § 1047 lg 4 ja 1055 lg 1 järgi lubatav. Nõude sõnastusest (kohustada kostjat esitama vastav taotlus otsingusüsteemidele) ei tulene, et tegemist oleks mittelubatava õiguskaitsevahendiga. Samas ei ole kostjal kohustust nimetatud taotlust esitada märgitud teabeotsingusüsteemidele ja esitama neile vastavaid nõudeid andmete avaldamise lõpetamiseks. Nimetatud kohustus saab olla isikul, kes on avaldanud neid andmeid kolmandale isikule. Kostja märkis, et tema ei ole esitanud vaidlusaluses artiklis avaldatud andmeid teabeotsingusüsteemides, vaid ta avaldas artikli Eesti Päevaleht Onlines. See, et teabeotsingusüsteemides kajastusid hageja kohta käivad valeandmed 04.01.2008 kuni hagi esitamiseni ja ka pärast hagi esitamist, ei ole vaidluse all ja seega on nimetatud asjaolu tõendatud. Google, Yahoo, AltaVista otsingusüsteemide internetilehekülgede väljavõtetest nähtub, et hageja kohta käivad andmed toetuvad kostja Eesti Päevaleht Online artiklile ning teistele uudistele, sj Eesti Ekspressi ja w3 uudistele. Eeltoodu alusel on Google, Yahoo, AltaVista otsingusüsteemides avaldatud hageja kohta infot tuginedes teistele väljaannetele. Andmekaitse Inspektsiooni kiri ei tõenda, et kostja oleks vaidlusaluseid andmeid avaldanud nimetatud otsingusüsteemidele (oleks andmete edastaja teabeotsingusüsteemidele ja nende pidajatele). Seega ei ole kostjal kohustust VÕS § 1055 lg 1 esitada märgitud isikutele taotlust andmete avaldamise lõpetamiseks või ka VÕS § 1047 lg 4 järgi andmeid nende ees ümber lükata. Isegi kui kostjal oleks selline kohustus, on kostja oma kohustuse pärast hagi esitamist täitnud. Kostja on esitanud kohtule väljavõtted teabeotsingusüsteemidest Yahoo, AltaVista, Google ning ekirjavahetuse märtsist, aprillist 2008 vastavate teabeotsingusüsteemide pidajatega kõnealuse lingi, mis viitab kostja Eesti Päevaleht Onlines avaldatud 04.01.2008 artiklile ja selles esinevatele

Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata haginõude teine punkt, milles hageja palus kohustada Eesti Päevalehe AS-i esitama teabeotsingusüsteemidele Google, Alta Vista ja Yahoo taotlus Rein Kallaste au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks, ning vastavad menetluskulud hageja kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hageja nõue rahuldada. Juhul, kui ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust ja ei tee uut otsust, jätta menetluskulud poolte endi kanda. Juhul, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Just kostja saab teabeotsingusüsteemides Google, Alta Vista ja Yahoo olevad viited eemaldada. Nimelt veebruaris 2008 võttis hageja telefonitsi ühendust Andmekaitse Inspektsiooniga ja uuris valeinfo eemaldamise võimalusi rahvusvahelistest otsingumootoritest Google, Alta Vista ja Yahoo. Andmekaitse Inspektsiooni ametnik palus küsimused esitada kirjalikult, mida hageja tegi. 28.02.2008 saadetud vastuses teatas Andmekaitse Inspektsioon valeinfo rahvusvahelistest otsingumootoritest eemaldamise kohta, et valeinfo rahvusvahelistest otsingumootoritest eemaldamine on teadaoleva informatsiooni põhjal otsingumootoritest võimalik andmete avalikustaja ehk Eesti Päevalehe Oneline poolt. Kostja ei ole Andmekaitse Inspektsiooni väiteid kummutanud. Siiski täpsustas hageja 06.05.2009 haginõude teist punkti ja palus kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele Google, Alta Vista ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks. Selline formuleering on kostjale minimaalselt koormav, kuid jätab hagejale lootuse, et tema au teotav valeinfo maailma suurimatest teabeotsingumootoritest eemaldatakse. 06.05.2009 kohtuistungil ütles kostja esindaja: “Kui hageja ainus nõue on, et kostja saadab kirja kolmele otsingumootorile, siis me võime tulla vastu ja selle kirja ära saata ja asi on lõppenud”. Seega nõustus kostja sisuliselt haginõudega. 