Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Hagi tagamine Viru Maakohtu 27.01.2010.a. määruse alusel, millega aresti arestiti restiti OÜOÜ-le Õitseng (registrikood 10000900) 10000900) kuuluvas, kuid OÜ Abiteenindus poolt renditavas laos aadressil Vaarandi küla, Haljala vald, LääneLääne-Virumaa asuv OÜOÜ-le Abiteenindus kuuluv söödaoder koguses 470,82 tonni, tonni, tühistada kohtuotsuse täitmisel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 14 päeva jooksul esitada esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, hagihinnalt, kuid mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja asja kohtulik menetlus. menetlus. Viru Maakohtusse saabus 25.01.2010.a. Eesti Viljasalv AS hagiavaldus hagis OÜ Abiteenindus vastu võlgnevuse summas 887 761 krooni ja 44 ning viiviste väljamõistmise nõudes. Hagiavalduses esitati ka taotlus hagi tagamiseks. Hagiavaldusele on lisatud lisaks avalduses esitatud asjaolusid tõendavatele dokumentidele ka maksekorraldused hagiavalduselt tasutud riigilõivu 70 000 krooni ja hagi tagamise avalduselt tagatise 44 388 krooni ja 07 senti ning riigilõivu 450 krooni tasumise kohta tasumise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.12.2009.a. ostu-müügi lepingu nr SO2108, milles pooled leppisid kokku söödaodra müügitingimustes. Hageja müüs kostjale perioodil

Kohus 08.02.2010.a. määrusega võttis Eesti Viljasalv AS hagiavalduse hagis OÜ Abiteenindus vastu võlgnevuse summas 887 761 krooni ja 44 ning viiviste väljamõistmise nõudes menetlusse, saatis hagimaterjali kostjale hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama 30 päeva jooksul. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjalikku vastust tähtaegselt ei saada. Hagimaterjal tagastati, kuna asja kohtuliku menetluse kestel muudeti kostja asukohta, ja kuna uuel aadressil oli äriühingu asukoht määratlemata, saatis kohus hagimaterjali kostjale tema juhatuse liikme aadressil. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud, kuigi tema juhatuse liikmele on hagimaterjal 31.03.2010.a. kätte toimetatud, mida tõendab allkiri kättetoimetamise teatisel. TsMS § 394 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks antud 30 päeva menetlusdokumendi kättetoimetamisest arvates. Tähtaeg möödus 30.04.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad ostumüügilepingul. VÕS § 208 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja pole kauba ostuhinda tasunud. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 26.01.2010.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 0.15% tasumata põhinõudelt päevas. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 70 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113, 208 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 04. augustil 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.