Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-9122
Tsiviilasi
Võlgniku pankrotiavaldus ja
nende Võlgnik: OÜ Quick Invest, registrikood 11009719, Ristiku 2-27 Paide 72715 Esindajad: juhatuse liige Taivo Silluta
toimumise
aeg 26. aprillil 2010.a Võlgniku esindaja ja ajutine pankrotihaldur Eha Pehk
Menetlusosalised esindajad
Kohtuistungi
Kohtuistungil osales
Lõpetada OÜ Quick Invest (registrikood 11009719, Ristiku 2-27 Paide 72715) suhtes algatatud pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalus. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade OÜ Quick Invest (registrikood 11009719, Ristiku 2-27 Paide 72715) pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vabastada Eha Pehk ajutise halduri kohustustest peale äriühingu kustutamist registrist. Määrata ajutise halduri tasuks ja kulude katteks 18127 (kaheksateist tuhat ükssada kakskümmend seitse) krooni. Võlgniku juhatuse liikmel Taivo Sillutal tasuda kohtu tagatiskontole (Pärnu Maakohus Paide kohtumaja, AS SEB Pank Rahandusministeeriumi arve 10220034799018, viitenumber 3100057277) hiljemalt 1. septembriks 2010.a 23000 krooni. Kohtute Raamatupidamisekeskusel tasuda Eha Pehkile tasuks 4000 krooni, mis on juhatuse liikme Taivo Silluta poolt tasutud 25.04.2010.a Pärnu Maakohtu tagatiskontole tsiviilasjas nr 2-
10-9122, ajutise halduri tasu katteks. OÜ Quick Invest (registrikood 11009719, Ristiku 2-27 Paide 72715) likvideerida ja kustutada äriregistrist. Kustutamise kohustus panna Eha Pehkile 2 kuu jooksul määruse jõustumisest. Dokumentide hoidjaks määrata Taivo Silluta (isikukood 36706142725, elukoht Paide linn). Määruse ärakiri saata Eha Pehkile ja Taivo Sillutale, Kohtute Raamatupidamiskeskusele määruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib esitada määruskaebuse kuulutamise päevast arvates 15 päeva jooksul. Asjaolud ja menetluse käik Pankrotiavalduste järgi palub võlgnik algatada pankrotimenetluse, sest ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks. Esitatud on võlausaldajate ja varade nimekiri ja raamatupidamise aruanded. Maksejõuetus ei ole enam ajutine. Kohus nimetas ajutise pankrotihalduri võlgniku majandusliku olukorra kindlakstegemiseks ning kohtule hinnangu andmiseks. Kohtuistungil võlgniku esindaja jääb pankrotiavalduse juurde. Avalduse esitamisjärgselt ei ole midagi muutunud. Tegevus on lõppenud ja makseraskused on säilinud. On nõus ajutise haldurile tasu maksmise arvestusega ning halduri hinnangu ja kogutud andmetega. Ennatlikult välja makstud 27000 krooni tuleb tagastada pankrotivarasse. Selleks palub rohkem aega. Sobiv on 1. september 2010. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et pankrotiavaldus on võlgniku poolt põhjendatud. Võlgniku majandustegevuse tulemiks kujunes kahjum. Võlgnikul ei ole vara. Võlgu on üks Soome äriühing, kuid äriühingu juhi asukoht teadmata. Veel on Eesti äriühing võlgu, kuid tema on likvideerimisel. Likvideerija on alustanud pankrotiavalduse esitamist. Nendelt äriühingutelt kätte saada raha on lootusetu. Kohustustena on võlad töötajatele ja riigimaksud kokku 327115.60 krooni. Tagasivõitmise võimaluseks on 27000 krooni maksejõuetuse ajal välja makstud raha. Osaühingu tegevus on täielikult lõppenud 2010.a. Maksejõuetus on ei ole enam ajutist laadi. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ehitustegevuse langus ja raskused konkureerimisel suurte ettevõtetega. Üldine majanduslangus on põhjustanud 2009.a taolise olukorra. Avastatud ei ole jämedaid juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegusid. Halduri lõplikuks arvamuseks on, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohtu põhjendused Kohus, olles läbi vaadanud pankrotiasja kirjalikud tõendid ning ära kuulanud võlgniku esindaja ja ajutise pankrotihalduri hinnangu koos kogutud andmetega, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud. Avaldus tuleb rahuldada, sest pankrotimenetluses on leidnud tõendamist võlgniku maksejõuetus ja võlausaldajate nõuete rahuldamise võimatus. Võlgniku juhatuse liige on ajutise haldurile ja kohtule kinnitanud majandustegevuse lõppemist ja jätkamise võimatust, samuti vara puudumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole maksejõuetus enam lühiajaline ega ajutine. Maksejõuetus on muutunud alaliseks. Vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalus on vähetõenäoline. Juhatuse liikme poolt tagastatav raha katab ainult menetluskulud. Pankrotiavalduse rahuldamatajätmiseks muud kaalukad põhjused puuduvad. Kuid analüüsides ja hinnates ajutise halduri kogutud andmeid ja hinnangut leiab kohus, et ei ole alust kuulutada pankrotti, vaid lõpetada pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 järgi raugemisega.
Kohtu selline otsustus tuleb sellest, et pankrotiasjas ei esine kindlaid tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Pankrotimenetlusse ei ole juurde saada enamaks raha ega vara kui menetluskulude katteks. Menetluse jätkamine ei too vara juurde, mis annaks võimaluse jätkata alustatud menetlust kohtus ja kataks edaspidised menetluskulud. Kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga ei ole kohus tuvastanud. Kõike eeltoodud arvestades on põhjendatud pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada tasu. Menetluskulud otsustamine toimub hagita menetluse sätete järgi. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Selles pankrotiasjas on võlgnik põhjustanud ja olnud huvitatud pankrotimenetluse algatamisest, samuti pankrotiasja läbivaatamisest ning otsustuse tegemisest. Juhatuse liige on nõustunud halduri tasu ja kulude arvestusega, mille järgi makstav tasu on 18000 krooni 15 töötunni eest, lisaks 127 krooni kulude katteks. Võlgniku juhatuse liige on pidanud õigeks tagastada endale makstud raha ja seda saab kasutada tekkinud pankrotimenetluse kuludeks. Eeltoodust lähtudes jätab kohus pankrotimenetluskulud võlgniku juhatuse liikme kanda tasumisega kohtu tagatiskontole. PankrS § 29 lg 8 sätestab, kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus juhindus PankrS §-dest 23 lg 1, 29 lg 1, 2, 3, 6 ning TsMS §-dest 463, 464, 465 pankrotiavalduse rahuldamisel.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.