17.06.2009 kohtuistungil märkis kostja esindaja: „Me võime selle (taotluse) ka posti teel saata kui hageja soovib, kuid järgmised korrad peab hageja ise võitlema rahvusvaheliste otsingumootoritega“. Andmete avaldaja on antud juhtumil ainult kostja, sest tema tegi kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Google, Alta Vista ja Yahoo tegevus andmete vahendamisel on üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga. Nimetatud teabeotsingusüsteemid piirduvad vaid teabe talletamise ja vahendamisega, omamata kontrolli teabe sisu üle. Teabe vahendamist ei saa käsitleda kui Google, Alta Vista ja Yahoo tahteavaldust teabe avaldamise mõttes, sest nad ei valitse vahendatava teabe sisu. Täpselt samadel põhjendustel ei saa teabe avaldaja olla Eesti Ekspress, w3 või teised saidid, sest need kuvavad automaatselt väljaannete RSS uudistevooge. Saidid ja otsingusüsteemid edastavad vaid Eesti Päevaleht Online artiklit, millest jätkuvalt on kättesaadav alljärgnev lõik (pealkiri ja osa tekstist):“ KGB luurajate seas on tuntud pankrotihaldur. KAPO avalikustatud endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste”. Hageja kohta käivad valeandmed ei toetu Eesti Päevaleht Online artiklile ning teistele uudistele, vaid otsingumootorid ja saidid vahendavad 04.01.2008 Eesti Päevaleht Online poolt avaldatud täpset teksti (küll veidi lühendatult, kuid põhisõnum on ühemõtteliselt välja toodud). Teksti toovad ära Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, w3, Rate jt. Nimetatud asjaolusid on maakohus ebaõigesti tuvastanud.

Kummaline on maakohtu seisukoht ka Andmekaitse Inspektsiooni 28.02.2009 kirja suhtes. Kostja tegi valeandmed teatavaks meedias, s.t piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele), s.h rahvusvahelistele teabeotsingusüsteemidele ja uudistesaitidele. Asjaolu, et kostja ei avaldanud/ edastanud andmeid spetsiaalselt märgitud teabeotsingusüsteemidele, ei oma mingit tähtsust. Eesti Päevaleht Online kui internetipõhine ettevõte teadis või pidi teadma, et teabeotsingusüsteemid talletavad, vahendavad ja jätkavad valeinfo edastamist ka siis kui kostja on valeinfo oma portaalist eemaldanud. Seetõttu oleks kostja pidanud suhtuma avaldatavate isikuandmete kontrolli vastutustundega ja võtma koheselt, kui valeinfo avaldamine avastati, kasutusele mõistlikke abinõusid hageja õiguste kahjustamise vältimiseks. Maakohus ei ole hageja väiteid analüüsinud ega põhjendanud, miks ta ei nõustu nendega. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Seadus ei konkretiseeri, mil viisil (millise tegevuse kaudu) kahju tekitava käitumise lõpetamise nõudmine peaks avalduma. Kahju tekitava käitumise lõpetamise nõudmine võib seisneda ka kostja kohustamises teatavaks teoks. Kui ringkonnakohus leiab, et VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisele ei kuulu, saab arvestada teiste riikide seadusi ja praktikat. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja taotlusega jätta kostja esitatud materjalid tähelepanuta. Kostja mitteametlik meilivahetus osalt tundmatute adressaatidega ei toonud ega saanudki kaasa tuua hageja jaoks positiivset resultaati. Kostja kinnitas, et Google, Alta Vista ja Yahoo ei ole tema kontrolli all, küll on kostja tulnud vastu hageja soovile ja teatanud iseseisvalt (hagimenetluse väliselt) viidatud internetiportaalidele artikli ebaõigsusest ja palunud viited kustutada. Kostja ei esitanud maakohtule ühtegi dokumenti, mis järginuks asjaajamiskorra aluseid, digitaalallkirja seadust või teisi normatiivdokumentidega kehtestatud tingimusi, mis võimaldanuks kindlaks teha tegelikku asjaajamist. Samuti ei ole maakohus andnud hinnangut hageja 11.03.2009 esitatud taotlusele ja selle lisas toodud väidetele ja argumentidele. Paludes kohtul nimetatud tõenditega arvestada, oli hageja eesmärgiks tõendada, et valeinfo avaldamisel oli ja on tema jaoks rasked tagajärjed. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS § 162 lg 4, jättes haginõude teise punkti rahuldamata jätmisel kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja tegevuse tulemusena on hagejal tekkinud suuri negatiivseid elumuutusi, mis väljenduvad ühiskondliku, tervisliku ja majandusliku seisundi olulises halvenemises. Pidev psüühiline pinge, unehäired, masendusseisund ja sellest tingitud tervisliku seisundi üldine halvenemine on toonud kaasa hageja märgatava elukvaliteedi languse. 28.01.2008 oli hageja sunnitud pöörduma Psühhiaatriakliiniku poole. Hageja psühhiaatriline haigus ja sellega seoses kahe kuu pikkune töövõimetus oli põhjustatud kostja tegevusest, kes valeinfo avaliku avaldamisega tekitas hagejast arvamuse kui endisest KGB agendist (luurajast), aga ka kui suure maksupettuse organisaatorist ja võimalikust riigireeturist. Samuti on hagejal psühhiaatrilisest haigusest ja pidevast stressist tekkinud ja progresseerunud ka teised haigused. Ta on korduvalt hospitaliseeritud Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiaosakonda ja PERH-i kardioloogiaosakonda. Hageja halb tervislik seisund ja töövõime kaotus on põhjustanud tema madala sissetuleku, tema sissetulek 2008.a oli 18 887 krooni. Sellel aastal on sissetulek puudunud täielikult. Kuivõrd hageja abikaasa oli eelmistel aastatel järjestikku kahe lapsega lapsehoolduspuhkusel, on ka hageja perekonna majanduslik olukord raske. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada vaidlustatud haginõudes menetluskulude hageja kanda jätmise osas (otsuse resolutsiooni punkt 2.2). Teha selles osas uus otsus, jättes nimetatud menetluskulud poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 apellatsioonkaebus selles osas rahuldada. Ülejäänud kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema nõue kostja kohustamiseks esitada teabeotsingusüsteemidele Google, Alta Vista ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ning vastavad menetluskulud hageja kanda. Kuigi maakohus leidis, et nõude esitamine VÕS § 1047 lg 4 ja § 1055 lg 1 järgi võiks olla küll lubatav, asus ta seisukohale, et selline kohustus saaks tekkida vaid juhul, kui isik oleks neid andmeid avaldanud kolmandale isikule. Kuna maakohus leidis, et kostja ei ole vaidlusaluseid andmeid otsingusüsteemidele avaldanud, vaid viimased on ise erinevate väljaannete teabe põhjal infot edastanud, siis ei ole kostjal ka kohustust hagetava taotluse esitamiseks. Kuigi kohus märkis samas ebaõigesti, et kui kostjal selline kohustus ka oleks, siis on ta selle pärast hagi esitamist juba täitnud (tuginedes seejuures kostja e-kirjavahetusele teabeotsingusüsteemide pidajatega), ei mõjuta see otsuse lõppjärelduse õigsust. Kolleegium nõustub apellandiga, et asjas esitatud tõendid ei võimaldanud kõnealust järeldust teha, samas ei nõustu ta apellandiga selles osas, nagu saaks kostja teabeotsingusüsteemides Google, Alta Vista ja Yahoo olevad viited eemaldada (või vastutaks nende viidete avaldamise eest). Maakohus kohaldas materiaalõiguse normi õigesti. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu nõuda ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul. Vaidlusaluse nõude aluseks olevate asjaolude puhul ei ole tegemist kostja poolse õigusvastase kahjustava tegevusega VÕS § 1055 lg 1 tähenduses, mille osas saaks kannatanu nõuda selle lõpetamist. Kostja avaldatud andmetele tugineva info edastamist ei ole võimalik hinnata apellandi väidetud viisil. Asjaolu, et kõnealused otsingusüsteemid tegelevad vaid teabe talletamise ja vahendamisega, ei tähenda, et kostjal oleks õigust nende tegevusse sekkuda. See, et kostja tegi andmed teatavaks meedias, s.o avalikkusele, ei võimalda teha apellandi soovitud järeldust, küll võib see mõjutada hageja muid võimalikke nõudeid (s.h kahjuhüvitise suurust). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusalust nõuet ei ole võimalik rahuldada. Asjaolu, et kostja on kohtuistungil möönnud, et ta võib teatud toiminguid kõnealuste teabeotsingusüsteemide pidajate suhtes teha, ei ole käsitatav hagi õigeksvõtuna TsMS § 440 tähenduses. Apellandi vastav väide ei ole õige. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse käsitlusega menetluskulude ebaõiglase jaotamise osas. Antud juhul oli hageja kohtusse pöördumine tervikuna tingitud kostja tegevusest hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisel, mistõttu oleks äärmiselt ebaõiglane jätta hageja teise nõue osas menetluskulud vaid formaalsetel kaalutlustel hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kõnealuses osas tuleb maakohtu otsus tühistada ning menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, siis kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätab ta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.